Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

1-17-6375 Tenniseklubi osas ning välja mõista MTÜ Kalevi Tenniseklubilt Pärnu linna kasuks (48905.94) nelikümmend kaheksa tuhat üheksasada viis eurot ja 94 senti. Pärnu Linnavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus Uno Koorti osas jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt Pärnu linna kasuks tasutud riigilõiv (750) seitsesada viiskümmend eurot. Asitõendid - DVD- ja CD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Uno Koortilt menetluskulud riigi tuludesse –KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (750) seitsesada viiskümmend eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi menetluskulud riigi tuludesse –KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (750) seitsesada viiskümmend eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Uno Koortil kasutada viitenumbrit 99918700046111 ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubil kasutada viitenumbrit 99918700046124. Selgituseks märkida: nimi, 1-17-6375, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda (1) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning Pärnu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud UNO KOORTI (KOORT) süüdistatakse selles, et tema pani toime KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o soodustuskelmuse, mis seisnes selles, et Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikmena pettis välja ja ei kasutanud eesmärgipäraselt ajavahemikul 20092013 Pärnu Linnavalitsuselt saadud sporditegevuse toetusi, s o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid, majandustegevuses osalevale Pärnu Kalevi Tenniseklubile kogusummas 48905,94 eurot. Uno Koort on alates Pärnu Kalevi Tenniseklubi asutamisest 1998.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi

1-17-6375 juhatuse liige. Aastatel 2001-2010 oli Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi ainus juhatuse liige. Alates 16.12.2010 kuulus juhatusse peale Uno Koorti ka M. K.. Pärnu Kalevi Tenniseklubi omas aastatel 2009-2014.a arvelduskontot SEB pangas. Konto Aallkirjaõiguslikud isikud on M. K. ja Uno Koort ning B-allkirjaõiguslik isik T. V.. Internetipanga kasutajad on Uno Koort ja T. V.. SEB panga poolt on Pärnu Kalevi Tenniseklubile väljastatud pangakaart mille valdaja on Uno Koort. Uno Koort on alates 21.01.1997.a Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik. Vastavalt ametijuhendile, ametisse nimetamise käskkirjale 21. jaanuar 1997 nr 1-K ja ametijuhendile (kinnitatud 30.08.2007.a käskkirjaga nr 3-1/136), on spordinõuniku ametikoha põhieesmärk Pärnu linna spordivaldkonna arengukava väljatöötamine, spordialase töö koordineerimine vastavalt seadustele, osakonna põhimäärusele ning linna arengukavale, sporditegevuse finantseerimispõhimõtete väljatöötamine ning elluviimise korraldamine. Spordinõuniku tööülesanneteks on muuhulgas spordiklubide rahastuse skeemi väljatöötamine ning spordiklubide rahastamise lepingute ettevalmistamine; tegelemine treenerite töö järelevalvega; spordibaaside ja rajatise optimaalse rakenduse jälgimine; spordieelarve eelnõude koostamine. Uno Koort on spordivaldkonna peakuraator ja keskendub Pärnu Linnavalitsuses spordiküsimustele ainuisikuliselt. Uno Koort valmistab ette eelnõusid “Sporditegevuse toetuse eraldamine“, samuti rahastamislepingud Pärnu linna ja klubide vahel ning Uno Koortil on kohustus spordi rahastamise aruandlust kontrollida. Sporditegevuse toetamise kord. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega Pärnu linna eelarvest Pärnus registreeritud ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele sporditegevuse korraldamiseks toetuse taotlemise, toetuse läbivaatamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise kord. § 4 kohaselt antakse toetust Pärnus registreeritud ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele. Toetust on spordiklubil ja spordikoolil õigus taotleda alates teises tegevusaastast. Toetus eraldatakse sihtotstarbeliselt ja määratakse üheks kalendriaastaks. Toetuse liikidena on välja toodud § 5 Investeeringutoetus; § 6 Treenerite tasustamise toetus; § 7 Spordiehitiste majandamistoetus; § 8 Tegevustoetus; § 9 Pearaha, § 10 Esindusvõistkondade toetus; § 11 Olümpiakandidaadi toetus ja § 12 Spordiürituse korraldustoetus. Sama määruse § 13 kohaselt on sporditegevuse toetuste taotlemise aluseks vormikohane taotlus, mis esitatakse kultuuriosakonnale järgmise aasta kohta hiljemalt 10 oktoobriks. Sama määruse § 14 kohaselt kultuuriosakond kontrollib 15 päeva jooksul esitatud dokumentide vastavust ja õigsust. Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. § 15 toetuste eraldamise ja toetuse suuruse otsustab linnavalitsus korraldusega kultuuriosakonna ettepanekul hiljemalt 1 kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist Pärnu Linnavolikogu poolt, arvestades Pärnu Spordiliidu arvamust. § 17 toetuse saaja peab hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 31. jaanuariks esitama kultuuriosakonnale vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta. Kultuuriosakonnal on õigus nõuda toetuse kasutamise aruande juurde kuludokumentide koopiaid ja seletusi. § 18 järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab kultuuriosakond. Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on kultuuriosakonnal õigus leping lõpetada ja nõuda makstud toetus tagasi või vähendada toetuse suurust või peatada ajutiselt toetuse väljamaksmine või rakendada lepingus ettenähtud leppetrahve. § 19 Linnavalitsus ei eralda toetust järgmise kahe aasta jooksul kui: toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; toetuse taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; muudel lepingus sätestatud juhtudel Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega Pärnu linna eelarvest Pärnu linnas tegutsevatele ja asuvatele spordiklubidele ja spordikoolidele sporditegevuse korraldamiseks toetuse taotlemise,

1-17-6375 toetuse läbivaatamise, toetuse andmise, toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise ning sportlaste premeerimise kord. § 4 kohaselt on Pärnu linnas makstavad sporditegevuse toetused treenerite tasustamise toetus; spordiehitiste majandamistoetus; spordiehitiste ja -rajatiste toetus rendikulude katmiseks; pearaha toetus; esindusvõistkondade toetus; spordiürituste korraldustoetus. Toetus eraldatakse sihtotstarbeliselt ja määratakse üheks kalendriaastaks. Sama määruse § 11 toetuste taotlemise aluseks on taotlus, mis esitatakse haridus- ja kultuuriosakonnale järgmise aasta kohta hiljemalt 10. oktoobriks. § 12 taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. § 13 toetust eraldatakse hiljemalt 2 kuu jooksul pärast Pärnu linna eelarve vastuvõtmist linnavalitsuse korralduse alusel haridus- ja kultuuriosakonna ettepanekul ja arvestades Pärnu Spordiliidu arvamust. § 15 toetuse saaja peab hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 31.jaanuariks esitama haridus- ja kultuuriosakonnale aruande toetuse kasutamise kohta. Haridus- ja kultuuriosakonnal on õigus nõuda toetuse kasutamise aruande juurde kuludokumentide koopiaid ja seletusi. § 16 järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab haridus- ja kultuuriosakond. Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on haridus- ja kultuuriosakonnal õigus: leping lõpetada ja nõuda makstud toetus tagasi; vähendada toetuse suurust; peatada ajutiselt toetuse väljamaksmine; rakendada lepingus ette nähtud leppetrahve. § 17 Linnavalitsus ei eralda toetust järgmise kahe aasta jooksul kui: toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; toetuse taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; muudel lepingus sätestatud juhtudel. Treenerite tasustamise toetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 6 kohaselt antakse treenerite tasustamise toetust spordiklubidele ja spordikoolidele, erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on töötanud treenerina vähemalt kümme aastat tasustamiseks. Treenerite tasustamise toetuse arveldamise alused kehtestab linnavalitsus. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 5 kohaselt - treenerite tasustamise toetus eraldatakse spordiklubidele ja spordikoolidele, erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on edukalt töötanud treenerina vähemalt kümme aastat tasustamiseks. Treenerite tasustamise toetus on arvestatud treeneritele, kelle õpilased on viimase viie aasta jooksul võitnud Eesti meistrivõistlustel auhinnalisi kohti kolme parema hulgas olümpiamängude kavva kuuluval spordialal. Tegevustoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 8 tegevustoetus on ette nähtud spordiklubide ja spordikoolide organisatsioonilise tegevuse aktiveerimiseks ja Pärnu linna elanike aktiivseks kaasamiseks sportlikku tegevusse. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) sporditegevuse toetusena eraldi tegevustoetust ei ole välja toodud. Spordiehitise majandamistoetus ja spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 7 Spordiehitiste majandamistoetus on ette nähtud spordiklubi või spordikooli haldamisel või omandis oleva spordiehitise majandamiskulude (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, hooldus- ja remonttööd) osaliseks katmiseks või treeningute läbiviimisel üürile võetud spordiehitistes üüri tasumiseks. Toetust spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks eraldatakse juhul, kui spordiehitist kasutatakse regulaarselt treeninguteks saavutusspordi eesmärgil õpilastele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linn. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates

1-17-6375 01.07.2011) § 6 spordiehitiste majandamistoetus on ette nähtud spordiklubi või spordikooli omandis või kasutuses oleva spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks. Toetust spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks eraldatakse juhul kui spordiehitist kasutatakse regulaarselt õppurite spordimeisterlikkuse treeninggruppide treeninguteks. § 7 Spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks - toetus rendimaksete eest tasumiseks on ette nähtud spordiklubile või spordikoolile, milline korraldab treeninguid spordimeisterlikkuse treeninggruppidele olümpiamängude kavva kuuluval spordialal. Varasema Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.200701.07.2011) ei olnud eraldi välja toodud toetuse liigina spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks. Spordiürituste korraldamistoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 10 spordiürituste korraldustoetust eraldatakse Pärnu linna meistrivõistluste korraldamiseks. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 12 Spordiürituse korraldustoetus on ette nähtud traditsiooniliste spordiürituste korraldamiseks või Pärnu või Pärnumaa meistrivõistluste korraldamiseks. Investeeringutoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 5 kohaselt investeeringutoetus on ette nähtud uute spordiehitiste ehitamiseks ning olemasolevate renoveerimiseks ja kapitaalremondiks või spordiinventari soetamiseks. Investeeringu toetuse andmise eelduseks on, et vähemalt 20% investeeringu maksumusest peab moodustama toetuse taotleja omafinantseering. Investeerimisel varasse, mis ei kuulu Pärnu linnale, sõlmib Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakond vara omanikuga lepingu linna huvides spordiehituse kasutamiseks. Hilisemas Pärnu Linnavolikogu määruses „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) ei ole eraldi sporditegevuse toetusena välja toodud investeeringutoetust. Pearaha Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 9 pearaha eraldatakse spordiklubile või spordikoolile kindla summana: igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva üldhariduskooli või kutseõppeasutuse õpilase kohta; klubi täiskasvanud liikme kohta või sportlase saavutatud koha eest tiitlivõistlustel olümpiaalal toetuse andmisele eelneva aasta tulemuste alusel. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 8 pearaha eraldatakse spordiklubile või spordikoolile iga-aastaselt: treeneri- ja baasitoetust mittesaavatele spordiklubidele ja spordikoolidele igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva õppuri kohta baastoetusena või õppuri saavutatud koha eest tiitlivõistlustel olümpiaalal toetuse andmisele eelneva aasta tulemuste alusel meisterlikkuse toetusena. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 (vastu võetud 02.06.1993) kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Valla- ja linnaeelarve seadus (vastu võetud 16.06.1993 kehtetu alates 01.01.2012) sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tingimused ja piirangud. Valla- ja linnaeelarve seaduse § 23 – vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. Valla- ja linnaeelarve seaduse asemel jõustus 01.01.2011.a Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise,

1-17-6375 vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava koostamise põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted. Seaduse § 21 Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses käesoleva seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. „Pärnu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise korra kinnitamine“ määrus 21.10.2010 nr 34 (jõustus 01.11.2010.a) § 1 kohaselt on sätestatud Pärnu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse ning avalikustamise põhimõtted. Kord on täitmiseks kohustuslik linnavalitsusele, linnavalitsuse struktuurüksustele ja linna hallatavatele asutustele. Sama määruse § 8 kohaselt võetakse eelarve vastu linnavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Pärnu linna kodulehel. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 9 kohaselt eelarveaasta jooksul täpsustatakse eelarvet lisaeelarvega. § 11 linnavalitsuse struktuurüksustel ja linna hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud välja arvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 8 (linnavalitsus, linnavalitsuse struktuurüksused ja linna hallatavad asutused võivad teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad määruses välja toodud punktidest) ning § 9 lõikes 7 (linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad määruses välja toodud punktidest) ja § 9 lõikes 8 punktis 4 (lisaeelarvet ei pea koostama kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra) nimetatud juhul. Uno Koort, olles aastatel 2009-2013 nii Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik, kui ka Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kes vastavalt oma ametijuhendile vaatas läbi spordiklubide poolt esitatud sporditegevuse toetuse taotlused, koostas eelnõud Pärnu Linnavalitsusele spordiklubidele eraldatava toetuse määramiseks ja kelle kohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida, koostas Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimel sporditegevuse taotlusi ja toetuse kasutamise aruandeid ja esitas need Pärnu Linnavalitsusele. 2009 koostas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimelt sporditegevuse toetuse taotluse. Aastatel 2009 ja 2010 koostas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt toetuse kasutamise aruanded A. M. nimelt ning aastatel 2011 kuni 2013 M. K. nimelt, paludes A. M. ja M. K. dokumendid ainult allkirjastada. Seda A. M. ja M. K. ka tegid ilma dokumendi sisulise poolega tutvumata. Kuna A. M. oli Pärnu Kalevi Tenniseklubis tööline ja M. K. kuulus Pärnu Kalevi Tenniseklubisse üksnes nõuandva liikmena, siis ei M. K. ega A. M. ei olnud teadlikud Pärnu Kalevi Tenniseklubi igapäevastest majandamisküsimustest ning raamatupidamisest. Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused ja aruanded koostas Uno Koort ise kui Pärnu Kalevi Tenniseklubi igapäevases majandustegevuses osalev isik, omades spordiklubi kohta kogu majanduslikku infot, sh ka pangakontode ülevaadet. Samuti esitas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused ja aruanded Pärnu Linnavalitsusele. Uno Koorti poolt koostatud ja esitatud Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele toetuse liigi ja suuruse määramisel. Uno Koorti poolt koostatud ja esitatud Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse kasutamise aruanded olid kohustuslikud toetuse saamisel. Uno Koort kui Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi rahastamise aruandluse järelevalve teostamine, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse kasutamise aruandes kajastatud kulud ei vastanud eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse kasutamise aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuse rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“

1-17-6375 ettenähtud sanktsioone. 2009.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. märts 2009 nr 168 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2009 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile 282 497 krooni, millest 211 147 krooni on treenerite toetus (Uno Koort ja R. K.), 9750 krooni tegevustoetus ja 61 600 krooni spordiehitise majandamistoetus. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 8.04.2009.a sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/104, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 282 497 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 9750 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 61 600 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 211 147 krooni treenerite R. K., Uno Koort, A. M., B. K. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on esitanud Pärnu Linnavalitsusele, reg nr 01.02.2010.a nr 13-8/969, aruande Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta, mille on allkirjastanud A. M.. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite (R. K. ja A. M.) tasustamiseks kokku 38 908 krooni, spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks (tennisekeskus Tammsaare 18a Pärnu) 23 743 krooni, tegevustoetuseks (reklaam, maamaks, varakindlustus ja spordisaali rent) 46 371 krooni ning investeeringuteks (olmehoone ehituseks võetud laenu tasumine) 173 475 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid: Pärnu Vesi 5276 krooni, laenu tagasimakse 264 095.55 krooni, Eesti Energia 16 514.47 krooni, STV 1140 krooni, TC Pärnu tenniseklubi (rent) 48 440,02 krooni, sotsiaalmaks 9780 krooni ja palgakulu 29 128 krooni. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2009 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Pärnu Kalevi Tenniseklubile määrati sihtotstarbeliselt treenerite tasustamise toetust 211 147 krooni, millest aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati reaalselt 38 908 krooni. Samuti on määratud sihtotstarbeliselt tegevustoetus 9750 krooni, mida aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kulutati maamaksule, reklaamile, varakindlustusele ja spordisaali rendile. Maamaks ja varakindlustus aga ei kuulu tegevustoetuse alla ning spordisaali rendikulude näol on tegemist majandamistoetusega, mistõttu ei saa neid arvestada sihtotstarbelisena. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud nendele määratud ja välja makstud treenerite toetust kokku 172 239 krooni, so 11 008 euro suuruses summas ning spordiorganisatsiooni tegevustoetust 4770 krooni (9 750 – reklaamikulu 4 980), s.o 304,86 euro suuruses summas. Treenerite toetust ja spordiorganisatsiooni tegevustoetust kui sihtotstarbelisi toetusi on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud peamiselt investeeringuteks, s.o olmehoone ehituseks võetud laenu tasumiseks ja spordibaaside ekspluatatsioonikulude katteks, milleks aga Pärnu Linnavalitsuse 30. märts 2009 korralduse nr 168 alusel linnavalitsus toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud linnavalitsuse poolt eraldatud sihtotstarbelisi toetusi mitte-eesmärgipäraselt. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2009.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort isiklikult. Uno Koort täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõudeid, kuid reaalselt ta Pärnu Kalevi Tenniseklubist treenerina palka ei saanud. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s. o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimele määratud Uno Koorti kui treeneri tasustamise toetus summas 52 787 krooni, so 3373,70 eurot on saadud pettuse teel. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi

1-17-6375 aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust ja spordiorganisatsiooni tegevustoetust. Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldati treenerite tasustamiseks 211 147 krooni, kuid kasutati ainult 38 908 krooni. Seega kasutas Pärnu Kalevi Tenniseklubi mitte-eesmärgipäraselt treeneritele mõeldud toetust summas 172 239 krooni, s.o 11 008 eurot. Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes on märgitud treenerite tasustamise real kuluna A. M. palga ja sotsiaalmaksu kulud. Reaalselt A. M. aga Pärnu Kalevi Tenniseklubis treenerina ei tegutsenud. Samuti eraldas linnavalitsus tegevustoetust 9750 krooni, millest esitatud aruande kohaselt kasutati eesmärgipäraselt 4980 krooni. Seega kasutas Pärnu Kalevi Tenniseklubi mitte-eesmärgipäraselt tegevustoetust 4770 krooni, s.o 304,86 eurot. 2010.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi esindaja Uno Koort on esitanud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotluse, reg nr 12.10.2009 nr 13-7/9991, mille kohaselt Pärnu Kalevi Tenniseklubi taotles treenerite tasustamiseks 210 000 krooni (R.K. 160 000 krooni ja U.Koort 50 000 krooni). Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 22. märts 2010 nr 161 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2010 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort ja R.K.) 176 192 krooni. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 05.04.2010.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/116, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 232 067 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 3075 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 52 800 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks ja tennisehalli rendikuludeks; 176 192 krooni treenerite R. K., Uno Koort tasustamise toetuseks. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 20.09.2010 nr 444 on muudetud Pärnu Linnavalitsuse korraldust 22. märts 2010 nr 161 „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning sõnastati ümber, et korralduse punkt 2.9 (treenerite tasustamise toetus Pärnu Kalevi Tenniseklubi summas 176 192 krooni) tuleb sõnastada MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi eraldatav summa kroonides 238 170. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on esitanud Pärnu Linnavalitsusele 01.02.2011.a nr 13-8/950 aruande Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta, mis on koostatud A. M. nimelt. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 61 152 krooni. Välja on toodud eraldi H. B. kuupalgaga 6500 krooni ja aastapalgaga 61152 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid, mille hulgas palgakulu 58 460 krooni; sotsiaalmaks 20 104 krooni. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2010.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2010 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2010.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort ja R. K.. Kuigi mõlemad täitsid küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, kuid reaalselt ei ole Uno Koortile tehtud töötasu väljamakseid Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt juba eelneval 2009 a ning R. K. viimane töötasu väljamakse jäi 2009.a esimesse poolde. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Pärnu Kalevi Tenniseklubi treenerite Uno Koorti ja R. K. tasustamise toetus summas 176 198 krooni, s.o 11 261,10 eurot, on saadud pettuse teel. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi

1-17-6375 aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Samuti on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust, kuna treenerite toetus oli määratud suuremas summas kui seda reaalselt kasutati. Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldati treenerite tasustamiseks 238 170 krooni (15 222 eur), kuid kasutati ainult 61 152 krooni (3908 eur), mistõttu 11 314 eurot kulutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt mitteeesmärgipäraselt. Eraldatud toetust kasutati investeeringuks, s. o olmehoone ja väljakute ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks, milleks aga Pärnu Linnavalitsuse 20.09.2010 korralduse nr 444 alusel linnavalitsus toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust mitte-eesmärgipäraselt. 2011.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 31. jaanuar 2011 nr 34 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2011 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort; H.B. ja L.L.) 8 595 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 10.02.2011.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/45, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 10 129 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1534 eurot klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 8595 eurot treenerite H. B., Uno Koort, L. L. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on juhatuse liikme M. K. allkirjaga esitanud Pärnu Linnavalitsusele aruande 27.01.2012.a nr 13-8/1058 Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 4 893,92 eurot. Välja on toodud H. B. tunde nädalas 24, aasta palgafond 3017,30 eurot; M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 1501,30 eurot ja L. L. tunde nädal 24, aasta palgafond 375,32 eurot; kokku aasta palgafond 4893,92 eurot. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - sotsiaalmaks 1 452,75 eurot; palgakulu 4 236,96 eurot. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2011.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2011 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2011.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust osaliselt ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort. Kuigi Uno Koort täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, siis reaalselt ei ole Uno Koortile tehtud töötasu väljamakseid Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt juba alates 2009 aastast. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s.o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ja Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust kuna treenerite toetus oli esitatud taotluse alusel määratud suuremas summas, kui seda reaalselt kasutati. Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldati treenerite tasustamiseks 8595 eurot, millest aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati reaalselt 4893,92 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud 3701,08 eurot. Eraldatud toetust kasutati spordibaaside ekspluatatsioonikulude ja tegevuskulude katteks, milleks Pärnu Linnavalitsus 31.01.2011 korralduse nr 34 alusel toetust ei eraldanud või ei eraldanud nii suures summas. Seega on Pärnu

1-17-6375 Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust mitte-eesmärgipäraselt. 2012.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhataja M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotlus, reg nr 10.10.2011 nr 13-7/8586, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetust treenerite tasustamiseks (R.K.; M.K.) ja spordiürituste korraldamistoetust 800 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. jaanuar 2012 nr 53 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2012 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile tegevustoetust (pearaha) 1490 eurot, treenerite toetust 14 268 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 100 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 01.03.2012.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/86, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 15 860 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1490 eurot klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 14 270 eurot treenerite M. K., R. K., A. M., H. M., R. K. tasustamise toetuseks; 100 eurot Pärnu noorte meistrivõistluste korraldamiseks tennises. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. nimelt on koostatud ja esitatud Pärnu Linnavalitsusele 31.01.2013.a nr 13-8/1211 aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 9 897 eurot. Välja on toodud eraldi M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 4677 eurot; R. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot ja H. M. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot. Aruandele on lisatud küll pearaamatu väljatrükid, kuid palgaandmete kohta väljatrükke ei ole. Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandes ei ole näidatud kulutusi spordiürituste korraldamiseks ning samuti ei ole spordiüritustele tehtud kulutusi näha pearaamatu väljatrükkidest. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2012 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2012.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust taotledes ja seda saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii taotluses, eelarves kui ka lepingu kohaselt R. K.. Kuigi R. K. täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, kuid reaalselt ei tegutsenud ta treenerina Pärnu Kalevi Tenniseklubis. R. K. viimane töötasu väljamakse Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt jäi 2009.a esimesse poolde. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt sporditegevuse toetamise taotluses ja Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Pärnu Kalevi Tenniseklubile määrati sihtotstarbeliselt treenerite tasustamise toetust 14 270 eurot, millest aruande kohaselt kasutati reaalselt 9897 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud 4373 eurot. Samuti on mittesihtotstarbeliselt kastutatud 100 eurot spordiürituste korraldustoetust kuna nimetatud toetusliigi kohta puuduvad vajalikud kuludokumendid. Treeneritele mõeldud toetust kasutati spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks, milleks Pärnu Linnavalitsus 30.01.2012 korralduse nr 53 alusel toetust sellises summas ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust ja spordiürituste korraldustoetust mitte-eesmärgipäraselt. 2013.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud 09.10.2012 nr 13-7/11221

1-17-6375 Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotluse, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi spordiehitiste majandamistoetust 11 590 eurot, spordiehitiste ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 13 780 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 28. jaanuar 2013 nr 42 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2013 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile spordiehitiste majandamistoetust 5795 eurot, spordiehitiste ja rajatiste rendikulude katmiseks 19 292 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 200 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 2013.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/191. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu Linnavalitsusele aruanne, 04.02.2014.a nr 13-8, Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks 3845 eurot, muuks tegevustoetuseks 3887 eurot. Välja on toodud spordibaaside ekspluatatsioonikuluna Tammsaare 18a Ringi 14a (1/2 kompleksi) majanduskulu 2735 eurot, personalikulu 1110 eurot ning muu tegevustoetuse kuluna spordibaasi rendikulud 3337 eurot ja spordivarustuse ost 550 eurot. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - telefon, internet, kaabel tv 78,30 eurot; maamaks 218,19 eurot; pangateenused 45,57 eurot; treeningsaali rent 3 336,50 eurot; ruumide hooldus, remont 555,71 eurot; dressid 472,88 eurot, veekulu 211,79 eurot; elektrikulu 1889,10 eurot. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2013 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt sporditegevuse toetamise taotluses ja Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Pärnu Kalevi Tenniseklubile oli määratud sihtotstarbeliselt spordiehitiste majandamistoetust 5795 eurot, millest aruande kohaselt kasutati reaalselt 3845 eurot. Samuti määrati sihtotstarbeliselt spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 19 292 eurot, millest aruande kohaselt ning pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati 3337 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud spordiehitiste majandamistoetust 1950 euro suuruses summas ja spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 15 955 euro suuruses summas. Lisaks on mittesihtotstarbeliselt kastutatud 200 eurot spordiürituste korraldustoetust, kuna nimetatud toetusliigi kohta puuduvad vajalikud kuludokumendid. Spordiehitiste majandamistoetust ja spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks kasutati investeeringuks, s. o tennisemaja ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks ja treeneri tasustamiseks, milleks Pärnu Linnavalitsus 28.01.2013 korralduse nr 42 alusel toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud spordiehitiste majandamistoetust, spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks ning spordiürituste korraldustoetust mitte-eesmärgipäraselt. Ajavahemikul 2009 kuni 2013 pettis Uno Koort, Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikmena, välja ja ei kasutanud eesmärgipäraselt Pärnu Linnavalitsuselt saadud sporditegevuse toetusi, s o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid majandustegevuses osalevale isikule, MTÜ-le Pärnu Kalevi Tenniseklubi, eesmärgiga soodustada majandustegevust kogusummas 48 905,94 eurot. Seega Uno Koort, pettuse teel soodustuse saamisega, s o tasuta väljamakse saamisega majandustegevuses osalevale isikule kohaliku omavalitsuse vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust ja saadud soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamisega, pani toime KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Uno Koorti KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise

1-17-6375 suures ulatuses, mis seisnes selles, et Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning selle majandustegevuses osalev isik ning samas ka Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, sh ainus isik haridus- ja kultuuriosakonnas, kes tegeleb spordiküsimustega, kelle kohustus oli vastavalt ametijuhenditele spordi toetuse taotlused läbi vaadata ja koostada selle põhjal kokkuvõte, töötada välja spordiklubide rahastamise skeem ja valmistada ette iga-aastased eelnõud „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning kelle töökohustus oli sporditoetuste aruandluse kontroll, tegi aastatel 2009-2013 oma töökohustuste raames otsuseid ning toiminguid, mis oluliselt mõjutasid Pärnu Kalevi Tenniseklubi majandushuve. Aastatel 2009-2013 sai Pärnu Kalevi Tenniseklubi Pärnu Linnavalitsuselt sporditegevuse toetusi, s.o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid kogusummas 88 123,75 eurot. Korruptsioonivastane seadus (edaspidi KVS, vastu võetud 27.01.1999, kehtiv kuni 31.03.2013) § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 järgi on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Korruptsioonivastane seadus (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 7 lg 1 kohaselt on seotud isik 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning selle majandustegevuses osalev isik ning samaaegselt Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, sh ainus isik haridus- ja kultuuriosakonnas, kes vastavalt ametijuhenditele tegeleb spordiküsimustega ja kelle kohustus oli spordi toetuse taotlused läbi vaadata, koostada selle põhjal kokkuvõte, töötada välja spordiklubide rahastamise skeem ja valmistada ette iga-aastased eelnõud „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning kelle töökohustus oli sporditoetuste aruandluse kontroll, tegi aastatel 2009-2013 oma töökohustuste raames otsuseid ning toiminguid, mis oluliselt mõjutasid Pärnu Kalevi Tenniseklubi majandushuve. Aastatel 2009-2013 sai Pärnu Kalevi Tenniseklubi Pärnu Linnavalitsuselt sporditegevuse toetusi, so kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid kogusummas 88 123,75 eurot, s o suures ulatuses. Vastavalt KarS § 121 p 2 (jõustunud alates 01.01.2015) kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Varasemalt oli kahju suurusjärgu arvutamine seotud palga alammääraga, mis kehtestati valitsuse määrusega. Suureks loeti kahju, mis ületas palga alammäära ühes kuus 100 korda. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele olid palga alammäärad kehtestatud järgmiselt:

1-17-6375    

alates 01.01.2008.a 4350 krooni (278,02 eurot) (Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrus nr 25); alates 01.01.2011.a 278,02 eurot (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81); alates 01.01.2012.a 290 eurot (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169); alates 01.01.2013.a 320 eurot (Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6).

Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas ning esitas Pärnu Linnavalitsusele aastatel 2009-2013 sporditegevuse toetuse taotlusi. Aastatel 2012 ja 2013 koostas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused M. K. nimelt, paludes M. K. taotluse ainult allkirjastada. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus vastavalt ametijuhenditele oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine, aastatel 2009-2013 eelnõud sporditegevuse rahastamiseks, millega määras rahastamise ka enda poolt koostatud ja esitatud taotlustele, s.o Pärnu Kalevi Tenniseklubile, sh aastatel 2009-2011 ka enda kui Pärnu Kalevi Tenniseklubi treeneri tasustamiseks. Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, sh olles Pärnu Linnavalitsuses ainus isik, kes tegeles Pärnu Linnavalitsuses spordiküsimustega, oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute ettevalmistamine, valmistas ja koostas linnavalitsuse ametnikuna aastatel 2009-2013 lepingud Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta samaaegselt oli ning millised lepingud olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks aastatel 2009-2013. KVS (vastu võetud 27.01.1999, kehtiv kuni 31.03.2013) § 3 kohaselt on ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on töö- või teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud. Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. KVS § 4 lg 2 p 15 kohaselt on ametiisik vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed. KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus - KOKS § 10). Omavalitsusüksuse ülesanne on muuhulgas korralda kultuuri-, spordi- ja noorsootööd (KOKS § 6 lg 1). Nimetatud ülesannete täitmise näol on tegemist avalike ülesannete täitmisega ja seega linnavalitsuse ametnikud täidavad avalikke ülesandeid. Seega on Uno Koort ametiisik nii KVS § 2 lg 1 (KVS § 4 lg 2 p 15 kehtiv kuni 31.03.2013) kui ka KarS § 288 lg 1 mõttes. Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna koostas ning esitas aastatel 2009-2013 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlusi ja toetuse kasutamise aruandeid. Aruanded koostas Uno Koort aastatel 2009 ja 2010 A. M. nimelt ning aastatel 2011-2013 M. K. nimelt paludes A. M. ja M. K.

1-17-6375 dokumendid ainult allkirjastada. Seda A. M. ja M. K. ka tegid, ilma dokumendi sisulise poolega tutvumata. Kuna A. M. oli Pärnu Kalevi Tenniseklubis tööline ja M. K. kuulus Pärnu Kalevi Tenniseklubisse üksnes nõuandva liikmena, siis ei M. K. ega A. M. ei olnud teadlikud Pärnu Kalevi Tenniseklubi igapäevastest majandamisküsimustest ning raamatupidamisest. Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuste rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort, olles teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele, ei pööranud tahtlikult sellele tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmise või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. 2009.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. märts 2009 nr 168 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2009 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile 282 497 krooni, millest 211 147 krooni on treenerite toetust (Uno Koort ja R. K.), 9750 krooni tegevustoetus ja 61 600 krooni spordiehitise majandamistoetus. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 8.04.2009.a sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/104, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 282 497 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 9750 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 61 600 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 211 147 krooni treenerite R. K., Uno Koort, A. M., B. K. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhataja A. M. allkirjaga on esitatud Pärnu Linnavalitsusele, reg nr 01.02.2010.a nr 13-8/969, aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite (R. K. ja A. M.) tasustamiseks kokku 38 908 krooni, spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks (tennisekeskus Tammsaare 18a Pärnu) 23 743 krooni, tegevustoetuseks (reklaam, maamaks, varakindlustus ja spordisaali rent) 46 371 krooni ning investeeringuteks (olmehoone ehituseks võetud laenu tasumine) 173 475 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - Pärnu Vesi 5276 krooni, laenu tagasimakse 264 095,55 krooni, Eesti Energia 16 514,47 krooni, STV 1140 krooni, TC Pärnu tenniseklubi (rent) 48 440,02 krooni, sotsiaalmaks 9780 krooni ja palgakulu 29 128 krooni. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas ning esitas Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse taotluse. Sporditegevuse toetuse taotluses oli muuhulgas märgitud treenerite tasustamise toetuseks ka Uno Koorti enda, kui treeneri toetus. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine 2009.a eelnõu sporditegevuse rahastamiseks. Sporditegevuse toetuste eelnõude koostamisega ainuisikuliselt ja nende esitamisega linnavalitsusele sai võimalikuks toetuste määramine ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige Uno Koort on, ja sellises ulatuses nagu Uno Koort vajalikuks pidas. Täiendavat kontrolli Uno Koorti poolt koostatud toetuste eraldamise eelnõude üle linnavalitsuses ei tehtud. Uno Koort oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati

1-17-6375 spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka toetuse määramine Pärnu Kalevi Tenniseklubile ning tema seisukohtade ärakuulamisega sai ta suunata arutelusid talle kasulikus suunas ning mille tulemusel määrati Pärnu Kalevi Tenniseklubile toetus Uno Koorti poolt soovitud summas. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute ettevalmistamine, valmistas ja koostas 2009.a lepingu Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on ja mis olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks 2009.a summas 282 497 krooni. Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna koostas A. M. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi 2009.a sporditegevuse toetuse kasutamise aruande, mille Uno Koort esitas Pärnu Linnavalitsusele ja kus see registreeriti dokumendihaldusprogrammis ning anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuse rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort oli teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele ning ei pööranud sellele tahtlikult tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmise või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Selline tegevus on KVS (kehtis kuni 01.04.2013) § 24 lg 1 rikkumine, kuna ametiisik ei tohi teha huvide konfliktiga seotud tehinguid ja § 25 lg 1 rikkumine, kuna huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Selline tegevus on käsitletav ka KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 rikkumisena, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2010.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi esindaja Uno Koort on esitanud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotluse, reg nr 12.10.2009 nr 13-7/9991, mille kohaselt Pärnu Kalevi Tenniseklubi taotles treenerite tasustamiseks 210 000 krooni (R.K. 160 000 ja U.Koort. 50 000). Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 22. märts 2010 nr 161 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2010 a spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort ja R.K.) 176 192 krooni. Pärnu Linnavalitsus ning MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 05.04.2010.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/116, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 232 067 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 3075 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 52 800 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks ja tennisehalli rendikuludeks; 176 192 krooni treenerite R. K., Uno Koort tasustamise toetuseks.

1-17-6375 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 20.09.2010 nr 444 on muudetud Pärnu Linnavalitsuse korraldust 22. märts 2010 nr 161 „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning sõnastati ümber, et korralduse punkt 2.9 (treenerite tasustamise toetus Pärnu Kalevi Tenniseklubi summas 176 192 krooni) tuleb sõnastada MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi eraldatav summa kroonides 238 170. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on esitanud Pärnu Linnavalitsusele 01.02.2011.a nr 13-8/950 aruande Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta, mis on koostatud A. M. nimelt. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 61 152 krooni. Välja on toodud eraldi H. B. kuupalgaga 6500 krooni ja aastapalgaga 61 152 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid, mille hulgas palgakulu 58 460 krooni; sotsiaalmaks 20 104 krooni. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2010.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2010 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas ning esitas Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse taotluse, mis registreeriti Pärnu Linnavalitsuse dokumendihalduses ja mis anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile. Sporditegevuse toetuse taotluses oli muuhulgas märgitud treenerite tasustamise toetuseks ka Uno Koorti enda, kui treeneri toetus. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine 2010.a eelnõu sporditegevuse rahastamiseks. Sporditegevuse toetuste eelnõude koostamisega ainuisikuliselt ja nende esitamisega linnavalitsusele sai võimalikuks toetuste määramine ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige Uno Koort on, ja sellises ulatuses nagu Uno Koort vajalikuks pidas. Täiendavat kontrolli Uno Koorti poolt koostatud toetuste eraldamise eelnõude üle linnavalitsuses ei tehtud. Uno Koort oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka toetuse määramine Pärnu Kalevi Tenniseklubile ning tema seisukohtade ärakuulamisega sai ta suunata arutelusid talle kasulikus suunas ning mille tulemusel määrati Pärnu Kalevi Tenniseklubile toetus Uno Koorti poolt soovitud summas. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute ettevalmistamine, valmistas ja koostas 2010.a lepingu Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on ja mis olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks 2010.a summas 232 067 krooni ning mida hiljem suurendati linnavalitsuse korraldusega 238 170 kroonini. Uno Koort, Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna, koostas A. M. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi 2010.a sporditegevuse toetuse kasutamise aruande, mille esitas Pärnu Linnavalitsusele ja kus see registreeriti dokumendihaldusprogrammis ja anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Uno Koort, Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuse rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort oli teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele, ei pööranud sellele tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmist või rakendanud lepingus ettenähtud

1-17-6375 leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Selline tegevus on KVS (kehtis kuni 01.04.2013) § 24 lg 1 rikkumine, kuna ametiisik ei tohi teha huvide konfliktiga seotud tehinguid ja § 25 lg 1 rikkumine, kuna huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Selline tegevus on käsitletav ka KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 rikkumisena, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2011.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 31. jaanuar 2011 nr 34 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2011 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort; H.B. ja L.L.) 8 595 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 10.02.2011.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/45, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 10 129 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1534 eurot klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 8595 eurot treenerite H. B., Uno Koort, L. L. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. nimelt on esitatud Pärnu Linnavalitsusele 27.01.2012.a nr 13-8/1058 aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 4893,92 eurot. Välja on toodud H. B. tunde nädalas 24, aasta palgafond 3017,30 eurot; M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 1501,30 eurot ja L. L. tunde nädalas 24, aasta palgafond 375,32 eurot; kokku aasta palgafond 4893,92 eurot. Aruandele on lisatud pearaamatu väljatrükid - sotsiaalmaks 1 452,75 eurot; palgakulu 4 236,96 eurot. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2011.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2011 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas ning esitas Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse taotluse, mis registreeriti Pärnu Linnavalitsuse dokumendihalduses ja mis anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile. Sporditegevuse toetuse taotluses oli muuhulgas märgitud treenerite tasustamise toetuseks ka Uno Koorti enda, kui treeneri toetus. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine, 2011.a eelnõu sporditegevuse rahastamiseks. Sporditegevuse toetuste eelnõude koostamisega ainuisikuliselt ja nende esitamisega linnavalitsusele sai võimalikuks toetuste määramine ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige Uno Koort on, ja sellises ulatuses nagu Uno Koort vajalikuks pidas. Täiendavat kontrolli Uno Koorti poolt koostatud toetuste eraldamise eelnõude üle linnavalitsuses ei tehtud. Uno Koort oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka toetuse määramine Pärnu Kalevi Tenniseklubile ning tema seisukohtade ärakuulamisega sai ta suunata arutelusid talle kasulikus suunas ning mille tulemusel määrati Pärnu Kalevi Tenniseklubile toetus Uno Koorti poolt soovitud summas. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute

1-17-6375 ettevalmistamine, valmistas ja koostas 2011.a lepingu Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on ja mis olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks 2011.a summas 10 129 eurot. Uno Koort, Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna, koostas M. K. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi 2011.a sporditegevuse toetuse kasutamise aruande, mille esitas Pärnu Linnavalitsusele ja kus see registreeriti dokumendihaldusprogrammis ja anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Uno Koort Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuse rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort oli teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele, kuid ta ei pööranud sellele tahtlikult tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmist või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Selline tegevus on KVS (kehtis kuni 01.04.2013) § 24 lg 1 rikkumine, kuna ametiisik ei tohi teha huvide konfliktiga seotud tehinguid ja § 25 lg 1 rikkumine, kuna huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Selline tegevus on käsitletav ka KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 rikkumisena, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2012.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhataja M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotlus, 10.10.2011 nr 13-7/8586, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetust treenerite tasustamiseks (R.K.; M.K.) ja spordiürituste korraldamistoetust 800 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. jaanuar 2012 nr 53 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2012 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile tegevustoetust (pearaha) 1490 eurot, treenerite toetust 14 268 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 100 eurot. Pärnu Linnavalitsus ning MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 01.03.2012.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/86, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 15 860 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1490 eurot klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 14 270 eurot treenerite M. K., R. K., A. M., H. M., R. K. tasustamise toetuseks; 100 eurot Pärnu noorte meistrivõistluste korraldamiseks tennises. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. nimelt on koostatud ja esitatud Pärnu Linnavalitsusele 31.01.2013.a nr 13-8/1211 aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks

1-17-6375 kokku 9 897 eurot. Välja on toodud eraldi M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 4677 eurot; R. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot ja H. M. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot. Aruandele on lisatud küll pearaamatu väljatrükid, kuid palgaandmete kohta väljatrükke ei ole. Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandes ei ole näidatud kulutusi spordiürituste korraldamiseks ning samuti ei ole spordiüritustele tehtud kulutusi näha pearaamatu väljatrükkidest. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas M. K. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotluse, mille Uno Koort esitas Pärnu Linnavalitsusele ja mis registreeriti Pärnu Linnavalitsuse dokumendihalduses ja mis pandi tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine, 2012.a eelnõu sporditegevuse rahastamiseks. Sporditegevuse toetuste eelnõude koostamisega ainuisikuliselt ja nende esitamisega linnavalitsusele sai võimalikuks toetuste määramine ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige Uno Koort on, ja sellises ulatuses nagu Uno Koort vajalikuks pidas. Täiendavat kontrolli Uno Koorti poolt koostatud toetuste eraldamise eelnõude üle linnavalitsuses ei tehtud. Uno Koort oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka toetuse määramine Pärnu Kalevi Tenniseklubile ning tema seisukohtade ärakuulamisega sai ta suunata arutelusid talle kasulikus suunas ning mille tulemusel määrati Pärnu Kalevi Tenniseklubile toetus Uno Koorti poolt soovitud summas. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute ettevalmistamine, valmistas ja koostas 2012.a lepingu Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on ja mis oli aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks 2012.a summas 15 860 eurot. Uno Koort, Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna, koostas M. K. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi 2012.a sporditegevuse toetuse kasutamise aruande, mille Uno Koort esitas Pärnu Linnavalitsusele ja kus see registreeriti dokumendihaldusprogrammis ja anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Uno Koort, Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuste rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort oli teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele, kuid ta ei pööranud sellele tahtlikult tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmist või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Selline tegevus on KVS (kehtis kuni 01.04.2013) § 24 lg 1 rikkumine, kuna ametiisik ei tohi teha huvide konfliktiga seotud tehinguid ja § 25 lg 1 rikkumine, kuna huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Selline tegevus on käsitletav ka KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 rikkumisena, mille kohaselt

1-17-6375 on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2013.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud 09.10.2012 nr 13-7/11221 Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotlus, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi spordiehitiste majandamistoetust 11 590 eurot, spordiehitiste ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 13 780 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 28. jaanuar 2013 nr 42 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2013 a spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile spordiehitiste majandamistoetust 5795 eurot, spordiehitiste ja rajatiste rendikulude katmiseks 19 292 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 200 eurot. Pärnu Linnavalitsus ning MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 2013.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/191. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu Linnavalitsusele 04.02.2014 nr 13-8 aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks 3845 eurot, muuks tegevustoetuseks 3887 eurot. Välja on toodud spordibaaside ekspluatatsioonikuluna Tammsaare 18a Ringi 14a (1/2 kompleksi) majanduskulu 2735 eurot, personalikulu 1110 eurot ning muu tegevustoetuse kuluna spordibaasi rendikulud 3337 eurot ja spordivarustuse ost 550 eurot. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - telefon, internet, kaabel tv 78,30 eurot; maamaks 218,19 eurot; pangateenused 45,57 eurot; treeningsaali rent 3 336,50 eurot; ruumide hooldus, remont 555,71 eurot; dressid 472,88 eurot, veekulu 211,79 eurot; elektrikulu 1889,10 eurot. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas M. K. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotluse, mille Uno Koort esitas Pärnu Linnavalitsusele ja mis registreeriti Pärnu Linnavalitsuse dokumendihalduses ja mis anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule. Sporditegevuse toetuse taotluste põhjal koostas Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine, 2013.a eelnõu sporditegevuse rahastamiseks. Sporditegevuse toetuste eelnõude koostamisega ainuisikuliselt ja nende esitamisega linnavalitsusele sai võimalikuks toetuste määramine ka Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige Uno Koort on, ja sellises ulatuses nagu Uno Koort vajalikuks pidas. Täiendavat kontrolli Uno Koorti poolt koostatud toetuste eraldamise eelnõude üle linnavalitsuses ei tehtud. Uno Koort oli arutelude ja otsustamiste juures, kus määrati spordiklubidele sporditegevuse toetusi, sh ka toetuse määramine Pärnu Kalevi Tenniseklubile ning tema seisukohtade ärakuulamisega sai ta suunata arutelusid talle kasulikus suunas ning mille tulemusel määrati Pärnu Kalevi Tenniseklubile toetus Uno Koorti poolt soovitud summas. Seejärel Uno Koort spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordiklubidega rahastamise lepingute ettevalmistamine, valmistas ja koostas 2013.a lepingu Pärnu Kalevi Tenniseklubiga, mille juhatuse liige ja majandustegevuses osalev isik ta on ja mis oli aluseks Pärnu Linnavalitsusele sporditegevuse toetuse väljamaksmiseks 2013.a summas 15 860 eurot. Uno Koort, Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme ning majandustegevuses osaleva isikuna, koostas M. K. nimelt Pärnu Kalevi Tenniseklubi 2013.a sporditegevuse toetuse kasutamise aruande, mille Uno Koort esitas Pärnu Linnavalitsusele ja kus see registreeriti dokumendihaldusprogrammis ja anti tööülesandena teadmiseks Uno Koortile kui Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikule.

1-17-6375 Uno Koort Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle töökohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida ning teostada rahastamise aruandluse üle järelevalvet, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuste rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. Uno Koort oli teadlik, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on toetusi saanud valedel alustel ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandluse kohaselt ei vastanud kulutused eraldatud raha sihtotstarbele, kuid ta ei pööranud sellele tahtlikult tähelepanu ja kiitis aruandluse heaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus Pärnu Kalevi Tenniseklubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmine või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli Pärnu Kalevi Tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Selline tegevus on KVS (kehtis kuni 01.04.2013) § 24 lg 1 rikkumine, kuna ametiisik ei tohi teha huvide konfliktiga seotud tehinguid ja § 25 lg 1 rikkumine, kuna huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 6 kohaselt muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane. Selline tegevus on käsitletav ka KVS (kehtiv alates 01.04.2013.a) § 11 rikkumisena, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine kui otsus või toiming tehakse ametiisiku endaga või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kokku määrati Pärnu Linnavalitsuse poolt, mille spordinõunik on Uno Koort ja kes tegeleb ainuisikuliselt spordiküsimustega, Uno Koorti poolt ettevalmistatud eelnõude, aruandluse, lepingute ja kontrolli põhjal aastatel 2009-2013 Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik ta samaaegselt oli, sporditegevuse toetusi 88 123,75 euro suuruses summas, s o suures ulatuses. Seega Uno Koort korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumisega suures ulatuses, pani toime KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi süüdistatakse KarS § 210 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o soodustuskelmus, toimepanemises, mis seisnes selles, et mittetulundusühing Pärnu Kalevi Tenniseklubi tegutsedes oma juhatuse liikme Uno Koorti kaudu pettis välja ja ei kasutanud eesmärgipäraselt ajavahemikul 2009-2013 Pärnu Linnavalitsuselt saadud sporditegevuse toetusi, s o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid, majandustegevuses osalevale Pärnu Kalevi Tenniseklubile, eesmärgiga soodustada majandustegevust, kogusummas 48 905,94 eurot. Uno Koort on alates Pärnu Kalevi Tenniseklubi asutamisest 1998.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige. Aastatel 2001-2010 oli Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi ainus juhatuse liige. Alates 16.12.2010 kuulub juhatusse peale Uno Koorti ka M. K.. Pärnu Kalevi Tenniseklubi omas aastatel 2009-2014.a arvelduskontot SEB pangas. Konto Aallkirjaõiguslikud isikud on M. K. ja Uno Koort ning B-allkirjaõiguslik isik T. V.. Internetipanga kasutajad on Uno Koort ja T. V.. SEB panga poolt on Pärnu Kalevi Tenniseklubile väljastatud pangakaart mille valdaja on Uno Koort. Uno Koort on alates 21.01.1997.a Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik. Vastavalt ametijuhendile, ametisse nimetamise käskkirjale 21. jaanuar 1997 nr 1-K ja ametijuhendile (kinnitatud 30.08.2007.a käskkirjaga nr 3-1/136), on spordinõuniku ametikoha põhieesmärk Pärnu linna spordivaldkonna arengukava väljatöötamine, spordialase töö koordineerimine vastavalt

1-17-6375 seadustele, osakonna põhimäärusele ning linna arengukavale, sporditegevuse finantseerimispõhimõtete väljatöötamine ning elluviimise korraldamine. Spordinõuniku tööülesanneteks on muuhulgas spordiklubide rahastuse skeemi väljatöötamine ning spordiklubide rahastamise lepingute ettevalmistamine; tegelemine treenerite töö järelevalvega; spordibaaside ja rajatise optimaalse rakenduse jälgimine; spordieelarve eelnõude koostamine. Uno Koort on spordivaldkonna peakuraator ja keskendub Pärnu Linnavalitsuses spordiküsimustele ainuisikuliselt. Uno Koort valmistab ette eelnõusid “Sporditegevuse toetuse eraldamine“, samuti rahastamislepingud Pärnu linna ja klubide vahel ning Uno Koortil on kohustus spordi rahastamise aruandlust kontrollida. Sporditegevuse toetamise kord. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega Pärnu linna eelarvest Pärnus registreeritud ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele sporditegevuse korraldamiseks toetuse taotlemise, toetuse läbivaatamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise kord. § 4 kohaselt antakse toetust Pärnus registreeritud ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele. Toetust on spordiklubil ja spordikoolil õigus taotleda alates teises tegevusaastast. Toetus eraldatakse sihtotstarbeliselt ja määratakse üheks kalendriaastaks. Toetuse liikidena on välja toodud § 5 Investeeringutoetus; § 6 Treenerite tasustamise toetus; § 7 Spordiehitiste majandamistoetus; § 8 Tegevustoetus; § 9 Pearaha, § 10 Esindusvõistkondade toetus; § 11 Olümpiakandidaadi toetus ja § 12 Spordiürituse korraldustoetus. Sama määruse § 13 kohaselt on sporditegevuse toetuste taotlemise aluseks vormikohane taotlus, mis esitatakse kultuuriosakonnale järgmise aasta kohta hiljemalt 10 oktoobriks. Sama määruse § 14 kohaselt kultuuriosakond kontrollib 15 päeva jooksul esitatud dokumentide vastavust ja õigsust. Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. § 15 toetuste eraldamise ja toetuse suuruse otsustab linnavalitsus korraldusega kultuuriosakonna ettepanekul hiljemalt 1 kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist Pärnu Linnavolikogu poolt, arvestades Pärnu Spordiliidu arvamust. § 17 toetuse saaja peab hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 31. jaanuariks esitama kultuuriosakonnale vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta. Kultuuriosakonnal on õigus nõuda toetuse kasutamise aruande juurde kuludokumentide koopiaid ja seletusi. § 18 järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab kultuuriosakond. Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on kultuuriosakonnal õigus leping lõpetada ja nõuda makstud toetus tagasi või vähendada toetuse suurust või peatada ajutiselt toetuse väljamaksmine või rakendada lepingus ettenähtud leppetrahve. § 19 Linnavalitsus ei eralda toetust järgmise kahe aasta jooksul kui: toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; toetuse taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; muudel lepingus sätestatud juhtudel Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega Pärnu linna eelarvest Pärnu linnas tegutsevatele ja asuvatele spordiklubidele ja spordikoolidele sporditegevuse korraldamiseks toetuse taotlemise, toetuse läbivaatamise, toetuse andmise, toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise ning sportlaste premeerimise kord. § 4 kohaselt on Pärnu linnas makstavad sporditegevuse toetused treenerite tasustamise toetus; spordiehitiste majandamistoetus; spordiehitiste ja -rajatiste toetus rendikulude katmiseks; pearaha toetus; esindusvõistkondade toetus; spordiürituste korraldustoetus. Toetus eraldatakse sihtotstarbeliselt ja määratakse üheks kalendriaastaks. Sama määruse § 11 toetuste taotlemise aluseks on taotlus, mis esitatakse haridus- ja kultuuriosakonnale järgmise aasta kohta hiljemalt 10. oktoobriks. § 12 taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. § 13 toetust eraldatakse hiljemalt 2 kuu jooksul pärast Pärnu linna eelarve vastuvõtmist linnavalitsuse korralduse alusel haridus- ja kultuuriosakonna ettepanekul ja arvestades Pärnu Spordiliidu arvamust. § 15 toetuse saaja peab hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 31. jaanuariks

1-17-6375 esitama haridus- ja kultuuriosakonnale aruande toetuse kasutamise kohta. Haridus- ja kultuuriosakonnal on õigus nõuda toetuse kasutamise aruande juurde kuludokumentide koopiaid ja seletusi. § 16 järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab haridus- ja kultuuriosakond. Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on haridus- ja kultuuriosakonnal õigus: leping lõpetada ja nõuda makstud toetus tagasi; vähendada toetuse suurust; peatada ajutiselt toetuse väljamaksmine; rakendada lepingus ette nähtud leppetrahve. § 17 Linnavalitsus ei eralda toetust järgmise kahe aasta jooksul kui: toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; toetuse taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; muudel lepingus sätestatud juhtudel. Treenerite tasustamise toetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 6 kohaselt antakse treenerite tasustamise toetust spordiklubidele ja spordikoolidele, erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on töötanud treenerina vähemalt kümme aastat tasustamiseks. Treenerite tasustamise toetuse arveldamise alused kehtestab linnavalitsus. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 5 kohaselt - treenerite tasustamise toetus eraldatakse spordiklubidele ja spordikoolidele, erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on edukalt töötanud treenerina vähemalt kümme aastat tasustamiseks. Treenerite tasustamise toetus on arvestatud treeneritele, kelle õpilased on viimase viie aasta jooksul võitnud Eesti meistrivõistlustel auhinnalisi kohti kolme parema hulgas olümpiamängude kavva kuuluval spordialal. Tegevustoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 8 tegevustoetus on ette nähtud spordiklubide ja spordikoolide organisatsioonilise tegevuse aktiveerimiseks ja Pärnu linna elanike aktiivseks kaasamiseks sportlikku tegevusse. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) sporditegevuse toetusena eraldi tegevustoetust ei ole välja toodud. Spordiehitise majandamistoetus ja spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 7 Spordiehitiste majandamistoetus on ette nähtud spordiklubi või spordikooli haldamisel või omandis oleva spordiehitise majandamiskulude (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, hooldus- ja remonttööd) osaliseks katmiseks või treeningute läbiviimisel üürile võetud spordiehitistes üüri tasumiseks. Toetust spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks eraldatakse juhul, kui spordiehitist kasutatakse regulaarselt treeninguteks saavutusspordi eesmärgil õpilastele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linn. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 6 spordiehitiste majandamistoetus on ette nähtud spordiklubi või spordikooli omandis või kasutuses oleva spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks. Toetust spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks eraldatakse juhul kui spordiehitist kasutatakse regulaarselt õppurite spordimeisterlikkuse treeninggruppide treeninguteks. § 7 Spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks - toetus rendimaksete eest tasumiseks on ette nähtud spordiklubile või spordikoolile, milline korraldab treeninguid spordimeisterlikkuse treeninggruppidele olümpiamängude kavva kuuluval spordialal. Varasema Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.200701.07.2011) ei olnud eraldi välja toodud toetuse liigina spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks.

1-17-6375 Spordiürituste korraldamistoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 10 spordiürituste korraldustoetust eraldatakse Pärnu linna meistrivõistluste korraldamiseks. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 12 Spordiürituse korraldustoetus on ette nähtud traditsiooniliste spordiürituste korraldamiseks või Pärnu või Pärnumaa meistrivõistluste korraldamiseks. Investeeringutoetus Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 5 kohaselt investeeringutoetus on ette nähtud uute spordiehitiste ehitamiseks ning olemasolevate renoveerimiseks ja kapitaalremondiks või spordiinventari soetamiseks. Investeeringu toetuse andmise eelduseks on, et vähemalt 20% investeeringu maksumusest peab moodustama toetuse taotleja omafinantseering. Investeerimisel varasse, mis ei kuulu Pärnu linnale, sõlmib Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakond vara omanikuga lepingu linna huvides spordiehituse kasutamiseks. Hilisemas Pärnu Linnavolikogu määruses „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) ei ole eraldi sporditegevuse toetusena välja toodud investeeringutoetust. Pearaha Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 21.detsember 2006 nr 53 (kehtiv 01.01.2007-01.07.2011) § 9 pearaha eraldatakse spordiklubile või spordikoolile kindla summana: igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva üldhariduskooli või kutseõppeasutuse õpilase kohta; klubi täiskasvanud liikme kohta või sportlase saavutatud koha eest tiitlivõistlustel olümpiaalal toetuse andmisele eelneva aasta tulemuste alusel. Pärnu Linnavolikogu määruse „Sporditegevuse toetamise kord“ 16. juuni 2011 nr 15 (kehtiv alates 01.07.2011) § 8 pearaha eraldatakse spordiklubile või spordikoolile igaaastaselt: treeneri- ja baasitoetust mittesaavatele spordiklubidele ja spordikoolidele igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva õppuri kohta baastoetusena või õppuri saavutatud koha eest tiitlivõistlustel olümpiaalal toetuse andmisele eelneva aasta tulemuste alusel meisterlikkuse toetusena. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 (vastu võetud 02.06.1993) kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Valla- ja linnaeelarve seadus (vastu võetud 16.06.1993 kehtetu alates 01.01.2012) sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tingimused ja piirangud. Valla- ja linnaeelarve seaduse § 23 – vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. Valla- ja linnaeelarve seaduse asemel jõustus 01.01.2011.a Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava koostamise põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted. Seaduse § 21 Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses käesoleva seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga. „Pärnu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise korra kinnitamine“ määrus 21.10.2010 nr 34 (jõustus 01.11.2010.a) § 1 kohaselt on sätestatud Pärnu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse ning avalikustamise põhimõtted. Kord on täitmiseks kohustuslik linnavalitsusele, linnavalitsuse struktuurüksustele ja

1-17-6375 linna hallatavatele asutustele. Sama määruse § 8 kohaselt võetakse eelarve vastu linnavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Pärnu linna kodulehel. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 9 kohaselt eelarveaasta jooksul täpsustatakse eelarvet lisaeelarvega. § 11 linnavalitsuse struktuurüksustel ja linna hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud välja arvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 8 (linnavalitsus, linnavalitsuse struktuurüksused ja linna hallatavad asutused võivad teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad määruses välja toodud punktidest) ning § 9 lõikes 7 (linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad määruses välja toodud punktidest) ja § 9 lõikes 8 punktis 4 (lisaeelarvet ei pea koostama kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra) nimetatud juhul. Uno Koort, olles aastatel 2009-2013 nii Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik, kui ka Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kes vastavalt oma ametijuhendile vaatas läbi spordiklubide poolt esitatud sporditegevuse toetuse taotlused, koostas eelnõud Pärnu Linnavalitsusele spordiklubidele eraldatava toetuse määramiseks, osales nende arueludel ja kelle kohustus oli spordi rahastamise aruandlust kontrollida, koostas Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimelt sporditegevuse taotlusi ja toetuse kasutamise aruandeid ja esitas need Pärnu Linnavalitsusele. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või selle liikme poolt juriidilise isiku huvides. Tulenevalt TsÜS § 31 lg 1 ja ÄriS § 306 lg 1 on juriidilise isiku organiks juhatus. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on Äriregistrisse kantud 15.06.1998. Alates 15.06.1998 on Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige. Alates 16.12.2010 on Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige M. K.. Seega on Uno Koort juriidilise isiku organi liikmeks, kes tegutses Pärnu Kalevi Tenniseklubi kui juriidilise isiku huvides ja nimel. 2009 koostas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimelt sporditegevuse toetuse taotluse. Aastatel 2009 ja 2010 koostas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse kasutamise aruanded A. M. nimelt ning aastatel 2011 kuni 2013 M. K. nimelt paludes A. M. ja M. K. dokumendid ainult allkirjastada. Seda A. M. oli Pärnu Kalevi Tenniseklubis tööline ja M. K. kuulus Pärnu Kalevi Tenniseklubisse üksnes nõuandva liikmena, siis ei M. K. ega A. M. ei olnud teadlikud Pärnu Kalevi Tenniseklubi igapäevastest majandamisküsimustest ning raamatupidamisest. Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused ja aruanded koostas Uno Koort kui Pärnu Kalevi Tenniseklubi igapäevases majandustegevuses osalev isik, omades spordiklubi kohta kogu majanduslikku infot, sh ka pangakontode ülevaadet. Samuti esitas Uno Koort Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused ja aruanded Pärnu Linnavalitsusele. Uno Koorti poolt koostatud ja esitatud Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlused olid aluseks Pärnu Linnavalitsusele toetuse liigi ja suuruse määramisel. Uno Koorti poolt koostatud ja esitatud Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetuse kasutamise aruanded olid kohustuslikud toetuse saamisel. Uno Koort kui Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi rahastamise aruandluse järelevalve teostamine, jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides teadlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse kasutamise aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse kasutamise aruande sobivaks, mistõttu ei järgnenud Pärnu Kalevi Tenniseklubile lepingu tingimuse rikkumise tõttu „Sporditegevuse toetamise korras“ ettenähtud sanktsioone. 2009.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. märts 2009 nr 168 on Pärnu linnavalitsus eraldanud 2009 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile 282 497 krooni, millest 211 147 krooni on treenerite

1-17-6375 toetus (Uno Koort ja R. K.), 9750 krooni tegevustoetus ja 61 600 krooni spordiehitise majandamistoetus. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 8.04.2009.a sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/104, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 282 497 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 9750 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 61 600 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 211 147 krooni treenerite R. K., Uno Koort, A. M., B. K. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on esitanud Pärnu Linnavalitsusele, reg nr 01.02.2010.a nr 13-8/969, aruande Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta, mille on allkirjastanud A. M.. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite (R. K. ja A. M.) tasustamiseks kokku 38 908 krooni, spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks (tennisekeskus Tammsaare 18a Pärnu) 23 743 krooni, tegevustoetuseks (reklaam, maamaks, varakindlustus ja spordisaali rent) 46 371 krooni ning investeeringuteks (olmehoone ehituseks võetud laenu tasumine) 173 475 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid: Pärnu Vesi 5276 krooni, laenu tagasimakse 264 095.55 krooni, Eesti Energia 16 514.47 krooni, STV 1140 krooni, TC Pärnu tenniseklubi (rent) 48 440,02 krooni, sotsiaalmaks 9780 krooni ja palgakulu 29 128 krooni. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2009 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Pärnu Kalevi Tenniseklubile määrati sihtotstarbeliselt treenerite tasustamise toetust 211 147 krooni, millest aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati reaalselt 38 908 krooni. Samuti on määratud sihtotstarbeliselt tegevustoetus 9750 krooni, mida aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kulutati maamaksule, reklaamile, varakindlustusele ja spordisaali rendile. Maamaks ja varakindlustus aga ei kuulu tegevustoetuse alla ning spordisaali rendikulude näol on tegemist majandamistoetusega, mistõttu ei saa neid arvestada sihtotstarbelisena. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud nendele määratud ja välja makstud treenerite toetust kokku 172 239 krooni, s o 11 008 euro suuruses summas ning spordiorganisatsiooni tegevustoetust 4770 krooni (9 750 – reklaamikulu 4 980), s o 304,86 euro suuruses summas. Treenerite toetust ja spordiorganisatsiooni tegevustoetust kui sihtotstarbelisi toetusi on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud peamiselt investeeringuteks, s.o olmehoone ehituseks võetud laenu tasumiseks ja spordibaaside ekspluatatsioonikulude katteks, milleks aga Pärnu Linnavalitsuse 30. märts 2009 korralduse nr 168 alusel linnavalitsus toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud linnavalitsuse poolt eraldatud sihtotstarbelisi toetusi mitte-eesmärgipäraselt. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2009.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort isiklikult. Uno Koort täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõudeid, kuid reaalselt ta Pärnu Kalevi Tenniseklubist treenerina palka ei saanud. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s. o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Pärnu Kalevi Tenniseklubi nimele määratud Uno Koorti kui treeneri tasustamise toetus summas 52 787 krooni, so 3373,70 eurot on saadud pettuse teel. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust ja spordiorganisatsiooni tegevustoetust.

1-17-6375 Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldati treenerite tasustamiseks 211 147 krooni, kuid kasutati ainult 38 908 krooni. Seega kasutas Pärnu Kalevi Tenniseklubi mitte-eesmärgipäraselt treeneritele mõeldud toetust summas 172 239 krooni, s.o 11 008 eurot. Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetuse aruandes märgitud treenerite tasustamise real kuluna A. M. palga ja sotsiaalmaksu kulud. Reaalselt A. M. aga Pärnu Kalevi Tenniseklubis treenerina ei tegutsenud. Samuti eraldas linnavalitsus tegevustoetust 9750 krooni, millest esitatud aruande kohaselt kasutati eesmärgipäraselt 4980 krooni. Seega kasutas Pärnu Kalevi Tenniseklubi mitte-eesmärgipäraselt tegevustoetust 4770 krooni, s.o 304,86 eurot. 2010.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi esindaja Uno Koort on esitanud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotluse, reg nr 12.10.2009 nr 13-7/9991, mille kohaselt Pärnu Kalevi Tenniseklubi taotles treenerite tasustamiseks 210 000 krooni (R.K. 160 000 krooni ja U.Koort 50 000 krooni). Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 22. märts 2010 nr 161 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2010 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort ja R.K.) 176 192 krooni. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 05.04.2010.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/116, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 232 067 krooni igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 3075 krooni klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 52 800 krooni klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks ja tennisehalli rendikuludeks; 176 192 krooni treenerite R. K., Uno Koort tasustamise toetuseks. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 20.09.2010 nr 444 on muudetud Pärnu Linnavalitsuse korraldust 22. märts 2010 nr 161 „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning sõnastati ümber, et korralduse punkt 2.9 (treenerite tasustamise toetus Pärnu Kalevi Tenniseklubi summas 176 192 krooni) tuleb sõnastada MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi eraldatav summa kroonides 238 170. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on esitanud Pärnu Linnavalitsusele 01.02.2011.a nr 13-8/950 aruande Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta, mis on koostatud A. M. nimelt. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 61 152 krooni. Välja on toodud eraldi H. B. kuupalgaga 6500 krooni ja aastapalgaga 61152 krooni. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid, mille hulgas palgakulu 58 460 krooni; sotsiaalmaks 20 104 krooni. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2010.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2010 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2010.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort ja R. K.. Kuigi mõlemad täitsid küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, kuid reaalselt ei ole Uno Koortile tehtud töötasu väljamakseid Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt juba eelneval 2009 a ning R. K. viimane töötasu väljamakse jäi 2009.a esimesse poolde. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Pärnu Kalevi Tenniseklubi treenerite Uno Koorti ja R. K. tasustamise toetus summas 176 198 krooni, so 11 261,10 eurot, on saadud pettuse teel. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Samuti on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust, kuna treenerite toetus oli määratud suuremas summas kui seda reaalselt kasutati. Pärnu Linnavalitsuse

1-17-6375 poolt eraldati treenerite tasustamiseks 238 170 krooni (15 222 eur), kuid kasutati ainult 61 152 krooni (3908 eur), mistõttu 11 314 eurot kulutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt mitteeesmärgipäraselt. Eraldatud toetust kasutati investeeringuks, s. o olmehoone ja väljakute ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks, milleks aga Pärnu Linnavalitsuse 20.09.2010 korralduse nr 444 alusel linnavalitsus toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust mitte-eesmärgipäraselt. 2011.a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 31. jaanuar 2011 nr 34 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2011 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile treenerite toetust (U.Koort; H.B. ja L.L.) 8 595 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 10.02.2011.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/45, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 10 129 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1534 eurot klubi haldamisel olevate spordibaaside ekspluatatsioonikulude osaliseks katteks; 8595 eurot treenerite H. B., Uno Koort, L. L. tasustamise toetuseks. Pärnu Kalevi Tenniseklubi on juhatuse liikme M. K. allkirjaga esitanud Pärnu Linnavalitsusele aruande 27.01.2012.a nr 13-8/1058 Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 4 893,92 eurot. Välja on toodud H. B. tunde nädalas 24, aasta palgafond 3017,30 eurot; M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 1501,30 eurot ja L. L. tunde nädal 24, aasta palgafond 375,32 eurot; kokku aasta palgafond 4893,92 eurot. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - sotsiaalmaks 1 452,75 eurot; palgakulu 4 236,96 eurot. (Pärnu Kalevi Tenniseklubilt sai 2011.a töötasu ka A. M., kelle töötasud kajastuvad pearaamatu väljatrükkides) Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2011 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2011.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust saades on saanud treenerite toetust osaliselt ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii eelarves kui ka lepingu kohaselt Uno Koort. Kuigi Uno Koort täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, siis reaalselt ei ole Uno Koortile tehtud töötasu väljamakseid Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt juba alates 2009 aastast. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ja Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Mittesihipäraselt kasutati Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt treenerite tasustamise toetust kuna treenerite toetus oli esitatud taotluse alusel määratud suuremas summas, kui seda reaalselt kasutati. Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldati treenerite tasustamiseks 8595 eurot, millest aruande ja pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati reaalselt 4893,92 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud 3701,08 eurot. Eraldatud toetust kasutati spordibaaside ekspluatatsioonikulude ja tegevuskulude katteks, milleks Pärnu Linnavalitsus 31.01.2011 korralduse nr 34 alusel toetust ei eraldanud või ei eraldanud nii suures summas. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust mitte-eesmärgipäraselt. 2012.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhataja M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotlus, reg nr 10.10.2011 nr 13-7/8586, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi toetust

1-17-6375 treenerite tasustamiseks (R.K.; M.K.) ja spordiürituste korraldamistoetust 800 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 30. jaanuar 2012 nr 53 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2012 spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile tegevustoetust (pearaha) 1490 eurot, treenerite toetust 14 268 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 100 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 01.03.2012.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/86, mille kohaselt toetuse andja kohustub kandma toetuse saaja poolt osutatud arveldusarvele kokku 15 860 eurot igakuiselt 1/12 kogu toetussumma suurusest kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse saaja kohustub kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt järgmistel eesmärkidel: 1490 eurot klubi õppesportliku tegevuse korraldamiseks; 14 270 eurot treenerite M. K., R. K., A. M., H. M., R. K. tasustamise toetuseks; 100 eurot Pärnu noorte meistrivõistluste korraldamiseks tennises. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. nimelt on koostatud ja esitatud Pärnu Linnavalitsusele 31.01.2013.a nr 13-8/1211 aruanne Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud treenerite tasustamiseks kokku 9 897 eurot. Välja on toodud eraldi M. K. tunde nädalas 24, aasta palgafond 4677 eurot; R. K.. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot ja H. M. tunde nädalas 24, aasta palgafond 2610 eurot. Aruandele on lisatud küll pearaamatu väljatrükid, kuid palgaandmete kohta väljatrükke ei ole. Pärnu Kalevi Tenniseklubi aruandes ei ole näidatud kulutusi spordiürituste korraldamiseks ning samuti ei ole spordiüritustele tehtud kulutusi näha pearaamatu väljatrükkidest. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2012 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ja selle majandustegevuses osalev isik teadis, et 2012.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi sporditegevuse toetust taotledes ja seda saades on saanud treenerite toetust ebaõigete andmete alusel, kuna treeneriks oli märgitud nii taotluses, eelarves kui ka lepingu kohaselt R. K.. Kuigi R. K. täitis küll treeneri toetuse arvestamise aluste nõuded, kuid reaalselt ei tegutsenud ta treenerina Pärnu Kalevi Tenniseklubis. R. K. viimane töötasu väljamakse Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt jäi 2009.a esimesse poolde. Seega esitas Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U.Koort kavatsetult toetuse saamiseks teadvalt valeandmeid, et pettuse teel saada soodustust tasuta väljamakse näol majandustegevuses osalevale isikule, s o Pärnu Kalevi Tenniseklubile. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt sporditegevuse toetamise taotluses ja Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Pärnu Kalevi Tenniseklubile määrati sihtotstarbeliselt treenerite tasustamise toetust 14 270 eurot, millest aruande kohaselt kasutati reaalselt 9897 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud 4373 eurot. Samuti on mittesihtotstarbeliselt kastutatud 100 eurot spordiürituste korraldustoetust kuna nimetatud toetusliigi kohta puuduvad vajalikud kuludokumendid. Treeneritele mõeldud toetust kasutati spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks, milleks Pärnu Linnavalitsus 30.01.2012 korralduse nr 53 alusel toetust sellises summas ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud treenerite tasustamise toetust ja spordiürituste korraldustoetust mitte-eesmärgipäraselt. 2013.a Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud 09.10.2012 nr 13-7/11221 Pärnu linna sporditegevuse toetuse taotluse, mille kohaselt taotleb Pärnu Kalevi Tenniseklubi spordiehitiste majandamistoetust 11 590 eurot, spordiehitiste ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 13 780 eurot. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 28. jaanuar 2013 nr 42 on Pärnu Linnavalitsus eraldanud 2013 a spordieelarvest Pärnu Kalevi Tenniseklubile spordiehitiste majandamistoetust 5795 eurot,

1-17-6375 spordiehitiste ja rajatiste rendikulude katmiseks 19 292 eurot ja spordiürituste korraldustoetust 200 eurot. Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi sõlmisid 2013.a selle kohta ka sporditegevuse toetamise lepingu nr 2-13.4/191. Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liikme M. K. allkirjaga on esitatud Pärnu Linnavalitsusele aruanne, 04.02.2014.a nr 13-8, Pärnu linna sporditegevuse toetuse kasutamise kohta. Aruandes on märgitud, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud spordibaasi ekspluatatsioonikulude katteks 3845 eurot, muuks tegevustoetuseks 3887 eurot. Välja on toodud spordibaaside ekspluatatsioonikuluna Tammsaare 18a Ringi 14a (1/2 kompleksi) majanduskulu 2735 eurot, personalikulu 1110 eurot ning muu tegevustoetuse kuluna spordibaasi rendikulud 3337 eurot ja spordivarustuse ost 550 eurot. Aruandele on lisatud ka pearaamatu väljatrükid - telefon, internet, kaabel tv 78,30 eurot; maamaks 218,19 eurot; pangateenused 45,57 eurot; treeningsaali rent 3 336,50 eurot; ruumide hooldus, remont 555,71 eurot; dressid 472,88 eurot, veekulu 211,79 eurot; elektrikulu 1889,10 eurot. Pärnu Kalevi Tenniseklubi ei ole 2013 taotlenud sporditegevuse toetuste sihtotstarbelisuse muutmist. Uno Koort, olles Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik, kelle kohustus oli spordi aruandlust kontrollida, ei kontrollinud või jättis tahtlikult tähelepanuta, et Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt sporditegevuse toetamise taotluses ja Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud sporditegevuse toetamise aruandes märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning Pärnu Kalevi Tenniseklubi on kasutanud toetusi mittesihipäraselt. Pärnu Kalevi Tenniseklubile oli määratud sihtotstarbeliselt spordiehitiste majandamistoetust 5795 eurot, millest aruande kohaselt kasutati reaalselt 3845 eurot. Samuti määrati sihtotstarbeliselt spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 19 292 eurot, millest aruande kohaselt ning pearaamatu väljatrükkide kohaselt kasutati 3337 eurot. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi mittesihtotstarbeliselt kasutanud spordiehitiste majandamistoetust 1950 euro suuruses summas ja spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks 15 955 euro suuruses summas. Lisaks on mittesihtotstarbeliselt kastutatud 200 eurot spordiürituste korraldustoetust, kuna nimetatud toetusliigi kohta puuduvad vajalikud kuludokumendid. Spordiehitiste majandamistoetust ja spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks kasutati investeeringuks, s. o tennisemaja ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks ja treeneri tasustamiseks, milleks Pärnu Linnavalitsus 28.01.2013 korralduse nr 42 alusel toetust ei eraldanud. Seega on Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasutanud spordiehitiste majandamistoetust, spordiehitiste- ja rajatiste toetust rendikulude katmiseks ning spordiürituste korraldustoetust mitte-eesmärgipäraselt. Ajavahemikul 2009 kuni 2013 pettis MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi oma juhatuse liikme Uno Koorti tegevuse tulemusel välja ja ei kasutanud eesmärgipäraselt Pärnu Linnavalitsuselt saadud sporditegevuse toetusi, s o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid majandustegevuses osalevale isikule, MTÜ-le Pärnu Kalevi Tenniseklubi, eesmärgiga soodustada majandustegevust, kogusummas 48 905,94 eurot. Seega MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi oma juhatuse liikme Uno Koorti tegevuse läbi, pettuse teel soodustuse saamisega, s o tasuta väljamakse saamisega majandustegevuses osalevale isikule kohaliku omavalitsuse vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust ja saadud soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamisega, pani toime KarS § 210 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatavad end neile etteheidetavates tegudes süüdi ei tunnistanud. U. Koort selgitas kohtus, et saadud toetusi on kasutatud tenniseklubi hüvanguks. Samas selgitas U. Koort, et toetusi ei ole tõesti kasutatud täpselt selleks, milleks need olid eraldatud, kuid sellele vaatamata on toetusi kasutatud ainult seoses tenniseklubiga, nt tasutud pangalanu vms.

1-17-6375 Kaitsja leidis, et süüdistatavad ei ole toime pannud neile etteheidetavad tegusid. Lisaks ei nõustunud kaitsja Pärnu linna esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldusega ning leidis, et käesoleval juhul ei ole linn selgitanud ega põhistanud, kuidas oleks linn õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Samuti taotles kaitsja riigilt süüdistatavate menetluskulude välja mõistmist. Prokurör leidis, et süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod on leidnud tõendamist ning palus isikud süüdi mõista. Prokurör taotles Uno Koorti süüdi tunnistamist KarS § 210 lg 1, 2 järgi ning tema karistamist ühe aasta ja kuue kuu vangistusega. Samuti taotles prokurör Uno Koorti süüdi tunnistamist KarS § 3001 lg 1 järgi ning tema karistamist kuue kuu vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkarisuseks mõista kaks aastat vangistust. Prokurör leidis, et vangistus on võimalik KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Uno Koort ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi süüdi tunnistamist KarS § 210 lg 1, 3 järgi ning karistamist rahaline karistusega viis tuhat eurot. Prokurör toetas linnavalitsuse esitatud avalikõiguslikku nõudeavaldust. Lisaks leidis prokurör, et kummaltki süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha 750 eurot. Asitõendite ja salvestiste osas leidis prokurör, et need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) taotles Uno Koortilt ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt 48 905.94 euro välja mõistmist. Samuti taotles linnavalitsus süüdistatavatelt tasutud riigilõivu 750 eurot välja mõistmist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile etteheidetavates kuritegudes on leidnud tõendamist ja seda alljärgnevalt. Uno Koortile ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubile (edaspidi ka tenniseklubi) heidetakse ette soodustuskelmuse toime panemist, mis seisnes selles, et U. Koort tenniseklubi juhatuse liikmena pettis välja ja kasutas mitte-eesmärgipäraselt Pärnu Linnavalitsuselt ajavahemikul 2009-2013.a saadud sporditegevuse toetusi kogusummas 48905.94 eurot. KarS § 210 lg 1 kohaselt on soodustuseks tasuta või osaliselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudet avalikest vahenditest või maksusoodustus eesmärgiga soodustada majandustegevust. Seega ilmselgelt Pärnu linna poolt spordiklubidele eraldatud toetused on KarS § 210 lg 1 mõttes soodustused. KarS § 210 lg 2 kohaselt on karistatav soodustuse saamine pettuse teel või soodustuse mitteeesmärgipärane kasutamine. Selline tegu on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 210 lg 3 kohaselt juriidilist isikut karistatakse sellise teo eest rahalise karistusega. Õiguskirjanduses1 on märgitud, et KarS § 210 lg 2 mõttes on pettus kirjalike või suuliste andmete esitamine soodustusorganile soodustuse taotlemisel või menetlemisel. Ei ole oluline, mis laadi andmetega on tegemist, tähtis on nende hüpoteetiline põhjuslikkus soodustuse saamise suhtes. Andmete tõele mittevastavus võib seisneda nende sisu moonutamises, olematute asjaolude vältimises, olemasolevate andmete varjamises jne. Tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Antud koosseisu alternatiiv on täidetud, kui soodustus on saadud pettuslikult; ei ole oluline, kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt või mitte (RKKK 3-1-1-54-15 p 31). Õiguskirjanduses2 on soodustuse eesmärgipäratut kasutamist selgitatud järgnevalt. See on soodustuse kasutamine kas mittemajanduslikul eesmärgil (nt põllumajandustoetuse kasutamine turismireisiks) või muul majanduslikul eesmärgil, mis esineb soodustusotsustuses ettenähtust (nt

Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura, 2015.a, lk 570. Sealsamas.

1-17-6375 põllutööks saadud traktori kasutamine metsatööl). Eesmärgipäratu kasutamine on seega olemas ka siis, kui asja kasutatakse küll sihipäraselt ja õigesti, kuid seda ei ole subventsioonis ette nähtud. Antud tegu on olemas ka juhul, kui soodustust kasutatakse eesmärgipäratult ainult osaliselt. Kui soodustusotsuses on ette nähtud mitu eesmärki (nt kodumaise traktoritööstuse ja põllumajanduse edendamine), ei ole soodustust valesti kasutatud, kui kasutamine täidab vähemalt ühe eesmärkidest (nt traktorit kasutatakse metsatööl). Eelmärgitule tuginedes saab järeldada, et juhul kui mingi toetus on näiteks eraldatud treenerite tasustamiseks, aga seda kasutatakse muul eesmärgil (nt pangalaenu maksmiseks), siis on tegemist KarS § 210 lg 2 mõttes toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamisega. Kaitsja üheks väiteks menetluse vältel on olnud, et KarS § 210 koosseis ei ole täidetud, kuna käesoleval juhul puudub tegevus, mis vastaks Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon artiklile 1, millise eesmärgiks on kaitsta avaliku raha kasutamist sama artikli 1 sätestatud tingimustel. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatav ega lubatav KarS § 210 süüteokoosseisu kitsendav tõlgendamine läbi soodustuse kitsa eraldamise alusega määratava kasutamise eesmärgiga. Kohus eeltoodud kaitsja seisukohaga ei nõustu. Käesoleval juhul on kaitsja kohtu hinnangul viidanud ainult talle sobivale artikli osale ning jätnud tähelepanuta tema jaoks n.-ö. ebasoodsa artikli osa. Nimelt, lisaks kaitsja viidatule sätestab Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikkel 1 lõige 1, et käesolevas konventsioonis tähendab Euroopa ühenduste finantshuve kahjustav kelmus ka kõnealuste rahaliste vahendite väära kasutamisega eesmärkidel, milleks need ei olnud algselt eraldatud. Seega ka viidatud konventsioon näeb ette, et eraldatud rahalisi vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt. Konventsiooni artikli 1 lõikest 2 tuleneb, et kriminaalkorras peab olema karistatav nii rahaliste vahendite pettuse teel saamine kui ka mitteeesmärgipärane kasutamine. KarS § 210 sätestabki, et karistatav on nii rahaliste vahendite pettuse teel saamine kui ka mitte-eesmärgipärane kasutamine. Seega kaitsja on jätnud tähelepanuta selle osa konventsioonist, mis muudab ka toetuse mitte-eesmärgipärase kasutamise karistatavaks. Kuritegude aegumisest Süüdistuses heidetakse isikutele ette tegusid perioodil 2009.a kuni 2013.a. Õiguskirjanduses3 on märgitud, et jätkuva süüteo all tuleb mõista olukorda, kus mitu, ajalist lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et teo toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu. Käesoleval juhul on tegemist jätkuva süüteoga. U. Koorti tegevus aastatel 2009 kuni 2013 oli kantud ühtsest tahtlusest. Nimetatut kinnitab ka näiteks asjaolu, et enne kui eelmise aasta sporditoetuste aruanne sai kinnitatud, oli esitatud juba uus taotlus järgmise aasta toetuse saamiseks. KarS § 81 lg 4 sätestab, et jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt kuriteo aegumine katkeb süüdistatava kohtu alla andmisega. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesolevas paragrahvis lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Süüdistatavad on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud 29.09.2017.a. Seega vastavalt KarS § 81 lg 5 p-le 2 nimetatud kuupäeval aegumine katkes ja vastavalt KarS § 81 lg-le 6 algas aegumine uuesti. KarS § 81 kohaselt ei ole käesoleval juhul süüteod aegunud.

Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne, Juura 2015, lk 258-259.

1-17-6375 Jälitustoimingute õiguspärasus Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendeid kogutud ka jälitustoimingutega. Kriminaalasja eelistungil esitas süüdistatavate kaitsja taotluse, et kohus kontrolliks kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkust. Kohus, tutvudes antud kriminaalasja jälitustoimiku materjalidega, tuvastas järgmist. Käesolevas kriminaalasjas on jälitusmenetlust alustatud 02.01.2014 a. KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel kahtlusega, et ametnik omastab eelarvelisi vahendeid (KarS § 201 lg 2 p 3). KrMS § 126 2 lg 2 kohaselt võib teha jälitustoiminguid muuhulgas § 201 lg 2 ja 3 ettenähtud kuritegude puhul. 08.01.2014 a. on eeluurimiskohtunikule esitatud taotlus loa saamiseks jälitustoimingu, Uno Koorti kasutuses olnud mobiiltelefoniabonentide kaudu edastatud teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ajavahemikus 09.01.2014 a. kuni 08.03.2014 a. Kohtuniku poolt on taotlus rahuldatud ning antud luba KrMS § 126 7 järgi jälitustoimingute läbiviimiseks. Kahtluse kohaselt võeti spordiga seotud mittetulundusühingute ning osaühingute kontodelt välja sularaha, mis kanti pärast seda Uno Koorti, T. V. (U.Koorti x) või U.Koortile kuuluva x kontodele. Uno Koort, olles Pärnu Linnavalitsuse spordinõunikuna seotud erinevate sporditegevusega seotud toetuste otsustamisega, oli samas seotud ka teiste erinevate osaühingutega. Jälitustegevuse vajadust on põhjendatud sellega, et tegemist on raskesti avastatava nn. peitkuriteoga, mille avastamine on oluliselt raskendatud, sest osalejate ringi kuulub piiratud arv samas perekondlikes suhetes olevaid isikuid. Kohtu määruse kohaselt on kriminaalasjas tekkinud vajadus jälitustoimingute rakendamiseks. Kriminaalasi on sellises menetlusstaadiumis, kus kuriteokahtlus vajab kontrollimist. See aga ei ole tavapäraste menetlustoimingutega võimalik, kuna võimalikud kuriteo toimepanemisega seotud isikud on omavahelistes perekondlikes suhetes ning tegutsevad kõrvaliste isikute ees varjatult. Osundatud on ka sellele, et avalike menetlustoimingute rakendamisel saavad kuriteo toimepanemisega seotud isikud teada nende suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest, mis aga omakorda võib takistada kuriteo avastamist ning kahjustada kriminaalmenetlust. Kohtu hinnangul on kohus jälitustoiminguks loa andmisel lähtunud ultima ratio põhimõttest, mistõttu jälitustoimingutega kogutud tõendid on seaduslikud ning lubatavad. Tegemist on nn. peitkuriteoga, millega kahtluse kohaselt on seotud perekondlikes suhetes olevad isikud. Kuriteo olemus ning iseloom annab alust arvata, et selle toimepanek toimub kõrvaliste isikute ees konspireeritult ning salaja. Sellest tulenevalt on tavapäraste menetlustoimingutega (nt. tunnistajate ütlustega) kuriteo avastamine ning selle menetluses tõendite kogumine oluliselt raskendatud, samuti ei saa välistada, et isikud, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, hakkavad nende suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest teada saades kõrvaldama neid süüstavaid tõendeid. 11.03.2014 a. on prokurör väljastanud KrMS § 12613 lg 2 p 1 ja 3 alusel loa jätta isikuid, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti sellest teavitamata kuni 08.03.2015 a. põhjusel, et jälitustoimingutest teavitamine võib kahjustada alles pooleliolevat kriminaalmenetlust. KrMS § 12613 lg 2 sätestab, et jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib p 1 alusel oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust ning p 3 alusel, kui jälitustoimingust teavitamine võib seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. Kuivõrd kriminaalasja menetlus oli 11.03.2014 a. veel pooleli ning tõendite kogumine jätkus, oli ka põhjendatud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, sest isikud, keda kahtlustati kuriteo toimepanemises oleks nende suhtes läbiviidud jälitustoimingutest teada saades asunud tõendeid kõrvaldama, samuti mõjutama võimalikke tunnistajaid, andmaks neile soodsaid ütlusi. Pärast eelnimetatud vajaduse ära langemist ja teavitamata jätmise tähtaja möödumist, on 13.03.2015 a. KrMS § 12613 lg 1 kohaselt saadetud isikutele, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti (Uno Koort ja T. V.) teated selle kohta, et neile tutvustatakse nende suhtes läbiviidud jälitustoiminguid. Samuti on tutvustatud jälitustoimingute tegemisest isikuid, kelle eraelu või perekonnaelu puutumatust jälitustoimingutega riivati.

1-17-6375 Jälitustoimingutega kogutud teabe alusel on koostatud jälitustoimingu protokollid, millised vastavad KrMS § 12610 ettenähtud nõuetele. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on jälitustoimingud läbi viidud nendeks antud lubade tähtaegade piirides ning läbi on viidud need toimingud, millised kajastusid väljaantud jälituslubades. Kohus on seisukohal, et loa taotlemisel jälitustoimingu läbiviimiseks, loa andmisel kohtuniku poolt ning jälitustoimingute läbiviimisel on järgitud seaduse nõudeid. Pärnu Linnavalitsuse eraldatavatest toetustest üldiselt Pärnu Linnavolikogu 21.06.2006.a määrus nr 53 „Sporditegevuse toetamise kord“ (I kd t.l 165169) (edaspidi ka kord) sätestas, milliseid toetusi eraldatakse Pärnus registreeritud ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele. Nimetatud määruse § 4 lg 3 kohaselt eraldati toetus sihtotstarbeliselt ja määrati üheks kalendriaastaks. Nimetatud korra alusel eraldas linnavalitsus järgmisi toetusi: 1) investeeringuteotus, mis korra kohaselt oli ette nähtud uute spordiehitiste ehitamiseks ning olemasolevate renoveerimiseks ja kapitaalremondiks, samuti oli toetus ette nähtud spordiinventari soetamiseks; 2) treenerite tasustamise toetus, mis oli ette nähtud erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on töötanud treenerina vähemalt 10 aastat, tasustamiseks; 3) spordiehitise majandamistoetus, mis oli spordiklubi või spordikooli haldamisel või omandis oleva spordiehitise majandamiskulude (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, hooldus- ja remonttööd) osaliseks katmiseks või treeningute läbiviimisel üürile võetud spordiehitises üüri tasumiseks; 4) tegevustoetus, mis oli ette nähtud spordiklubide ja spordikoolide organisatsioonilise tegevuse aktiveerimiseks ja Pärnu linna elanike aktiivseks kaasamiseks sportlikku tegevusse; 5) pearaha, mida eraldati igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva üldhariduskooli või kutseõppeasutuse õpilase kohta, klubi täiskasvanud liikme kohta või sportlase saavutatud koha eest tiitlivõistlustel olümpiaalal toetuse andmisele eelneva aasta tulemuste alusel; 6) esindusvõistkondade toetus, mida linnavalitsus võis maksta pallimänguvõistkonna osalemiseks tiitlivõistlustel; 7) olümpiakandikaadi toetus, mida linnavalitsus võis maksta olümpiaaladel väljapaistvamate sportlatse eest, kes olid Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud olümpiakandidaadiks ning 8) spordiürituse korraldamise toetus, mis oli ette nähtud traditsiooniliste spordiürituste korraldamiseks või Pärnu või Pärnumaa meistrivõistluste korraldamiseks. Pärnu Linnavolikogu 16.06.2011.a määrusega (I kd t.l 170-174) tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 21.06.2006.a määrus nr 53 „Sporditegevuse toetamise kord“ ning kehtestati uus „Sporditegevuse toetamise kord“. Viidatud kord sätestas, millised toetusi eraldatakse Pärnus asuvatele ja tegutsevatele spordiklubidele ja spordikoolidele. Nimetatud määruse § 4 lg 2 kohaselt eraldati toetus sihtotstarbeliselt. Alates 16.06.2011.a määruse kehtestamisest eraldas linnavalitsus järgmisi toetusi: 1) treenerite tasustamise toetus, mis on ette nähtud erialast kõrgharidust või treeneri kutsekvalifikatsiooni omavate spordispetsialistide või treenerite, kes on töötanud treenerina vähemalt 10 aastat, tasustamiseks; 2) spordiehitiste majandamistoetus, mis on spordiklubi või spordikooli kasutuses või omandis oleva spordiehitise majandamiskulude osaliseks katmiseks; 3) spordiehitiste- ja rajatiste toetus rendikulude katmiseks on ette nähtud rendimaksete eest tasumiseks; 4) pearaha on ettenähtud treeneri- ja baasitoetust mittesaavatele spordiklubidele ja spordikoolidele igapäevases õppetreeningprotsessis osaleva õppuri kohta baastoetusena; 5) esindusvõistkondade toetus eraldatakse olümpiamängude kavva kuuluva täiskasvanute pallimänguvõistkonna või sõudepaatkonna osalemiseks rahvusvahelistel võistlustel ja Eesti meistrivõistlustel ning 6) spordiürituste korraldustoetus, mis on ettenähtud Pärnu linna meistrivõistluste korraldamiseks. Sporditegevuse toetamise korrad sätestasid, et eraldatavad toetused olid sihtotstarbelised ning olid konkreetsed tegevused, milleks neid kasutada võis. Näiteks treenerite toetus oli mõeldud treenerite tasustamiseks jne. Spordikoolid või –klubid ei võinud treenerite toetusi kasutada investeeringuteks

1-17-6375 vms. Ka linnavalitsuse ja spordiklubide nt tenniseklubi vahelised lepingud (II kd t.l 31-40) sätestasid, et toetusi tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ning kui toetusi ei ole sihtotstarbeliselt kasutatud on linnavalitsusel õigus mitte eraldada või tagasi nõuda toetussumma osa, kui ilmneb toetuse mitte-eesmärgipärane kasutamine. Kehtinud sporditegevuse toetuse kordadest tuleneb üheselt, et toetused on selgelt sihtotstarbelised ning neid ei või kasutada muul otstarbel isegi siis, kui kulu oli seotud spordiklubi või –kooli tegevusega nt. laenumakse. Toetuste sihtotstarbe muutmine oli võimalik üksnes vastava linnavalitsuse loa, nt korralduse, alusel. Seega, kohtu hinnangul on kaitsja seisukoht, et toetuste kasutamisel tuleb lähtuda sporditegevuste toetamise kordades olnud eesmärkidest (2006.a kord § 3 ning 2011.a kord § 3) mitte toetuse sihtotstarvetest, väär. Kordades kehtestatud eesmärgid saavutataksegi läbi sihtotstarbeliste toetuste eraldamise ja nende eesmärgipärase kasutamise. Kaitsja käsitlusega nõustumisel puuduks igasugune mõte erinevate toetuste kehtestamiseks ja eraldamiseks. Kui lähtuda üksnes eesmärkidest, siis piisaks üksnes üldisest toetusest ning iga spordiklubi/-kool vaataks ise kuidas raha kasutab, lähtudes kehtestatud eesmärkidest. Antud juhul olid kehtestatud siiski erinevad toetused ning need olidki mõeldud konkreetse tegevuse rahastamiseks, nt treenerite tasustamiseks, rajatise majandamiseks vms. Sama kinnitasid ka linnavalitsuse ametnikest tunnistajad T. R. ja K. S., et tegemist oli sihtotstarbeliste toetustega. Tenniseklubi poolt toetuse ja aruannete esitamisest ning toetuste eraldamisest Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et kuigi tenniseklubi nimel esitasid toetuste taotlused ja nende kasutamise aruanded teised isikud kui U. Koort, nt A.-V. M. ja M. K., siis toetuse taotlused ja aruanded koostas ja valmistas sisuliselt ette U. Koort. Märgitut kinnitavad 07.03.2014.a ja 29.12.2016 a vaatlusprotokollid (II kd t.l 194-214). Samuti kinnitasid tunnistajad A.-V. M. ja M. K. kohtus, et nad olid küll tenniseklubiga seotud, kuid klubi rahaasjadest ei teadnud nad midagi. A.-V. M. töötas tenniseklubis väljaku meistrina (III kd t.l 151-155). M. K. oli küll juhatuse liige, kuid kinnitas kohtuistungil, et tema üksnes andis tenniseklubile nõu. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et allkirjastasid U. Koorti palvel viimase poolt ette valmistatud erinevaid dokumente, kuid dokumentide sisusse tunnistajad ei süvenenud ja lihtsalt U. Koorti palvel allkirjastasid. Seega viidatu alusel saab teha vaid ühe järelduse, et perioodil 2009.a kuni 2013.a valmistas sisuliselt ette ja koostas tenniseklubi nimel toetuste taotlused ja kasutamise aruanded Uno Koort. Linnavalitsuse ametnikest tunnistajate A. H., K. S. ja T. R. ütlustest tuleneb, et Pärnu Linnavalitsuses tegeles spordivaldkonnaga ainuisikuliselt U. Koort, kes koostas ja esitas toetuste eelnõud, valmistas ette lepingud spordiklubidega ning kontrollis toetuste kasutamist. Lisaks tunnistajate ütlustele kinnitavad süüdistatava tegelemist spordivaldkonnaga ka erinevad U. Koorti teenistusega seotud dokumendid nt ametijuhendid, teenistusleht jms (I kd t.l 156-164). Samuti kinnitasid K. S. ja T. R., et toetusi maksti linna eelarvest ning need olid sihtotstarbelised. Toetusi ei tohtinud kasutada eesmärkidel milleks toetus ei olnud eraldatud, nt treenerite tasu toetust ei võinud kasutada investeeringuteks jne. Kristi Soontalu selgitas ka kohtuistungil, et ta tuvastas treenerite toetuse osas mitte-eesmärgipärast kasutamist. Lisaks selgitasid tunnistajad T. R. ja E. H. kohtus, et enne kui linnavalitsus otsustas toetuste eraldamise, siis taotlused arutati läbi spordiliidus, kes avaldas oma arvamuse kas, kellele ja kui palju toetust eraldada. Lisaks on linnavalitsus 18.12.2015.a kirjas (III kd t.l 18-20) selgitanud, et sporditoetuste jaotusplaani ja toetuste eraldamise aluseks oleva linnavalitsuse korralduse eelnõu koostab U. Koort. Enne sporditoetuste jaotuse kinnitamist annab jaotusettepanekule arvamuse ka Pärnu Spordiliit. Spordieelarve täitmist ning määratud toetuste kasutamist pidi kontrollima/kontrollis U. Koort. Sporditoetused olid sihtotstarbelised ning nende otstarvet sai muuta vaid linnavalitsuse korraldusega, esitades selleks põhjendatud taotluse. Juhul, kui linnavalitsus oleks tuvastanud sporditoetuste mittesihtotstarbelise kasutamise, oleks kohaldatud sanktsioone (vähendada toetust, nõuda tagasi jne).

1-17-6375 Jälitustoimingu 21.11.2011.a protokollist (III kd t.l 164-197) nähtub, et U. Koort suhtles isikutega seoses sporditoetuste taotlemise, toetuste eraldamise otsustamisega. Jälitustoimingutest nähtub üheselt, et U. Koort tegeles Pärnu Linnavalitsuses ainuisikuliselt kõigi spordi probleemide ja rahade eraldamiste küsimustega ning tal oli otsustav roll küsimuste ja probleemide lahendamisel. Lisaks kinnitas U. Koort ka ise kohus, et ta tegeles linnavalitsuses ainuisikuliselt spordiküsimustega, koostades erinevate korralduste, lepingute jms eelnõud. Samuti teostas ta kontrolli sporditoetuste kasutamise üle. Ka tunnistas U. Koort, et on tenniseklubi nimelt esitatavad taotlused ja aruanded ise koostanud, kuid palus need allkirjastada A.-V. M. või M. K.. Eelmärgitust tuleneb, et Pärnu Linnavalitsuses tegeles spordiküsimustega ainult U. Koort. Tema tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas erinevate sporditoetusi puudutavate dokumentide, nt korraldused, lepingud jne, eelnõude ettevalmistamine. Samuti teostas sporditoetuste kasutamise üle ainuisikulist järelevalvet U. Koort. Mitte keegi teine peale tema ei hinnanud linnavalitsuses, kas sporditoetusi on kasutatud sihtotstarbeliselt või mitte. Lisaks oli U. Koort tenniseklubi juhatuse liige, koostades ise tenniseklubi toetuste taotlused ning aruanded, mis palus teistel isikutel allkirjastada. 2009.a Kohtule esitatud tõenditest (I kd t.l 175-192) nähtub, et 2009.a on MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubile eraldatud järgmisi toetusi 1) tegevustoetus 9750 krooni, 2) treenerite tasustamise toetus 211 147 krooni ning 3) spordiehitiste majandamistoetus 61 600 krooni. Kokku on toetusi tenniseklubile eraldatud 282 497 krooni. Märgitud toetuste kasutamiseks sõlmiti linnavalitsuse ja tenniseklubi vahel 08.04.2009.a leping (II kd t.l 31-32), mis nägi samuti ette eraldatud toetuste kasutamise sihtotstarbeliselt (II kd. t.l. 31, p. 3.2.1.). Kriminaalasjas teostati 05.03.2014.a läbiotsimine (I kd t.l 134-150) U. Koorti töökohas x aadressil x, x. Muuhulgas võeti läbiotsimisel kaasa tenniseklubi 2009.a toetuse kasutamise aruanne, mida vaadeldi 01.09.2015.a (II kd t.l 41-151). 01.02.2010.a Pärnu Linnavalitsusele esitatud toetuse kasutamise aruandest ja lisatud dokumentidest (II kd t.l 61-70) nähtub, et 2009.a eraldatud toetusi on tenniseklubi kasutanud järgmiselt: 1) treenerite tasustamiseks 38 908 krooni, 2) spordibaasi ekspluatatsiooni katteks 23 743 krooni, 3) muuks tegevustoetuseks 46 371 krooni ning 4) investeeringuteks 173 475 krooni. Tenniseklubi ei ole taotlenud toetuste sihtotstarbe muutmist. 2009.a eraldatud 211 147 kroonist treenerite toetusest on kasutatud treenerite tasustamiseks vaid 38 908 krooni. Seega järeldub, et 211 14738 908=172 239 krooni ehk 11 008 eurot ei ole kasutatud treenerite tasustamiseks. Tegevustoetuse kasutamisena on märgitud ka spordisaali rent 36 000 krooni, samas rendi puhul on tegemist spordiehitise majandamistoetusega kaetava kuluga. Kuigi rent on kajastatud n.-ö. aruandes valel real on tegemist siiski toetuse eesmärgipärase kasutamisega, sest 2009.a oli tenniseklubile eraldatud majandamistoetuseks 61 600. Samas maamaks ja varakindlustus ei kvalifitseeru vastavalt linnavalitsuse 2006.a korrale ei tegevustoetuse ega majandamistoetuse alla. Kuna tegevustoetuseks eraldati 9750 krooni, siis sellest toetusest 9750-4980=4770 krooni ehk 304.86 eurot ei ole kasutatud eesmärgipäraselt. Seega kokku ei ole 2009.a kasutatud eesmärgipäraselt toetusi summas 11 008+304.86=11 312.86 eurot. Märgitud ulatuses on toetust eelkõige tasutud olmehoone ehituseks võetud laenu tasumiseks, milleks aga linnavalitsus toetust eraldanud ei olnud. 2010.a Kohtule esitatud tõenditest (I kd t.l 193-200 ja II kd t.l 1-16) nähtub, et 2010.a on tenniseklubile eraldatud järgmisi toetusi 1) tegevustoetus 3075 krooni, 2) treenerite tasustamise toetus 238 170 krooni ning 3) spordiehitiste majandamistoetus 52 800 krooni. Kokku on toetusi tenniseklubile eraldatud 294 045 krooni. Märgitud toetuste kasutamiseks sõlmiti linnavalitsuse ja tenniseklubi

1-17-6375 vahel 05.04.2009.a leping (II kd t.l 33-34), mis nägi samuti ette eraldatud toetuste kasutamise sihtotstarbeliselt (II kd. t.l. 33, p. 3.2.1.). Kriminaalasjas teostati 05.03.2014.a läbiotsimine (I kd t.l 134-150) U. Koorti töökohas x aadressil x, x. Muuhulgas võeti läbiotsimisel kaasa tenniseklubi 2010.a toetuse taotlus ja kasutamise aruanne, mida vaadeldi 01.09.2015.a (II kd t.l 41-151). 01.02.2011.a Pärnu Linnavalitsusele esitatud toetuse kasutamise aruandest ja lisatud dokumentidest (II kd t.l 90-104) nähtub, et 2010.a eraldatud 238 170 kroonist treenerite toetusest on kasutatud treenerite tasustamiseks vaid 61 152 krooni. Tenniseklubi ei ole taotlenud eraldatud toetuste sihtotstarbe muutmist. Seega järeldub, et 238 170-61 152=177 018 krooni ehk 11 314 eurot ei ole kasutatud treenerite tasustamiseks ehk antud ulatuses on toetust kasutatud mitte-eesmärgipäraselt. Märgitud ulatuses on toetust eelkõige tasutud olmehoone ehituseks võetud laenu tasumiseks, milleks aga linnavalitsus toetust eraldanud ei olnud. 2011.a Kriminaalasja materjalidest (II kd t.l 11-21) nähtub, et 2011.a on tenniseklubile eraldatud järgmisi toetusi 1) treenerite tasustamise toetus 8595 eurot ning 2) spordiehitiste majandamistoetus 1534 eurot. Kokku on toetusi tenniseklubile eraldatud 10 129 eurot. Märgitud toetuste kasutamiseks sõlmiti linnavalitsuse ja tenniseklubi vahel 10.02.2011.a leping (II kd t.l 35-36), mis nägi samuti ette eraldatud toetuste kasutamise sihtotstarbeliselt (II kd. t.l. 35, p. 3.2.1.). Kriminaalasjas teostati 05.03.2014.a läbiotsimine (I kd t.l 134-150) U. Koorti töökohas x aadressil x, x. Muuhulgas võeti läbiotsimisel kaasa tenniseklubi 2011.a toetuse kasutamise aruanne, mida vaadeldi 01.09.2015.a (II kd t.l 41-151). 27.01.2012.a Pärnu Linnavalitsusele esitatud toetuse kasutamise aruandest ja lisatud dokumentidest (II kd t.l 105-124) nähtub, et 2011.a eraldatud 8 595 treenerite toetusest on kasutatud treenerite tasustamiseks vaid 4893.52 eurot. Tenniseklubi ei ole taotlenud eraldatud toetuste sihtotstarbe muutmist. Seega märgitust tuleneb, et 8595-4893.92=3701.08 eurot on kasutatud eesmärkidel, milleks linnavalitsus toetust ei eraldanud. Seega toetus summas 3701.08 eurot on kasutatud mitteeesmärgipäraselt. 2012.a Kriminaalasja materjalidest (II kd t.l 22-25) nähtub, et 2012.a on tenniseklubile eraldatud järgmisi toetusi 1) tegevustoetus 1490 eurot; 2) treenerite tasustamise toetus 14 268 eurot ning 3) spordiürituste korraldustoetus 100 eurot. Kokku on toetusi tenniseklubile eraldatud 15 858 eurot. Märgitud toetuste kasutamiseks sõlmiti linnavalitsuse ja tenniseklubi vahel 01.03.2012.a leping (II kd t.l 37-38), mis nägi samuti ette eraldatud toetuste kasutamise sihtotstarbeliselt (II kd. t.l. 37, p. 3.2.1.). Kriminaalasjas teostati 05.03.2014.a läbiotsimine (I kd t.l 134-150) U. Koorti töökohas x aadressil x, x. Muuhulgas võeti läbiotsimisel kaasa tenniseklubi 2012.a toetuse taotlus ja kasutamise aruanne, mida vaadeldi 01.09.2015.a (II kd t.l 41-151). 2012.a eraldatud toetuse kasutamise kohta esitas tenniseklubi 31.01.2013.a Pärnu Linnavalitsusele aruande. Aruande esitajaks on küll M. K., kuid kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et aruande koostas U. Koort (II kd t.l 194-214). 31.01.2013.a Pärnu Linnavalitsusele esitatud toetuse kasutamise aruandest ja lisatud dokumentidest (II kd t.l 148-158) nähtub, et 2012.a eraldatud 14 270 treenerite toetusest on kasutatud treenerite tasustamiseks vaid 9897 eurot. Tenniseklubi ei ole taotlenud eraldatud toetuste sihtotstarbe muutmist. Seega tuleneb, et 14 270-9897=4373 eurot on kasutatud eesmärkidel, milleks linnavalitsus toetust ei eraldanud. Samuti on mitte-eesmärgipäraselt kasutatud spordiürituste korraldamiseks mõeldud toetus 100 eurot, kuna puuduvad kuludokumendid, mis kinnitaks märgitud summa kasutamist seoses spordiürituste korraldamisega. Seega toetus summas 4373+100=4473 on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt.

1-17-6375

2013.a Kriminaalasja materjalidest (II kd t.l 26-30) nähtub, et 2013.a on tenniseklubile eraldatud järgmisi toetusi 1) spordiehitiste majandamistoetus 5795 eurot; 2) spordiehitiste ja –rajatiste rendikulude toetus 19 292 eurot ning 3) spordiürituste korraldustoetus 200 eurot. Kokku on toetusi tenniseklubile eraldatud 25 287 eurot. Märgitud toetuste kasutamiseks sõlmiti linnavalitsuse ja tenniseklubi vahel leping (II kd t.l 39-40), mis nägi samuti ette eraldatud toetuste kasutamise sihtotstarbeliselt (II kd. t.l. 39, p. 3.2.1.). Kriminaalasjas teostati 05.03.2014.a läbiotsimine (I kd t.l 134-150) U. Koorti töökohas x aadressil x, x. Muuhulgas võeti läbiotsimisel kaasa tenniseklubi 2013.a toetuse taotlus ja kasutamise aruanne, mida vaadeldi 01.09.2015.a (II kd t.l 41-151). 2013.a eraldatud toetuse kasutamise kohta esitas tenniseklubi 04.02.2014.a Pärnu Linnavalitsusele aruande. Aruande esitajaks on küll M. K., kuid kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et aruande koostas U. Koort (II kd t.l 194-214). 04.02.2014.a Pärnu Linnavalitsusele esitatud toetuse kasutamise aruandest ja lisatud dokumentidest (II kd t.l 180-193) nähtub, et 2013.a eraldatud spordiehitise majandamistoetusest 5795 eurost on spordibaasi majandamiseks kasutatud vaid 3845 eurot ehk 5795-3845=1950 on kasutatud eesmärkidel, milleks linnavalitsus toetust ei eraldanud. Samuti eraldati tenniseklubile 19 292 eurot rendikulude toetust, millest on rendikuludeks kasutatud üksnes 3 337 eurot ehk 19292-3337=15955 on kasutatud eesmärkidel, milleks linnavalitsus toetust ei eraldanud. Eelkõige kasutati toetust laenumakse tasumiseks. Lisaks on mitte-eesmärgipäraselt kasutatud spordiürituste korraldamiseks mõeldud toetus 200 eurot, kuna puuduvad kuludokumendid, mis kinnitaks märgitud summa kasutamist seoses spordiürituste korraldamisega. Tenniseklubi ei ole taotlenud eraldatud toetuste sihtotstarbe muutmist. Seega toetus summas 1950+15955+200=18105 on kasutatud mitteeesmärgipäraselt. Eelmärgitust tuleneb, et perioodil 2009.a kuni 2013.a on tenniseklubi kasutanud eraldatud toetustest mitte-eesmärgipäraselt kokku 11312.86+11314+3701.08+4473+18105=48 905.94 eurot. Perioodil 2009.a kuni 2013.a treenerite toetuse mitte-eesmärgipärast kasutamist on tunnistanud ka U. Koort ise, selgitades kohtuistungil, et toetusi kasutati klubi majandustegevuses, kuid tema hinnangul ei ole see rikkumine. U. Koorti ütluste kohaselt lootis klubi ka toetusi investeeringuteks, mida aga ei antud. Seega oli treeneritoetuste kasutamine investeeringuteks n.ö. sundolukord. Süüdistatav selgitas ka seda, et Pärnu Linnavalitsuse poolt ei ole tenniseklubile tehtud mingeid etteheiteid rahaliste vahendite valel otstarbel kasutamise kohta. Kohus leiab, et linnavalitsus ei saanudki teha etteheiteid toetuste mitte-eesmärgipärase kasutamise kohta, kuna U. Koort ise ainuisikuliselt oli see, kes kinnitas toetuse kasutamise aruanded. Seega keegi teine peale U. Koorti ei teadnudki linnavalitsuses, milleks tenniseklubi tegelikult eraldatud toetusi kasutas. Samuti kinnitavad perioodil 2009.a kuni 2013.a treenerite toetuse mitte-eesmärgipärast kasutamist tunnistaja R. K. ütlused. Nimelt selgitas kohtus tunnistaja, et ta viis tenniseklubis läbi treeninguid, kuid majanduslikult keerukatel aastatel leppis U. Koortiga kokku, et ta palka ei saa. Prokuröri hinnangul on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, kuna tunnistaja ei osanud anda selgitusi temaga seoses eraldatud treenerite toetuste kohta ja töölepingu lõppemisega juba 2009.a. Kohus sellise prokuröri seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused ja oskamatus selgitusi anda kinnitab just nimelt seda, et U. Koort teadlikult taotles R. K. toetust, teades juba ette, et tegelikult treeneri tasustamiseks toetust ei kasutata. Tunnistaja kinnitas, et lepiti kokku, et ta palka ei saa ning ilmselt sellest tingituna lõpetati tunnistajaga ka tööleping juba 2009.a. Samas tenniseklubiga 2010.a ja 2012.a sõlmitud toetuste lepingutest nähtub, et linnavalitsus on eraldanud toetust R. K. tasustamiseks. Tunnistaja ilmselt ei teadnudki, et talle tasu maksmiseks oli taotletud ja eraldatud toetusi, mistõttu ei osanud tunnistaja kohtus ka seoses toetuste eraldamisega selgitusi anda.

1-17-6375 R. K. ütlustele tuginedes tuleb ühtlasi ka järeldada, et vähemalt osaliselt taotleti treenerite tasustamise toetust pettuse teel. Tunnistaja kinnitas, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele ta palka ei saanud, kuid viis siiski treeninguid läbi. Ka 01.11.2014.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 1-8) on kindlaks tehtud, et U. Koorti elukoha läbiotsimisel (I kd t.l 97-133) äravõetud arvutist leitud raamatupidamisprogrammi kohaselt on viimati tenniseklubi R. K. teinud töötasu makseid 2009.a märtsis ning U. Koortile ei ole töötasu makseid tehtud. Ka 21.01.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist (III kd t.l 61-107) nähtub, et tenniseklubile kuuluvalt SEB pank kontolt on R. K. tehtud viimati töötasu makse 2009.a märtsis ning U. Koortile ei ole töötasu makseid tehtud. Lisaks kinnitab 01.01.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (III kd t.l 9-17), et viimati tehti R. K. töötasu makse 2009.a märtsis ning U. Koortile ei ole töötasu makseid tehtud. U. Koortile töötasu mitte maksmist kinnitab ka 18.02.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (III kd t.l 21-60), millest nähtub, et U. Koorti arveldusarvetele ei ole tenniseklubist töötasu laekunud. Ka 19.06.2014.a asitõendi vaatlusprotokollist (III kd t.l 108-155) nähtub, et R. K. 30.10.2007.a sõlmitud tööleping lõpetati 01.04.2009.a. Tenniseklubi poolt on töölepingu sõlminud ja lõpetanud U. Koort. Samas tenniseklubi ja linna vahel sõlmitud 2009.a, 2010.a, 2011.a ja 2012.a lepingutest nähtub, et R. K. ja U. Koorti tasustamiseks eraldati toetust. Samuti nähtub vastavate aastate toetuste taotlustest, et R. K. ja U. Koortile on toetust taotletud. Seega on kohus seisukohal, et 2009.a, 2010.a ja 2011.a taotleti U. Koortile tasustamise toetust pettuse teel. U. Koort pole tenniseklubist töötasu makseid saanud ning U. Koort ise taotlust koostades oli ilmselgelt teadlik, et taotletavat/eraldatavat toetust ei kasuta ta endale palga maksmiseks, vaid muudel eesmärkidel. Samuti leiab kohus, et R. K. tasustamiseks taotleti 2010.a ja 2012.a toetust pettuse teel. U. Koort ja R. K. olid majanduslikel rasketel aegadel kokku leppinud, et R. K. tasu ei maksta ning ka tööleping lõpetati 2009.a aastal. U. Koort oli toetuse taotlust koostades teadlik, et tenniseklubil ei ole plaaniski taotletavat toetust kasutada R. K. tasustamiseks, vaid muudel eesmärkidel, nt laenumakse tasumiseks. Seega treenerite tasustamiseks toetuste taotlemisel märkis U. Koort taotlustesse tõele mittevastavaid andmeid, väites, et kavatseb maksta tasu R. K. ja endale, kuid sellist kavatsust U. Koortil tegelikult ei olnud. U. Koorti eesmärk oli lihtsalt toetust saada ja kasutada seda siis enda äranägemisel tenniseklubi hüvanguks. Kuna tenniseklubi oli esitanud taotlused treenerite tasu toetuseks, siis linnavalitsus vastavad toetused ka eraldas. Seega linnavalitsus eraldas U. Koorti ja R. K. tasustamiseks toetust tõele mittevastavate andmete alusel. Juhul, kui taotlust tasustamise toetuse osas ei oleks esitatud, ei oleks linnavalitsus ka vastavaid toetusi eraldanud. Seega U. Koorti poolt taotluses märgitu, kavatsus maksta tasu endale ja R. K., oli soodustusrelevantne. Kaitsja esitas kohtule suurel hulgal erinevaid kirjalikke tõendeid (IV kd t.l 77-200, V kd t.l 1-215, VI kd t.l 1-44). Kaitsja soovis tõendada, et eraldatud toetusi on kasutatud tenniseklubiga seoses. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei heidetagi ette, et toetusi ei ole kasutatud seoses tenniseklubiga. Etteheide seisneb selles, et toetusi ei kasutatud sihtotstarbeliselt, nt treenerite toetust kasutati laenumakse tasumiseks vms. Ka tunnistaja K. S. märkis kohtuistungil, et toetusi on kasutatud seoses tenniseklubiga, kuid osaliselt mitte sellel sihtotstarbel milleks toetus eraldati. Kuna kriminaalmenetluse käigus ei ole kordagi väidetud, et eraldatud toetusi ei oleks kasutatud seoses tenniseklubiga, siis ei pea kohus ka vajalikuks pikemalt peatuda kaitsja esitatud erinevatel tenniseklubi kulusid ja muid asjaolusid kajastatavatel dokumentidel. Küll peatub kohus hiljem seoses avalik-õigusliku nõudeavaldusega kohtule esitatud hoonestusõigusega seotud dokumentidel. Eelpooltoodust tuleneb, et käesoleval juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et tegelik otsustaja tenniseklubis oli U. Koort. Tema oli selleks isikuks, kes koostas tenniseklubi toetuse taotlused, aruanded jms, paludes teistel lihtsalt need allkirjastada. Dokumendid valmistas sisuliselt ette ja oli nendega detailideni kursis U. Koort. Teiste isikute poolt allkirjastamine (M. K., A-V. M.) oli lihtsalt formaalne, et asi paistaks parem välja ja taotluse esitajaks ei oleks justkui U. Koort. Kuna U. Koort oli tegelik dokumentide ettevalmistaja ja tenniseklubis otsustaja, siis järeldub, et tema oli see, kes 2009.a kuni 2013.a ta taotles osaliselt treenerite tasustamise toetust pettuse teel

1-17-6375 ning kasutas toetustest mitte-eesmärgipäraselt 48 905.94 eurot. U. Koorti teopanus oli kaalukas ning seega vastutab ta täideviijana. Seega on kohtulikul uurimisel leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et perioodil 2009.a kuni 2013.a pani MTÜ Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige U. Koort toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o soodustuskelmuse. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. U. Koort taotles teadlikult toetusi pettuse teel ning kasutas teadlikult toetusi mitte-eesmärgipäraselt. U. Koorti eesmärk oli saada linnavalitsuselt toetusi ning kasutada neid siis oma äranägemise järgi tenniseklubi hüvanguks, nt treenerite toetusest tasuti laenumakseid vms. U. Koort oli ilmselgelt teadlik, et toetused on sihtotstarbelised ning neid tuleb kasutada selleks, milleks neid eraldati, nt treenerite tasustamise toetust ei tohi kasutada investeeringuteks vms. Seega on soodustuskelmus toime pandud kavatsetult, kuivõrd ta oma tegevusega seadis eesmärgiks süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 210 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Lisaks U. Koortile, kui füüsilisele isikule, on esitatud süüdistus ka juriidilisele isikule MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi samuti soodustuskelmuses KarS § 210 lg 3 järgi. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nimetatud arusaam väljendub ka KarS § 14 lg-s 1. Juriidilise isiku vastutus põhineb tuletatud ehk derivaatse vastutuse põhimõttel, mis eeldab kõigi karistavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutuse tuletatus tähendab, et see ei ole autonoomne, st paralleelselt füüsilise isiku omaga esinev spetsiifiline vastutuse liik, vaid derivatiivsel teel füüsilise isiku süülisest käitumises pärinev vastutus, mille puhul on ühe subjekti (füüsiline isik) tegevus teise subjekti (juriidiline isik) vastutuse eelduseks (RKKK 3-1-1-137-04, 3-11-30-11 p 15.1). Seega on juriidilise isiku vastutus füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on oma 28.09.2004.a lahendi 3-1-1-82-04 p-s 11 märkinud, et kuna KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma lahendis nr 3-1-1-25-06. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et Uno Koort oli MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige (juhtivtöötaja). Seega oli ta isik, kes ilmselgelt tegutses juriidilise isiku huvides, ning omas pädevust teha juhtimisotsuseid ja suunata juriidilise isiku tahet. Antud juhul on Uno Koorti tegevuses tuvastatud süüteokoosseisule vastav tegu – soodustuskelmuse toimepanemine. Eelneva tõttu on tõendamist leidnud ka MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi poolt KarS § 210 lg-s 3 sätestatud kuriteo toime panemine. Lisaks soodustuskelmuse toime panemisele heidetakse U. Koortile ette ka toimingupiirangu rikkumist ehk KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist. KarS § 3001 lg 1 sätestab, et korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kriminaalmenetluses on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et U. Koort tegeles Pärnu Linnavalitsuses ainuisikuliselt spordiküsimustega, sh muuhulgas valmistas ette erinevad sporditoetuste eelnõud jms. Samuti teostas ta ainuisikuliselt järelevalvet sporditoetuste kasutamise

1-17-6375 üle, kinnitades vastavad aruanded. Seega U. Koort kinnitas ka tenniseklubi poolt esitatud toetuste kasutamise aruanded. Uno Koorti puhul oli tegemist KarS § 288 ja korruptsioonivastase seaduse mõttes ametiisikuga ning ta omas ametiseisundit. U. Koorti pädevuses oli osaleda ja suunata sporditoetuste määramist, samuti oli tema ainupädevuses teotuste kasutamise üle järelevalve teostamine, sh aruannete kinnitamine. KVS (kehtiv kuni 31.03.2013.a) § 24 lg 1 sätestas, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Sama seaduse § 25 lg 1 p 6 sätestas, et huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Kehtiv KVS § 11 lg 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et seotud isik on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik. Nii kehtinud kui ka alates 01.04.2013.a kehtiv KVS sätestavad, et ametisik ei tohi teha otsust või toimingut, mis võib olla seotud tema enda või temaga seotud isikuga. Uno Koort, olles MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi juhatuse liige ning majandustegevuses osalev isik, koostas ning esitas Pärnu Linnavalitsusele aastatel 2009 kuni 2013 sporditegevuse toetuse taotlusi ja aruandeid toetuste kasutamise kohta. Taotlusi ja aruandeid U. Koort ise ei allkirjastanud, vaid palus seda teha A.-V. M. või M. K.. U. Koorti ülesandeks Pärnu Linnavalitsuse spordinõunikuna oli ka spordiklubide rahastamise skeemi väljatöötamine ja iga-aastaste eelnõude „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ettevalmistamine. U. Koort koostas muuhulgas ka aastate 2009-2013 eelnõud, milles määras rahastuse ka enda poolt koostatud ja esitatud taotlustele, s.o MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi, sh rahastuse ka endale kui tenniseklubi treenerile aastatel 20092011. Uno Koort spordinõunikuna oli ainus isik, kes tegeles linnavalitsuses spordiküsimustega, oli arutelude ja otsustamiste, kus määrati sporditoetusi, sh ka MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubile, mille juhatuse liige ta oli, juures. Seejärel spordinõunikuna valmistas ta ette klubidega sõlmitavad toetuste lepingud, sh tenniseklubiga sõlmitavad lepingud. Samuti U. Koort ainuisikuliselt teostas pärast järelevalvet eraldatud toetuste üle, kinnitades vastavad aruanded, sh tenniseklubi aruanded. Seega U. Koort teostas muuhulgas järelevalvet ka tenniseklubi toetuste kasutamise üle. Eelnevast järeldub, et U. Koort muuhulgas kontrollis sisuliselt iseenda rahakasutust. Aastatel 2009 kuni 2013 määrati Pärnu Linnavalitsuse poolt, mille spordinõunik oli U. Koort, kes ainuisikuliselt tegeles spordiküsimustega, U. Koorti poolt ettevalmistatud eelnõude, lepingute jms alusel MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubile kokku toetusi üle 88 000 euro. Kuna U. Koort teostas toetuste kasutamise üle ainuisikuliselt järelevalvet, siis otsustas ta ka, et MTÜ Kalevi Tenniseklubile eraldatud üle 88 000 eurot toetusi on kasutatud nõuetekohaselt. Seega U. Koort on osalenud otsuste tegemisel, millega on temaga seotud MTÜ-le Pärnu Kalevi Tenniseklubi määratud kokku üle 88 000 eurot toetusi, samuti on ta ise otsustanud, et eraldatud toetusi on kasutatud nõuetekohaselt. Nimetatud summaga on ületatud KarS § 3001 lg 1 sätestatud koosseisulise tunnus suur ulatus, sest vastavalt KarS § 121 p 2 on suur ulatus 40 000 eurot. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Seega 88 000 eurot oli ka tegude toime panemise ajal suur ulatus.

1-17-6375 Eelnevaga on kohtulikul uurimisel leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et U. Koort on toime pannud KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk toimingupiirangu rikkumise. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. U. Koort oli tenniseklubi juhatuse liige ning olles samaaegselt linnavalitsuse spordinõunik, kasutas ta ära olukorda, kus ta ise oli linnavalituses ainuke ametnik, kes tegeles spordiküsimustega, sh vaatas taotlusi läbi, kontrollis ja kinnitas aruandeid jne. Seega U. Koort samaaegselt n.-ö. „istus kahel toolil“, mis võimaldas tal oma tegevusega ja toimingutega suunata toetuste eraldamist ning kinnitada nende kasutamise aruanded, mistõttu linnavalitsus ei saanud toetuste väärast kasutamisest teadlikuks enne kriminaalmenetlust. U. Koort ei avaldanud mitte kordagi taotluste menetlemisel ja aruannete kinnitamisel, et otsused ja toimingud puudutavad temaga seotud tenniseklubi. Selline teavitamise kohustus tulenes aga nii kehtinud (§ 25 g 3) kui ka kehtivast (§ 11 lg 2) KVS-ist. Toimingupiirangu rikkumine on seega toime pandud kavatsetult, kuivõrd U. Koorti eesmärk oli linnavalitsuse spordinõunikuna saada tenniseklubi jaoks soodsaid otsuseid. Seega oma tegevusega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 3001 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad Uno Koort ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses U. Koorti ega MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. KarS § 210 näeb füüsilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse. KarS § 3001 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. Kohus leiab, et U. Koorti süüd talle etteheidetavates kuritegudes tuleb pidada keskmiseks. Süüd tuleb hinnata keskmiseks ka seetõttu, et toetuse mitte-eesmärgipärane kasutamine leidis aset suures ulatuses, s.o üle 40 000 euro. Samuti toimingupiirangu rikkumine ei olnud selline, mis n.-ö. napilt täitis suure ulatuse, vaid ületas seda enam kui kaks korda. Samas toetuse välja petmine ja mitteeesmärgipärane kasutamine ning toimingupiirangu rikkumine ei toimunud kohtu hinnangul sedavõrd suures ulatuses, mistõttu oleks põhjendatud hinnata isiku süü suureks. U. Koort on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samas kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole U. Koortile võimalik määrata rahalist karistust. Kohtu hinnangul välistab rahalise karistuse määramise kuriteo ulatus. Käesoleval juhul on toetuse mitte-eesmärgipärane kasutamine leidnud aset suures ulatuses, s.o üle 40 000 euro. Samuti toimingupiirangu rikkumine ei olnud selline, mis n.-ö. napilt täitis suure ulatuse, vaid ületas seda enam kui kaks korda. Samuti, arvestades kuritegude eripära (soodustuskelmus ja toimingupiirangu rikkumine), ei kannaks kohtu hinnangul rahalise karistuse määramine eesmärki. Samas leiab kohus, et KarS § 210 lg 1 järgi tuleb mõista karistus sanktsiooni alumises kolmandikus. Nimelt antud juhul oli Pärnu Linnavalitsusele siiski teada, et U. Koort oli tenniseklubiga seotud. Nimetatut kinnitas kohtuistungil tunnistaja A. H.. Samas mitme aasta vältel ei näinud linnavalitsus ise selles probleemi, et U. Koort spordinõunikuna osaleb toetuste määramise suunamisel ja toetuse kasutamise üle järelevalvete teostamisel, sh U. Koort valmistas ette eelnõusid, mis puudutasid toetuse määramist ka tenniseklubile ning hiljem kinnitas ka tenniseklubi toetuste kasutamise aruanded. Seega sisuliselt linnavalitsus, teades U.

1-17-6375 Koorti seotuses tenniseklubiga, lasi tal sekkumata tegutseda. Seetõttu leiab kohus, et U. Koortile tuleb KarS § 210 lg 2 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust ning KarS § 3001 lg 1 sätestatud kuriteo eest tuleb U. Koortile karistuseks mõista kuus kuud vangistust. Liitkaristusena KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõistab kohus U. Koortile ühe aasta ja kuue kuulise vangistuse. Kohus loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohtu hinnangul ei ole kuritegude asjaolud sellised, mistõttu oleks põhjendatud raskema karistuse suurendamine. Uno Koort on varasemalt kriminaalkorras karistamata (III kd t.l 198-199). Seega on tegemist isiku esmakordse rikkumisega. Seetõttu ei ole ka kohtu hinnangul põhjendatud kohe esmakordselt reaalse vangistuse mõistmine. Kohtu hinnangul ei ole süütegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks vangistuse täitmisele pööramist või katseaja määramist kohustusega alluda käitumiskontrollile. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt peaks katseaeg olema pikem mõistetud vangistusest. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust, rikkumiste raskust ja teisi kuriteo asjaolusid ning mõistetud karistuse pikkust, on kohaseks katseajaks KarS § 73 alusel kaks aastat, mille algust tuleb arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.09.2018.a. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4 000 kuni 16 miljonit eurot. MTÜ on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti mõistetakse käesoleva otsusega tenniseklubilt linnavalituse kasuks välja mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetus 48905.94 eurot ning tasutud riigilõiv 750 eurot. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui füüsilisest isikust süüdistaval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes KarS-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74).4 Samas juriidilisele isikule on võimalik karistuseks mõista ainult rahaline karistus. Arvestades tenniseklubilt linnavalitsuse kasuks välja mõistetava avalik-õigusliku nõudeavalduse suurust ja menetluskulusid, siis ilmselgelt ei oleks tenniseklubi võimeline väga suurt rahalist karistust tasuma. Seetõttu leiab kohus, et tenniseklubile tuleb mõista rahaline karistus miinimummäära lähedases summas. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi tuleb KarS § 210 lg 3 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada rahalise karistusega summas 5 000 eurot. Avalik-õiguslik nõudeavaldus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse mitteeesmärgipäraselt kasutatud toetuste summas 48 905.94 eurot välja mõistmiseks MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt ja Uno Koortilt. Nõue tenniseklubi vastu Kaitsja leidis kohtus, et Pärnu linnale ei ole saanud kahju tekkida, kuna Pärnu linn on seadnud linnale kuuluvale maatükile hoonestusõiguse tenniseklubi kasuks ning pärast 36 aasta möödumist saab linn tagasi hoonestatud kinnistu. Kaitsja hinnangul kui ka hoone ehitamiseks võetud laenu tasumiseks ongi kulutatud linna eraldatud toetust, siis linnale ei ole saanud kahju tekkida, sest linn saab hoone vastu. Kohus sellise kaitsja käsitlusega ei nõustu. Linna ja tenniseklubi vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmine ning toetuste eraldamised ja kasutamised on eraldiseisvad ja teineteisest sõltumatud õigussuhted. Hoonestusõigust puudutavad dokumendid reguleerivad hoonestusõigusega seotud suhet linna ja tenniseklubi vahel ning toetustega seotud dokumendid reguleerivad toetuste eraldamist ja kasutamist. Hoonestusõigust puudutavatest dokumentidest (IV kd t.l 94-132) järeldub, et A. H Tammsaare pst 18a, Pärnu seati hoonestusõigus MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi kasuks 36 aastaks tasuta.

Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 144.

1-17-6375 Kinnistut tuli kasutada sporditegevuseks ning hoonestaja võis kinnistule püstitada ehitise hoonealuse pinnaga 150 m2. Hoone pidi püstitama hoonestaja oma kulul. Kui nõustuda kaitsja käsitlusega, et eraldatud toetusi võis kasutada laenu tasumiseks, mille eest oligi püstitatud A. H. Tammsaare 18a, Pärnu hoone, siis oleks olukord, kus Pärnu linn oleks toetustega ise tasunud hoone püstitamise eest, kuid hoone pidi püstitama tenniseklubi mitte linn. Seda enam, et investeeringuteks või laenumakse tasumiseks ei olnud linnavalitsus toetust eraldanud. Juhul, kui hoonestaja otsustas kinnistule hoone püstitada, siis pidi linn 36 aasta möödudes tagasi saama hoonestatud kinnistu ning hoone püstitamist pidi rahastama hoonestaja mitte linn. Tenniseklubile eraldatud toetusi tuli kasutada sihtotstarbel, milleks need olid eraldatud. Eelmärgitud järeldub, et kui linnal on õigus tenniseklubilt makstud toetus tagasi nõuda, siis asjaolu, et linn saab endale ühel päeval hoonestatud kinnistu, ei välista toetuse tagasinõude õigust. Pärnu Linnavolikogu 21.12.2006.a määrus nr 53“Sporditegevuse toetamise kord“ § 18 lg 2 p 1 sätestas, et järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on kultuuriosakonnal õigus leping lõpetada ja nõuda makstud toetus tagasi. Sama sätestas ka Pärnu Linnavolikogu 16.06.2011.a määrus nr 15“Sporditegevuse toetamise kord“ § 16 lg 2 p 1, mis andis samuti õiguse nõuda makstud toetus tagasi. Pärnu Linnavalitsuse ja MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubi vahel perioodil 2009.a kuni 2013.a sõlmitud sporditegevuse toetuse lepingute p-d 3.2.1 sätestasid, milleks eraldatud toetust tuleb kasutada. Lepingute punkt 4.1 sätestas, et toetuse andjal on õigus kontrollida punktis 3.2 sätestatud toetussummade sihtotstarbelist kasutamist ja mitte eraldama või tagasi nõudma järgmise toetussumma osa kui toetuse saaja ei ole täitnud punkti 3.2 alapunktide nõudeid. Eelmärgitust järeldub, et nii kehtinud sporditegevuse toetamise korrad kui ka tenniseklubiga sõlmitud toetuse kasutamise lepingud sätestasid, et toetuse andjal ehk Pärnu linnal on õigus tagasi nõuda toetuse saajalt mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetus. Seega juhul, kui toetuste mitteeesmärgipärane kasutamine oleks tuvastatud enne kriminaalmenetlust või sõltumata sellest, oleks Pärnu Linnavalitsusel olnud õigus mitte-eesmärgipäraselt makstud toetus osas anda haldusmenetluses haldusakt, kohustades tenniseklubi tagasi maksma mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetus. Eelnevalt leidis tuvastamist, et tenniseklubi kasutas mitte-eesmärgipäraselt perioodil 2009.a kuni 2013.a kokku toetusi summas 48 905.94 eurot. Seega nimetatud summa ulatuses oleks Pärnu Linnavalitsusel olnud õigus nõuda mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetus haldusmenetluses tagasi. Seetõttu leiab kohus, et Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb rahuldada ning mõista MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt Pärnu linna kasuks välja 48 905.94 eurot. Nõue U. Koorti vastu Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Samasuguse juhatuse liikme vastutuse põhimõtte sätestab ka äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja § 315 lg 2. Seega on mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutus analoogne äriühingu juhatuse liikme vastutusega. ÄS-ist § 187 lg-st 2 tuleneva juhatuse liikme vastutusega seonduvalt on Riigikohus oma 03.03.2014.a lahendis nr 3-2-1-197-13 p-s 14 selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-15 märkinud, et kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas

1-17-6375 ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-710, p 30; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10; 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Eelmärgitust järeldub, et äriühingu juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, nt seadusest tulenevalt on juhatuse liige kohustatud midagi tegema, kuid juhatuse liige jätab kohustuse täitmata ning selle kohustus täitmata jätmine viib äriühingu vastu nõude esitamiseni. Kuna MTÜS § 32 lg 2 sätestatud juhatuse liikme vastutus on analoogne ÄS § 187 lg 2 ja § 315 lg 2 sätestatud äriühingu juhatuse liikme vastutusega, siis leiab kohus, et MTÜ juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on samad, mis äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude puhul. Seega nõude esitamisel MTÜ juhatuse liikme vastu on vaja tuvastada kohustus, mida juhatuse liige on rikkunud ning mis on viinud nõude esitamiseni. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud U. Koorti poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Samuti ei ole linnavalitsuse esindaja viidanud, millisel õiguslikul alusel on neil õigus esitada nõue lisaks tenniseklubile ka otse U. Koorti vastu ehk linnavalitsus ei ole märkinud, millist juhatuse liikme kohustust on U. Koort antud juhul rikkunud. Ka ei ole kohus tuvastanud, et Pärnu Linnavalitsuse poolt eraldatud mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetuse tagasinõudmisel kehtiks sarnane solidaarvastutus nagu näiteks sätestab maksuseaduse § 41 lg 1 maksukuritegude puhul. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole mitte-eesmärgipäraselt kasutatud toetust võimalik tagasi nõuda U. Koortilt. Seega tuleb linnavalitsuse nõue U. Koorti osas jätta rahuldamata. Linnavalitsuse menetluskulud Käesoleval juhul on Pärnu Linnavalitsus tasunud avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot, mille hüvitamist linnavalitsus taotleb. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist muu menetlusosalise vajaliku kuluga, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes eeltoodust, välja mõista MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt Pärnu linna kasuks tasutud riigilõiv 750 eurot. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, siis kohustuvad nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. KarS § 210 ja § 3001 sätestatud kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb U. Koortilt välja mõista sundraha 750 eurot. Samuti tuleb vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 MTÜ Pärnu Kalevi Tenniseklubilt välja mõista sundraha 750 eurot.

1-17-6375

Asitõendid - DVD- ja CD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Tõkendeid ei ole kohaldatud

(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.