1-18-7733
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-18-7733 (17231502390)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
N.N süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marika Reintop
Süüdistatav
N.N – isikukood XXX, elukoht xxx, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud
Süüdi tunnistada N.N KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui N.N ei pane 1-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
läbivaatuse protokollile, koostatud 23.09.2017, olid kannatanul A Rl fikseeritud järgmised kehavigastused: näol, ülahuulel turse. Samuti tema 25.10.2017 kella 03.00 paiku, viibides korteris, aadressil xxx, kahjustas oma xxx A R tervist sellega, et tüli käigus lõi kannatanut ühe korra käelabaga vastu nägu, tabades vasakut põske, millega tekitas kannatanule A Rle füüsilist valu. Samuti tema 15.12.2017 kella 17.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx, kahjustas oma xxx A R tervist sellega, et lõi talle tüli ajal 10 korda rusikaga vastu nägu ja pead, tabades vasakut kõrva, otsmiku piirkonda paremalt poolt ja huulte piirkonda, pärast mida haaras juustest kinni ja lõi peaga vastu ust, millega tekitas kannatanule A Rle füüsilist valu ja kehavigastusi: otsmikul paremal pool muhk, vasakul kõrval hematoom, sisehuulel seespool haav, mis on tõendatud kannatanu A R 15.12.2017 isiku läbivaatuse protokolliga. Seega pani N.N toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kä ik ja ko htuotsu se põ hjen dus ed Süüdistatav N.N-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.09.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.N-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, s.o 25.10.2017, seega ärakandmata karistus on 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - DVD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgnevalt: KrMS § 179 lg 1
p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 75 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.