Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 02. augusti 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5750 U.S-ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista U.S-ile kergem karistus, kohaldades KarS § 74 ja 75 sätteid. 3.1 Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. U.S on süüdi tunnistatud kahes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest ja vägivalla laadist. Tuleb rõhutada, et U.S-i teoga ei ole põhjustatud YY-le olulisi vigastusi, tuvastati marrastused ning verevalumid. Süüdistatava väited kuriteo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad ning ilmselt oli U.S-i käitumise peamiseks põhjuseks kannatanu sagedane suhtlemine teiste meestega. 3.2 Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks U.S-i avaldatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul käsitletav siirana ja sel alusel ei ole võimalik karistust kergendada. U.S-i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, kuivõrd YY kohtuistungil ei viibinud, ei olnud süüdistataval võimalik tema käest vabandust paluda, kuid ta on kannatanule korduvalt kirjutanud. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes käesolevas kriminaalasjas ei esine. 3.3 Kohtu arvates puuduvad alused mõistetava karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Selle maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Üksnes U.S-i varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha. Süüdistataval ei ole sõltuvusprobleeme ning tal on soov edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistataval hoolib väga oma lapsest ning soovib osaleda tema kasvatamisel, CC poolt isale saadetud kirjadest nähtub, et tütar ootab tema vabanemist. U.S-i isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS §-de 74 ja 75 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Kohaldades U.S-i suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse läbida vajalikud sotsiaalprogrammid, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused suurendavad süüdistatava võimekust vabaduses toime tulla, mis on U.S-i puhul eriti oluline. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et U.S-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.3 Maakohus asus seisukohale, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Apellatsiooni kohaselt on U.S kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Kriminaalkolleegium märgib, et apellandi poolt märgitud süü tunnistamine ja siiras kahetsus kogu menetluse vältel, kui karistust kergendav asjaolu ei tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole U.S maakohtus tunnistanud ennast süüdi täielikult, vaid tunnistas end süüdi osaliselt. Seejuures mingit kahetsust ei ole kohtuistungil avaldanud. Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulmisel 25.05.2018.a ta end süüdi ei tunnistanud ega ole kordagi kahetsenud, vaid just märkis, et ta ei kahetse seoses kahtlustusega midagi. 26.04.2018.a ülekuulamisel ta end süüdi ei tunnistanud ega kahetsenud. Selgesõnalist kahetsust avaldas süüdistatav alles kohtule esitatud lühimenetluse taotluses. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et U.S puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 4.4 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

üldkasuliku tööga), ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada KarS § 74 sätteid. Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt U.S-i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu U.S-i karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 5.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 74 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav soovib töötada ja hoolib oma lapsest ning tal puuduvad sõltuvusprobleemid, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et U.S töötab ning hoolib enda lapsest ja tal puuduvad sõltuvusprobleemid, ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.