Liiklussüüteod

lahkumise

keeld – jätta

Asitõendid – kingalusikas, mis asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.4962J alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada Sergei LUISTILE. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Sergei LUISTILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest

(üheksakümmend) eurot (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 50 €, kohtulikus menetluses osalemine 25 €, käibemaks 15 €). Välja mõista Sergei LUISTILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 210 (kakssada kümme) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Sergei LUISTIL tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700046771 ning selgitus „Sergei LUIST 1-18-5427 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 12.09.2018. Süüdistus Sergei Luist on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et viibides 03.08.2017 kell 21.30 oma korteris aadressil xxx, hakkas aknast ebasündsalt väljenduma ja karjuma maja hoovis seisva seltskonna peale. Peale seda väljus trepikojast ja hoidis paremas käes hõbedat värvi kööginoale sarnast eset, oli agressiivselt meelestatud, suundus kannatanute A K ja M S poole ja ähvardas neid surnuks pussitada. Sellest tundsid kannatanud A K ja M S hirmu oma tervisele ja elule. Sergei Luisti vägivaldne käitumine hirmutas ka teisi hoovis olnud inimesi (s.h. tunnistajaid A Vi, M S, K Git, E S), kellest osa jooksid laiali ja osa sõitsid autodega ära. Oma teoga häiris Sergei Luist eelnimetatud kannatanute ja teiste inimeste (s.h. eelnimetatud tunnistajate) õigusrahu ja vaba aja veetmise rütmi, millega oli ilmselgelt raskelt rikutud avalikku korda Korrakaitseseaduse §55 lg.1 p.2 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut hirmutada ja ähvardada. Oma tegudega väljendas Sergei Luist ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise reeglistiku vastu, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid (peatükis II loetletud) õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seega pani Sergei Luist toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. kuriteo KarS §263 lg.1 p.1 järgi. Sergei Luist on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema juhtis 16.09.2017 kell 22.46 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel xxx tänava maja nr.14 juures (seejuures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) mootorsõidukit xxx (registreerimismärk nr.xxx) juhile keelatud seisundis, alkoholijoobes

Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARBK-0026, tuvastati Sergei Luistil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,96 mg/l kohta. Seega pani Sergei Luist toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. kuriteo KarS §424 järgi (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1 järgi). Sergei Luist on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et olles karistatud 18.03.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS §424 järgi ja 25.09.2014 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS §424 järgi, juhtis uuesti, s.o. korduvalt 25.02.2018 kell 00.18 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel xxx tänava maja nr.16 juures (seejuures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) xxx (registreerimismärk nr.xxx) juhile keelatud seisundis, alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDM-0070, tuvastati Sergei Luistil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,13 mg/l kohta. Seega pani Sergei Luist toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o. kuriteo KarS §424 lg.2 järgi.

Kokkulepe Ringkonnaprokurör Anu Toluk, süüdistatav Sergei Luist ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 12.09.2018 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §263 lg.1 p.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS §424 lg.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS §64 lg.1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS §68 lg.1 alusel lugeda eelvangistus 03.08.2017-04.08.2017, 16.09.2017-18.09.2017, 25.02.2018-27.02.2018, kokku 8 päeva, karistusaja hulka ja mõista karistuseks 1 aasta 22 päeva vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 1 aasta 22 päeva vangistust Viru Maakohtu 17.02.2017 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 8 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Anu Toluk jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Sergei Luist KarS §263 lg.1 p.1, §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1), §424 lg.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Sergei Luist jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba süüdistatavale selgitatud.

tahe.

Liitkaristuse

kohaldamise

põhimõtted

on

Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina palus kokkuleppe kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Sergei Luistile on esitatud süüdistus KarS §263 lg.1 p.1, §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1), §424 lg.2 järgi. Maakohus leiab, et Sergei Luist tuleb KarS §263 lg.1 p.1, §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1), §424 lg.2 järgi süüdi tunnistada. KarS §263 lg.1 p.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §424 (ka alates 01.11.2017 kehtivas redaktsioonis) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS §424 lg.2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav ka varem kriminaalkorras karistatud. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – 1 aasta 1 kuu vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – kokku 8 päeva ja sellega, et mõistetud vangistusele liidetakse eelmise, Viru Maakohtu 17.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 8 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates süüdistatava karistuse kandmisele ilmumisest. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Sergei Luisti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid – kingalusikas, mis asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.4962J alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada Sergei Luistile.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §263 lg.1 p.1, §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1), §424 lg.2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Luistilt väljamõistmisele sundraha summas 750 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Luistilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 210 €. Maakohus nõustub Sergei Luistiga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt osaliselt väljamõistmisele. Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, süüdistatav asub kandma reaalset vangistust, töötab käesoleval hetkel veel lühikest aega ja tema peres on xxx. Süüdistatav Sergei Luisti kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kaitsja palus kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 12.09.2018 ringkonnaprokurör Anu Toluki, süüdistatav Sergei Luisti ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.