Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

tema

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 25.08.2017. a kohtuotsusega tunnistati K.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 508 tundi. KarS § 69 lg 4 alusel on K.B kohustatud täitma 1 aasta ja 6-kuulise üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 02.09.2017. a. Harju Maakohtu 22.11.2017. a kohtumäärusega määrati K.B-le lisakohustus – üldkasuliku töö tegemise ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtumäärus jõustus 08.12.2017. a. Harju Maakohtu 04.04.2018. a kohtumäärusega määrati K.B-le lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alluda ettenähtud ravile xxx . Kohtumäärus jõustus 19.04.2018. a. Kriminaalhooldaja esitas 21.06.2018. a Harju Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, milles ta taotleb K.B karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune K.B rikkus lisakohustust - alluda ettenähtud ravile xxx. Isik viibis xxx osakonnas ajavahemikus 09.04.2018. a - 29.05.2018. a. Keskuse juhataja poolt 30.05.2018. a edastatud teatise kohaselt lõpetati isikuga rehabilitatsioonileping puuduva motivatsiooni tõttu. K.B märkis oma 30.05.2018. a antud seletuses, et soovis ja oli nõus minema rehabilitatsioonikeskusesse, kuna ta tundis, et tal on üksinda raske narkootikumide tarvitamise „himust“ lahti saada. Viibis keskuses peaaegu kaks kuud ning selle ajaga sai talle selgeks, et tal ei ole sõltuvust. Edaspidi plaanib hakata osalema xxx kohtumistel ning vajadusel on nõus minema psühholoogi juurde. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna K.B ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu poolt ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil K.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja ei teinud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet samas kriminaalasjas ning talle on varasemalt tehtud kaks hoiatust. Praeguseks ajaks on K.B-l sooritamata 250 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist, ta ei taha vanglasse minna. Ta selgitas kohtuistungil, et ta tegelikult elab Venemaal ja praegu elab Eestis vaid kriminaalhoolduse tõttu. Tema sõbranna elab Tallinnas ning ta sattus siin halba seltskonda. Ta viibis xxx osakonnas ravil 2 kuud, kuid talle ei meeldinud seal staažikate narkomaanidega koos olla. Ta ise taotles anda talle võimalus minna rehabilitatsioonile. Viimati tarvitas ta narkootikume 4-5 kuud tagasi, enne haiglasse minekut. Ta taotles anda talle veel võimalus teha üldkasuliku töö tunde edasi või minna haiglasse rehabilitatsioonile, mitte vanglasse. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus K.B-le Harju Maakohtu 25.08.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune K.B rikkus Harju Maakohtu 04.04.2018. a kohtumäärusega talle määratud lisakohustust - alluda ettenähtud ravile xxx. Isik viibis rehabilitatsioonikeskuse xxx ajavahemikus 09.04.2018. a - 29.05.2018. a, kuna keskuse juhataja poolt 30.05.2018. a edastatud teatise kohaselt lõpetati isikuga rehabilitatsioonileping puuduva motivatsiooni tõttu. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna K.B ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata. K.B tunnistas kohtuistungil, et ta lahkus rehabilitatsioonilt xxx, kuna arvas, et ta lahendas juba oma probleemi ning ta ei tahtnud olla koos staažikate narkomaanidega. Ta soovib nüüd teha üldkasuliku töö tunde edasi. Ta elab koos oma sõbranna ja tema emaga. Katseaja lõpul lahkub ta koju Venemaale, tal on ajutine elamisluba Eestis kuni 2020. aastani. Karistuse täitmisele pööramisel oleks ta parema meelega rehabilitatsioonikeskuses ravil, mitte vanglas. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil võimaldada tal teha ka üldkasuliku töö tunde edasi. Kohtu hinnangul on põhjendatud K.B karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 25.08.2017. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Lisaks K.B-le määrati Harju Maakohtu

04.04.2018. a kohtumäärusega lisakohustus - alluda ravile xxx, kuid isik suutis seal vastu pidada vaid 2 kuud. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas K.B-l võimaldada jätkata üldkasuliku töö tegemist või asuda jällegi ravile nagu ta taotles kohtuistungil. Kriminaalhooldusalune tarvitas katseaja korduvalt narkootikume ning teda karistati 2-korral NPALS § 151 järgi. Samuti lahkus ta xxx enne ravitähtaja lõppu, kuna keskuse juhtkond lõpetas temaga ravi isiku motivatsiooni puudumise tõttu. Kohus menetleb juba kolmandat erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas K.B suhtes, kuna isik jätkuvalt rikub käitumiskontrolli kohustusi. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusalune motiveeritud kohtu poolt talle määratud kohustusi täitma, ta vaid ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et K.B suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb K.B-le Harju Maakohtu 25.08.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 8 kuud ja 10 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et K.B suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Kohus kohustab K.B ilmuma kohtumääruse jõustumisel Tallinna Vanglasse karistuse kandmisele.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.