Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-2629 5. oktoober 2018 Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018. a määrus J. F-i kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli 5. september 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018. a määrus, millega jäeti J. F-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt J. F-i kasuks välja 862,50 eurot (kaheksasada kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) valitud kaitsja poolt määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasu katteks.
J. F. peeti kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni 17. novembril 2016 ja järgmisel päeval ta vahistati. Ta anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2.Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a otsusega mõisteti J. F. talle esitatud süüdistuses õigeks ja ta vabastati vahi alt.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanute esindaja, kes palus tühistada maakohtu otsuse ja tunnistada J. F. süüdi.
4.Tallinna Ringkonnakohus arutas kriminaalasja 22. novembri 2017. a istungil. Ringkonnakohtu
30.novembri 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kannatanute esindaja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 12. jaanuaril 2018.
1-17-2629 Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks
5.J. F-i kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte esitas 19. detsembril 2017 Tallinna Ringkonnakohtule süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1, § 21 lg 1 ja lg 3 alusel taotluse hüvitada J. F-ile süüteomenetluses tekitatud kahju seoses vabaduse võtmisega alates
17.novembrist 2016 kuni 21. juunini 2017. Täpsemalt paluti hüvitada J. F-ile saamata jäänud töötasu ja mõista Eesti Vabariigilt välja J. F-i kasuks varaline kahju summas 37 912,55 eurot. Samuti paluti hüvitada alusetu vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ja mõista J. F-i kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 24 501,15 eurot. Alternatiivselt paluti mõista Eesti Vabariigilt J. F-i kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 8 686,51 eurot. Menetluskulud summas 1 275 eurot paluti jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Taotluses selgitati, et J. F. ei saanud kahju hüvitamise taotlust esitada maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist, sest taotluse esitamise võimalus sõltus sellest, kas taotleja mõistetakse õigeks või mitte. Samuti ei pääsenud taotleja vahi all olles ligi oma sissetulekut puudutavatele tõenditele, mistõttu polnud tal võimalik välja arvutada ka hüpoteetilise nõude suurust. Seega võib taotleja esitada taotluse kuue kuu jooksul, mistõttu on taotlus tähtaegne. Ringkonnakohtu määrus
7.Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018. a määrusega jäeti kaitsja taotlus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.
8.Ringkonnakohus ei ole pädev taotlust läbi vaatama. Kahju hüvitamise taotlemine toimub koos põhiasjaga ja lahendatakse põhiasja raames. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel lähtutakse korralist menetlust või kaebemenetlust reguleerivatest sätetest. SKHS § 21 lgst 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada kriminaalmenetluse seadustiku apellatsioonimenetluse või määruskaebe korda reguleeriva peatüki kohaselt. Järelikult tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada koos ringkonnakohtule esitatava apellatsiooni või määruskaebusega. Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata, võib ta esitada taotluse prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 21 lg 4).
9.Kaitsja ei ole kahju hüvitamise taotlust maakohtule ega ringkonnakohtule õigel ajal esitanud. Kaitsja taotles maakohtus J. F-i õigeksmõistmist, seega oleks ühtlasi tulnud maakohtule esitada ka kahju hüvitamise taotlus. Kui taotlust ei olnud võimalik mõjuval põhjusel esitada maakohtule, oleks tulnud see esitada SKHS § 21 lg 1 järgi apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule. J. F. ega kaitsja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kaitsja ei esitanud vastavat taotlust ka kannatanute esindaja apellatsioonile esitatud vastuses ega ringkonnakohtu istungil.
10.Samas võib kõne alla tulla taotluse tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Taotluses märgitakse, et varem ei olnud võimalik taotlust esitada seoses kohtuotsuse lõpptulemi teadmatusega. Samuti puudus kahju hüvitamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks juurdepääs vajalikele tõenditele, kuna J. F. viibis kuni õigeksmõistmiseni vahi all. Lähtuda tuleb aga SKHS § 21 lgst 4 ja esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2(4)
1-17-2629
11.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. F-i kaitsja, kes palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised.
12.Kahju hüvitamise taotlus esitati ringkonnakohtule tähtaegselt. Kaitsjal ei olnud võimalik taotlust maakohtule esitada mõjuval põhjusel, sest J. F. ei pääsenud vahi all olles ligi oma sissetulekut puudutavatele tõenditele. Välisriigi dokumentatsioonile ei pääsenud ligi ka kaitsja. Seega võis kaitsja SKHS § 21 lg 1 alusel esitada taotluse ringkonnakohtule. Mõjuva põhjuse olemasolu on möönnud ka ringkonnakohus. SKHS § 21 lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Tähtaega puudutavas osas on tegemist erinormiga SKHS § 21 lg 1 suhtes. Ringkonnakohus on jätnud osutatud sätte tähelepanuta. Maakohus kuulutas otsuse 21. juunil 2017, kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse
19.detsembril 2017, seega kuue kuu jooksul. Riigikohus on analoogset asja arutanud kriminaalasjas nr 31110016 ja leidnud, et ringkonnakohus peab kuue kuu jooksul esitatud taotluse läbi vaatama.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib SKHS 4. peatüki 3. jagu (§d 18–21). SKHS § 18 lg 1 esimese lause järgi esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule. Sama lõike teise lause kohaselt esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 21 lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule.
14.Määruskaebemenetluse esemeks on küsimus, millist tähtaega järgides tuleb kahju hüvitamise taotlus SKHS § 21 lg 1 alusel ringkonnakohtule esitada. Ringkonnakohus leidis, et kuna SKHS § 21 lg 1 viitab KrMS 11. või 15. peatüki sätetele, s.o apellatsiooni või määruskaebuse lahendamise menetluse regulatsioonile, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada ringkonnakohtule koos esitatava apellatsiooni või määruskaebusega. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta, et SKHS § 21 lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Kuna taotluse esitamise tähtaeg tuleneb expressis verbis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusest, ei ole põhjust lähtuda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud apellatsiooni ja määruskaebuse esitamiseks sätestatud tähtaegadest. Vastasel juhul oleks SKHS § 21 lg 3 sisutühi. Õigust mõistes tuleb aga lähtuda arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3112811, p 13.2). Seisukohal, et SKHS § 21 lgs 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse võib ringkonnakohtule esitada kuue kuu jooksul, oli Riigikohus ka kriminaalasjas nr 31110016 tehtud lahendis.
15.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb SKHS § 21 lgs 3 märgitud tähtaja kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast resolutiivosa kuulutamist teeb kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2016. a määrus kriminaalasjas nr 31110016, p 12). Kohtutoimikust nähtuvalt oli Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a otsus tervikuna kättesaadav alates 12. septembrist 2017. J. F-i kaitsja esitas ringkonnakohtule kahju hüvitamise taotluse 19. detsembril 2017. Seega oli taotlus esitatud SKHS § 21 lgs 3 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu jättis ringkonnakohus taotluse alusetult läbi vaatamata. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
16.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 3(4)
1-17-2629
9.jaanuari 2018. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Kaitsja esitas taotluse hüvitada J. F-ile valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal õigusabi osutamisele, sh ringkonnakohtu määrusega tutvumisele, kaitsealusega konsultatsioonile ja määruskaebuse koostamisele kokku 5 tundi 45 minutit. Õigusteenuse tunnihinnaks on 150 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kokku palub kaitsja hüvitada 862,50 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja toimingud vajalikud ja nende tegemise eest taotletav summa põhjendatud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.