Liiklussüüteod

1 (3)

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja algust alates Aleksei Bojarovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 15.04.2017. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Aleksei Bojarovilt ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.10.2019. 04.07.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksei Bojarovi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör edastas kohtule oma seisukoha Aleksei Bojarovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leidis, et isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, järjekordseks ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Praegu selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuröri arvates oleks Aleksei Bojarovi vabastamine ennatlik ning vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Aleksei Bojarov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta kinnitas, et ei tarvita vabaduses enam narkootikume ja alkoholi. Ta saab oma alkoholiprobleemist aru ja juhul kui ise hakkama ei saa, pöördub psühhiaatri poole. Vanglas on käitumine hea, ta on teinud kõik, mis võimalik, et tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millised on tema plaanid ja elutingimused vabaduses.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksei Bojarov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Bojarovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Bojarovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta on pannud toime eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt on teda karistatud varavastaste, rahvatervisevastaste ning liiklussüütegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab taas liiklussüüteo, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetava karistusandmetest nähtub, et tema käitumist on püütud õiguskuulekaks suunata eriliigiliste karistustega (sealhulgas reaalse vangistusega), millest ükski ei ole soovitud mõju avaldanud, sest Aleksei Bojarov on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on toime pandud ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 31.08.2015. a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastatud talle Harju Maakohtu 26.11.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10009

2 (3)

mõistetud karistuse kandmiselt. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Aleksei Bojarovi käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa, kontrollitud keskkonnas suudab süüdimõistetu kehtestatud reeglitele alluda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetav käesoleva vangistuse ajal jõudnud veel taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Erinevaid sotsiaalprogramme on ta läbinud varasema vangistuse ajal ning viimasel katseajal. Soovitud muutuseid tema käitumises ei ole need siiski kaasa toonud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt tunnistab süüdimõistetu oma probleeme, on valmis nendega vabaduses tegelema ja vajadusel spetsialistidelt abi otsima. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused (elukoht, töökoht, lähedaste toetus) on head, kuid ei erine oluliselt varasematest ega ole seetõttu antud juhul määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Jätmata tähelepanuta süüdimõistetu puhul esinevaid positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Aleksei Bojarovi vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Aleksei Bojarovile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses. Muutuseid ei toonud ka varasem reaalne vangistus. Teda on varem ka tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud õigusvastast käitumist ja hetkel kannab karistust kuritegude eest, mis pani toime eelmisel vabastamisel määratud katseajal. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.