1-18-8598
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
14. november 2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Igor Pütsep
Kohtuistungi sekretär
Kerli Saar
Tõlk
Eve Einland S.K. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Eliisa Sommer S.K.
Kriminaalasi Abiprokurör Süüdistatav
1-18-8598 (18267000440)
elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus Venemaa Föderatiooni kodanik haridus: keskharidus emakeel: vene keel töökoht: Ju Metall OÜ karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Kahtlustatavana kinni peetud 20.05-22.05.2018.a. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.K. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.05-22.05.2018.a, so 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui S.K. ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1-18-8598 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata S.K.-le lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkendit – S.K. suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista S.K.-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 120 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 870 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades S.K. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700060317. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD-plaat hädaabi numbrile tehtud kõnesalvestistega ( Pakend nr 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kriminaalasjas nr 18267000440 süüdistatakse S.K. selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (Pärnu Maakohtu 17.01.2017 otsusega süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi), 20.05.2018 kella 22.44 ja 22.47 vahelisel ajal Pärnu linnas XXX korteris alkoholijoobes lükkas tahtlikult oma isa V. K. voodisse pikali, misjärel lõi eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kahel
1-18-8598 korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades V. K.-le füüsilist valu, ninast verejooksu ning näos pindmised vigastused. Seega S.K. , teise inimese kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav S.K. jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus S.K.-le KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.K. 'i eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2018-22.05.2018. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümne) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.K. ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustada S.K. 'i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada S.K. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 750 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 120 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades S.K. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend – CD-plaat hädaabi numbrile tehtud kõnesalvestistega ( Pakend nr 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Tõkendit S.K. suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik
1-18-8598
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.