Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud sarnase teo eest ja 1-korral juhiloata sõitmise eest. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest. Vanglas viibib 1. korda ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses A.U-le on koostatud individuaalne täitmiskava, milles on ta määratud tööle vangla majandustöödel, riigikeele õppesse ning sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Käesolevaga kinnipeetav töötab ning sügisest asub sotsiaalprogrammi ja riigikeele õppesse. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Asja materjalide kohaselt A.U väidab, et tarvitab alkoholi harva, mõned korrad aastas, kuid sellest hoolimata on isik korduvalt (2011, 2012, 2016, 2018) kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest ja 1-korral ka väärteo korras (2011). Isiku enda sõnul tal sõltuvust ei ole ja ravi ei vaja, teadvustab alkoholi tarvitamise põhjuseid-tagajärgi. Samas kordab oma vigu ning uue kuriteo risk on säilinud. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ent korduvalt on karistatud nii kriminaal - kui väärteo korras. Toimepandud kuriteod näitavad, et isik kaldub riskima, korduvad LS alusel väärteod viitavad hoolimatusele kaaskodanike suhtes ning õiguslikku hoolimatust näitab ka asjaolu, et uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Enda sõnul on tal tahe jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna, kuid seni ei ole käitumuslikud sammud kinnitanud tema sõnasid. A.U puhul seisneb uue kuriteo oht joobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, istub autorooli ja seab ohtu kaasliiklejad. Isik saab aru, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust, kuid on korduvalt sooritanud kuritegusid, arvestades tol hetkel vaid oma vajadustega. Alkoholijoobes olles isik kaotab enda üle kontrolli ning arvab, et siis on talle kõik lubatud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele ning oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ning sellest tulenevalt liiklusõnnetuse võimalikus põhjustamises. Uue kuriteo oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt tarvitab alkoholi ja ei hakka probleeme lahendama sihipäraselt. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 7 kuu on pannud A.U mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. A.U on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxx, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.U, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.