Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitada alkoholi; 8) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör O.N süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 10 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust (9 kuud ja 28 päeva) täitmisele, kui O.N 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning kohustused KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel. O.N tuleb tasuda ka menetluskulud: sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 246 eurot. Menetluskulusid kokku 996 eurot on võimalik maksta ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, O.N süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil ning neid on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.