Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2018.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-18-5370
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Alexander Eliseevi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. septembri 2018 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad Süüdistatav
Süüdistatav Alexander Eliseev ja tema kaitsja Karine Nersesjan Alexander Eliseev isikukood: 38506290214; Vene Föderatsiooni kodanik; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.01.2018 kuni 14.01.2018, 10.04.2018. Vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 11.04.2018 vahistamismääruse alusel. Vahistamise tähtaega pikendatud 07.06.2018 määrusega kuni 10.08.2018. Varem kriminaalkorras karistatud.
Jätta süüdistatava Alexander Eliseevi ja tema kaitsja Karine Nersesjani apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaat Karine Nersesjanile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Alexander Eliseevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Alexander Eliseevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot.
Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 4 aastat 3 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti tema viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.04.2018.a. Alexander Eliseevi suhtes valitud tõkend – vahistamine– jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel. Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv.
et tal on vaja abi ja ta nõus antud abi vastu võtma, tuleb anda isikule võimaluse asuda õiguskuulekale teele ja seda enam, et tal on pere ja ülalpidamisel alaealine laps. Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et need on veenvad põhjendused süüdistatatava tingimuslikult karistusest vabastamiseks koos kontrollnõuetega ning katseaja toime mõjub süüdistatavale oluliselt distsiplineerivamalt kui reaalne vangistus. Karistuse kandmisest osaline tingimisi vabastamine omab hoiatavat mõju süüdlase edasise käitumise suhtes, toimides õiguskuulekale käitumisele suunava stiimulina.
Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Alexander Eliseevile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsioon näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. Maakohus on karistanud Alexander Eliseevit 6 aastase vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud Alexander Eliseevit 2 aastase vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et Alexander Eliseev mõisteti süüdi mitmes kehalises väärkohtlemises, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o lähisuhtes (p 2), korduvus (p 3), mistõttu on Alexander Eliseevi süü keskmisest suurem. 5.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellandiga, et Alexander Eliseevile mõistetud karistus ületaks tema süü suurust. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka ei nõustu kolleegium apellandiga, et kannatanu oma käitumisega oleks soodustanud või õigustanud kuriteo toimepanemist Alexander Eliseevi poolt. Asjaolu, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi ei saa lugeda süüdistatava süüd vähendavaks asjaoluks. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.
on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Alexander Eliseevi mõistetud vangistusest vabastamata jätab. 6.1 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Alexander Eliseevi suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna ka eelnev põhikaristuse individualiseerimise viis (karistuse kandmisest osaline vabastamine, koheselt kuulus ärakandmisele 9 kuud), ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada KarS § 74 sätteid. Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Alexander Eliseevi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Alexander Eliseevi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 6.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 74 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav on saanud aru alkoholi liigtarbimise tagajärgedest, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Alexander Eliseev soovib vabaneda alkoholi tarbimisest ning ta on teadvustanud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi liigtarbimisega, ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib nendest probleemidest tulevikus hoiduda. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.