Kriminaalasi nr 1-18-4693
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november .2018.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-4693 (18274000086)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
X.J süüdistuses kuriteos KarS § 121 lg2 p3 järgi ja Priidu Hein süüdistuses kuriteos KarS § 121 lg1 järgi üldmenetluses avalikul kohtuistungil, üle läinud kokkuleppemenetlusele 13.11.2018.a. üldmenetluses alustatud kohtuistungil
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatavad
X.J, ik XXX ja PRIIDU HEIN, ik 39201100016, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses mõlema süüdistatava vandeadvokaat Andres Tamm
Kohtuistungi toimumise aeg
13.november 2018.a
Kriminaalasi nr 1-18-4693
a/a
nr:
Kriminaalasi nr 1-18-4693 EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99918700060391“. Selgituseks märkida: menetluskulu, X.J , kr asi 1-184693.
Kriminaalasi nr 1-18-4693 X.J `t süüdistatakse selles, et tema olles 01.02.2018 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kuritegude toimepanemises, 06.04.2018 kella 15.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas *** olles alkoholijoobes, tungis grupis koos Priidu Hein’aga XY’ile kallale ja lõi teda korduvalt rusikatega pea ja näo piirkonda ning jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, hematoomid parema silma alla, hematoomi vasaku silma alla, hematoomi vasakule kõrvalestale ja kõrva taha, marrastuse ninale, nahaalused hematoomid vasakule rindkereeesseinale, marrastuse vasakule küünarvarrele. Seega pani X.J toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Priidu Hein’a süüdistatakse selles, et tema 06.04.2018 kella 15.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas *** bussipeatuses, olles alkoholijoobes, tungis grupis koos X.J-iga XY’ile kallale ja lõi teda korduvalt rusikatega pea ja näo piirkonda ning jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, hematoomid parema silma alla, hematoomi vasaku silma alla, hematoomi vasakule kõrvalestale ja kõrva taha, marrastuse ninale, nahaalused hematoomid vasakule rindkereeesseinale, marrastuse vasakule küünarvarrele. Seega pani Priidu Hein toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppes prokuröri poolt kohtus süüdistatavatele nõutud karistused: KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus X.J-i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 1 /üks/ aasta võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2(kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks määrata 15.04.2018 s.o kahtlustatavana kinnipidamise algusaeg. KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Priidu Heina karistamist vangistusega 5 /viis/ kuud, mida ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aasta 3 /kolm/ kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav X.J andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega nõus. Soovib, et karistuskokkuleppega määratud kriminaalmenetluse kulu määrataks tasumisele ositi ühe aasta peale.
Kriminaalasi nr 1-18-4693
Süüdistatav Priidu Hein andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega nõus. Soovib, et karistuskokkuleppega määratud kriminaalmenetluse kulu määrataks tasumisele ositi ühe aasta peale. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkulepete juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleped on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on neile arusaadavad. Kokkulepped sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistused jäävad süüks arvatud kuriteo sanktsiooni piiresse. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. X.J-i poolt on toimepandud II astme kuritegu mille toimepanemise eest on võimalik maksimumkaristusena mõista kuni 5 aastat vangistust ja kergema karistusena rahalist karistust. Kokkulepitud liitkaristus on alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et uus kuritegu on toime pandud katseajal, vaid kaks kuud hiljem füüsilise vägivallaga toime pandud kuritegude eest süüdimõistmist ja karistamist, sh osaliselt reaalse vangistusega. Sellest järeldub, et varasem karistus samaliigiliste kuritegude eest ja ka vangistuslik karistus, ei ole mõjutanud X.J-i hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning seega karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema kui vangistusliku karistusega. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava X.J-i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Priidu Heina poolt on toimepandud II astme kuritegu mille toimepanemise eest on võimalik maksimumkaristusena mõista kuni 1 aasta vangistust ja kergema karistusena rahalist karistust. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Priidu Heina süüdi kuriteos KarS §-d 121 lg 1 järgi. Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse. Priidu Heina on varem karistatud liikluskuritegude toimepanemise eest, karistused on kantud, seega on põhjendatud Priidu Heina vabastamine karistusest käitumiskontrollile allutamisega. Asitõendid – 3 audiofaili ja 3 videofaili on salvestatud CD-plaadile, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi – kannatanu süüdlaste vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud ei ole. Tõkend- X.J kahtlustatavana kinnipeetud 15.04.-16.04.2018.a., tõkend vahistamine on kohaldatud alates 16.04.2018.a., viibib vahi all. Tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Priidu Heina suhtes tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179
Kriminaalasi nr 1-18-4693 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. X.J-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelsesja kohtu menetluses tasu 555,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Priidu Heinale riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses- ja kohtu menetluses tasu 315,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Vastavalt kokkuleppele määrab kohus X.J-ilt ja Priidu Heinalt väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.