Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksim Balanov tunnistati Tartu Maakohtu 16. märtsi 2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1810 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Lisaks mõisteti isik süüdi ka KarS § 331 järgi ning 1/4

talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Maksim Balanovile 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust Maksim Balanovile kriminaalasjas nr 1-16-5706 Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, so 1 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja mõisteti Maksim Balanovile liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 16. märtsist 2018. 12.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Balanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ja ohtlik vangidele (risk vanglas) ning avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ründes ja kehavigastuste tekitamises ning turvalise liikluseohustamises. Vanglas narkootikumide tarvitamisega on ohustatud vanglas viibivate isikute julgeolek. Isiku ohtlikkust tõstab asjaolu, et on korduvalt pereliikmete suhtes kasutanud vägivalda või vägivallaga ähvardanud (5 episoodi). Lisaks on teo toimepanemisel ähvardanud naist ka noaga. Oht on tõenäolisem, siis kui isik jätkab narkootikumide/alkoholi tarvitamist, mis tingib ebaadekvaatse käitumise. Vajab rahalisi vahendeid joovastavate ainete ostmiseks. Kui ei suuda konfliktolukordasid lahendada ja oma emotsioone kontrollida, jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust ei toeta Tartu Vangla Maksim Balanovi vabastamist enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et sai teada, et karistusaeg on alla 2 kuu. Ei tea, kas soovib vabaneda. Soovib rehabilitatsioonikeskusesse saada. Helistas Sillamäele ja seal oli 2 vaba kohta. Kinnipeetavale oli öeldud, et Sillamäel on kaks vaba kohta ja kui vangist vabastatakse, ollakse valmis kinnipeetavat vastu võtma. Tahab igal juhul rehabilitatsioonikeskusesse minna ja leiab, et tal on 2 kuud aega mõelda. Võimalik, et mõtleb ümber. Teab, et tema vangistus pole kulgenud kõige edukamalt, tal on terve rida distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristustest üks on määratud allumatuse eest, teine siis, kui andis isikliku asja kasutada teisele. See ei ole kinnipeetava esimene vangistus. Plaanib igal juhul rehabilitatsiooni saada ja narkootikumidest vabaneda. Arvab, et lähedastest saaks aidata naine XXX. Kui rehabilitatsiooni ei saa, tuleb lahutus. Narkootikume on tarvitanud 6-7 aastat, kui vangistust mitte arvestada. Proovis narkootikume esimest korda 12 aasta vanusena. Hetkel pole ei sõpru ega kuriteokaaslasi. On varem olnud kriminaalhoolduse all, kuid tunnistab, et see ei õnnestunud. Keskuses, kuhu soovib minna, on kogu aeg järelevalve ning seal ei saa tingimusi rikkuda. Pakuti 3 aastat programmi. Kaitsja küsimustele vastates ütles, et abikaasaga suhtleb igapäevaselt, sest tähtaeg hakkab lõppema. On naisega arutanud ka Riiga minemise varianti: seal õmmeldakse kapsel narkootikumide vastu. See maksab. On naisega kaalunud ka varianti Iirimaale ämma juurde mineku ja seal töötamise peale. Kui kohus vabastab ja rehabilitatsioon saab läbitud plaanib Iirimaale minna. On valmis ravile allumiseks, kui kohus peaks selle vabastamisel määrama. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maksim Balanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Maksim Balanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2/4

Kaitsja tõdes, et isiku iseloomustus pole kõige ilusam, kuid vaatamata sellele, leiab kaitsja, et isiku peaks vangistusest ennetähtaegselt vabastama. Iseloomustusest nähtub, et peamiseks põhjuseks on narkootikumid ja sõltuvus. Probleeme on alkoholiga. Positiivne on, et isik ise soovib sõltuvusest vabaneda ja ravile minna. Kaitsja leiab, et isiku vabastamisel ja sõltuvusravile allutamisel on see isiku edasise taasühiskonnastamise mõttes parem variant kui karistuse lõpuni kandmine, peale mida ei tule ühtegi kohustust. Hetkel kaasneks pooleaastane katseaeg, mis kattub rehabilitatsiooniga, kuid mis antud isiku puhul on mõttekam kui tähtajaline vabastamine. Seetõttu leiab kaitsja, et kinnipeetav tuleks vabastada, kuid kohaldada kriminaalhooldaja pakutud lisakohustused.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maksim Balanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maksim Balanov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Maksim Balanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest selgub, et vabanemise korral puudub vabanemisel reaalne elukoht, kuna suhted abikaasa XXX on hetkel määratlemata. XXX sõnul ei soovi Balanovi ema teda enda juurde elama võtta. Isik on toime pannud oma elukaaslase XXX suhtes vägivallakuriteo korteris, kus nad elasid. Kuigi kinnipeetav selgitas, et vabanemisel läheks Sillamäele rehabilitatsioonikeskusesse, kuhu ka helistas ja sai teada, et 2 kohta on vaba, ei ole selle kohta kohtule garantiikirja esitatud. Seega puudub kohtule teadaolevalt isikul kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul Maksim Balanovi puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Samuti on kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust eriliigiliste üleastumiste eest. Seega ei kinnita isiku käitumine vangistuse jooksul kuidagi seda, et kinnipeetav suudab alluda kehtivale korrale. Ka puudub kinnipeetaval toetav lähivõrgustik, mis suudaks teda hoida seadusekuulekal teel. Piisavalt maandamata on isiku puhul ka alkoholist ja narkootikumidest tulenev risk. Tagasilanguse ennetamise programmis osaluse motivatsioon 3/4

oli keskmine ning isik puudus palju. Ka Vihajuhtimise programmis on Maksim Balanov osalenud, kuid sõltuvusprobleemidega sügavamalt tegeletud ei ole. Sellistes tingimustes on äärmiselt suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksim Balanov tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 16.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1810 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Maksim Balanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 23.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 91,68 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 91,68 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Maksim Balanovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.