Liiklussüüteod

„J.U

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 02.10.2018.

Süüdistus J.U on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta juhtis 28.05.2018 kell 21.24 xxx juures mootorsõidukit Nissan X-Trail (registreerimismärk xxx), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 01.06.2018 ekspertiisiaktile 742T tuvastati J.U alkoholisisaldus veres 2,40 mg/g kohta. Seega pani J.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav J.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe sõlmisid 31.08.2018 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §424 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §73 lg.1 alusel arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus J.U KarS §424 lg.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav J.U jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistata tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. J.U-le on esitatud süüdistus KarS §424 lg.1 järgi selles, et ta juhtis 28.05.2018 kell 21.24 xxx juures mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 01.06.2018 ekspertiisiaktile 742T tuvastati J.U alkoholisisaldus veres 2,40 mg/g kohta Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et J.U tuleb KarS §424 lg.1 järgi süüdi tunnistada.

KarS §424 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 6 kuud ja sellega, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §424 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub J.U-lt väljamõistmisele sundraha summas 750 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisitasud. Eeltoodu alusel kuulub J.U-lt väljamõistmisele ekspertiisitasu summas 14 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel kuulub J.U-lt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 150 €. Maakohus nõustub J.U-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et osa menetluskulusid tuleb jätta riigi kanda (vastavalt kokkuleppele kaitsja sõidukulud summas 118,80 €) ning välja mõistetavad menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatav J.U kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 31.08.2018 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav J.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.