Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osaleda sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus K.M 27.01.2018 kella 7.00 paiku, viibides korteris aadressil xxxx, tungis kallale oma elukaaslasele A K, visates teda joogiklaasiga näkku. Oma tegevusega tekitas K.M kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lahtise peahaava.

Sellise tegevusega pani K.M toime teise inimese tervise tahtliku kahjustamise, samuti valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K.M ́i süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (27.-28.01.2018) ja kandmisele kuulub 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jätta KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K.M 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti on ta KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 8 alusel kohustatud katseajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema sotsiaalprogrammis. K.M `il tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 948 eurot (sh sundraha, kaitsjatasu), mida on võimalik tasuda ositi 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil K.M kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, allkirjastanud selle vabatahtlikult ja nõustub sõlmitud kokkuleppega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K.M tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (6 kuu jooksul) vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.