1-17-633/13 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas Mario Peetersoo 26.01.2017 kohtuotsusega 1-17-633 süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüdi ja karistas teda 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Mario Peetersoo 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt KarS § 75 lg 1 alusel määrati, et Mario Peetersoo on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrati, et Mario Peetersool on keelatud katseajal tarvitada alkoholi ja ta peab osalema sotsiaalprogrammis. Samuti määrati Mario Peetersoo kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 02.10.2018 laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mille kohaselt on M.Peetersoo rikkunud alkoholi tarvitamise kohustust kolmel korral. Kriminaalhooldusametniku jaoks ei ole veenev ja usutav Mario Peetersoo soov ja tahe oma käitumist muuta, täita kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustust, mistõttu palub kriminaalhooldaja pöörata karistus reaalsele täitmisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jääb taotluses toodu juurde, kuid kohtuliku arutamise käigus nõustub, et süüdlane jääb vabadusse. Mario Peetersoo selgitas, et ta ei tahaks tegelikult vangistusasutusse minna, vaid siiski kriminaalhoolduse nõudeid täita. Miks ta alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud on, mingil viisil selgitada ei oska. Möönab kohtuistungil, et on jõudmas arusaamisele, et alkohol on tema jaoks suur probleem ja ta vajab ravi. Alkoholi ei tarvita kodus, nelja alaealise lapse juuresolekul, vaid tuttavate7sõprade ringis. On valmis täitma täiendavaid lisakohustusi, mõistab, et nende kasvõi üksainus rikkumine toob kaasa üksnes vangistuse täitmisele pööramise. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Tartu Maakohus tunnistas Mario Peetersoo 26.01.2017 kohtuotsusega 1-17-633 süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüdi ja karistas teda 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Mario Peetersoo 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt KarS § 75 lg 1 alusel määrati, et Mario Peetersoo on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrati, et Mario Peetersool on keelatud katseajal tarvitada alkoholi ja ta peab osalema sotsiaalprogrammis. Samuti määrati Mario Peetersoo kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 02.10.2018 laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mille kohaselt on M.Peetersoo rikkunud alkoholi tarvitamise kohustust kolmel korral ning kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Mario Peetersoo on rikkunud 20.05.2017, 19.08.2017 ning 03.08.2018 kohtuotsusega talle kohaldatud kohustust – alkoholi tarvitamise keeldu. Seega saab väita, et Mario Peetersoo on eksinud kohtu poolt määratud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ning järelikult eksisteerivad alused KarS § 74 lg 4 sätestatu rakendamiseks, sealhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks. Kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldaja, leiab kohus, et Mario Peetersoo on valmis tunnistama, et eelkõige tuleb tegeleda sõltuvusega alkoholist. On positiivne, et M.peetersoo pole toime pannud uusi kuritegusid, on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning on täitnud üldisis kontrollnõudeid ja kohustusi, töötab ametlikult ja osutab ülalpidamist alaealistele lastele. Lisaks tasub märkida, et M.Peetersoo pole alkoholi tarvitanud kodus oma nelja alaealise lapse juuresolekul, vaid sõprade/tuttavatega. Siit koorubki välja, et M.Peetersoo on teiste poolt kergesti mõjutatav isik, ja seda ka negatiivses suunas, mistõttu on otstarbekas koos sõltuvusravile allutamisega keelata tal teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. On võimalik, et ilma tutvusringkonna mõjutusteta suudab M.Peetersoo jääda kaineks, tegeleda produktiivselt joovastavate ainete sõltuvusraviga ning läbida katseaeg edukalt. Seega peab kohus otstarbekaks anda süüdlasele võimalus näidata oma tegelikku tahet muuta oma eluviise ja samuti arusaamu õiguskuulekast elust. Kuid nüüd peab Mario Peetersoo mõistma, et rohkem ei ole mõtet hellitada lootust, et edasiste rikkumiste puhul veel võimalusi antakse. Mario Peetersoo on siiski usalduskrediidi ära tarvitanud. Karistusseadustiku § 75 lg 4 võimaldab rikkumiste korral pikendada süüdlase katseaega kuni ühe aasta võrra. Kuna M.Peetersoo on korduvalt rikkunud katseaja kohustusi ning seega pole katseaeg kulgenud ette nähtud korras, siis kohus peab õiglaseks katseaega pikendada 6 kuu võrra 26.juulini 2019. Seega kohus hoiatab süüdimõistetut, et Tartu Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsust 1-17-633 ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.