Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-5241/4
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg: 22.08.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1092

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-18-5241

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.augustil 2018 Tallinnas, Harju Maakohtus

Kriminaalasja number

1-18-5241(17230100884)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Anneli Helmann

Kriminaalasi

M.V süüdistatuna KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

Kaitsja

M.V – isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, kõrgharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.V KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (päevamäär 10 eurot ) , s.o. 2500 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui M.V ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista M.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 459 eurot riigituludesse.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

Kohustada M.V tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.V, kriminaalasi 1-185241, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel helistada palun 6200100 Asitõendid – CD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista M.V-lt kannatanu Estbrand OÜ (EE332200221026814525 Swedbank AS) kasuks 9 500, 86 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus 18.03.2013.a. sõlmis Estbrand OÜ juhatuse liikme L S isikus liisingulepingu nr. 201303233 Nordea Finance Estonia AS-ga, mille alusel sai Estbrand OÜ vastutavasse kasutusse sõiduauto xxxx tehasetähisega xxxx reg. nr. xxxx maksumusega 16583,33 eurot. Vahetult pärast liisingulepingu sõlmimist läks nimetatud auto M.V ajutisse kasutusse suulise kokkuleppe alusel tema ja Estbrand OÜ juhatuse teise liikme M S vahel ja vastavalt sellele kokkuleppele kohustus M.V kandma Estbrand OÜ arvele igakuiselt rahasumma, mis on võrdne igakuise liisingumaksega ja lisaks sellele veel 50 eurot kuni 18.03.2018.a. ehk kuni liisingulepingu lõppemiseni. M.V ei täitnud aga Estbrand OÜ-ga sõlmitud nimetatud suulise kokkuleppe tingimusi, ta ei tasunud õigeaegselt liisingumakseid, samuti ei tagastanud seda sõidukit Estbrand OÜ-le vaatamata viimase korduvatele nõudmistele. Estbrand OÜ-l tekkis selliste asjaolude tõttu 2016.a. detsembris võlgnevus Nordea Finance Estonia AS ees, millega seoses nõudis Estbrand OÜ 2016.a. detsembris M.V-lt selle võlgnevuse kustutamist ja nimetatud auto tagastamist Estbrand OÜ-le. M.V ignoreeris seda nõudmist, ta ei kustutanud oma võlgnevust Estbrand OÜ ees, ta keeldus seda autot tagastamast ning andis selle auto 2016.a. detsembris üle hoopis kolmandale isikule, mille tagajärjel on see auto jäänud kuni käesoleva ajani Estbrand OÜ-le kättesaamatuks ja tagastamata ehk kannatanu on sellest sõidukist lõplikult ilma jäänud. Kirjeldatud käitumisega omastas M.V nimetatud

auto, pöörates selle ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks ehk pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav M.V , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.06.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.V süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 250 (kahesaja viiekümne) miinimumpäevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel 10 eurot) suuruses summas, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel nimetatud rahalist karistust täitmisele mitte pöörata, kui M.V ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 459 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.