Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus D.J süüdistatakse selles, et tema 17.03.2018 kell 11.52 Maardus aadressil Avar 8 asuva kaupluse trepil lõi kauplusest väljunud V P ühe korra rusikaga vastu nägu vasaku silma piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt 21.03.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollile fikseeriti kannatanu näol vasaku silma ümbruses verevalumid. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, taas 26.05.2018 kella 16.00 paiku xxxx asuva maja verandal tekkinud tüli käigus, pärast seda, kui tema abikaasa V D oli teda endast eemale tõuganud, lükkas ta V. D diivanile, surus oma küünarvarrega vastu kannatanu kaela ning lõi talle kolm korda rusikaga vastu pead oimu piirkonda ja ühe korra parema silma piirkonda. Löömise peatasid kannatanule appi tulnud ema V G ja õde M R. D.J ja V D läksid tuppa, kus tekkis uus tüli, mille järel D.J uuesti lükkas kannatanu diivanile ja hakkas teda küünarvarrega kägistama, samuti lõi talle mitu korda rusikaga vastu nägu. Kannatanu kõi D.J-ile jalgadega kubemesse ning vabanes süüdistatava haardest, kuid süüdistatav sai ta kaminasaalis kätte, kus lõi kolm korda kannatanule lahtise käega kukla piirkonda ning iga löögi tagajärjel lõi kannatanu oma pea vastu uksepiita. Oma tegudega põhjustas D.J temaga lähisuhtes olevale abikaasale V D füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 26.05.2018 kiirabikaartide ja patsiendikaardi kohaselt tuvastati kannatanul pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Seega D.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.J, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D.J süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi ja tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvestada eelvangistuses viibitud aega ning milline karistus jäetakse KarS § 74 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1(ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks peab D.J tasuma menetluskulud summas 465.- eurot ning seda on võimalik teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustu b sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. D.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tema süüditunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p.p 2,3 järgi ning talle kokkuleppes märgitud karistuse mõistmiseks. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Julia Vernikova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.