Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitada alkoholi; osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Ilja Gustjakovi süüdistatakse selles, et tema 13.04.2018 kella 22.00 paiku, viibides xxx asuvas korteris, tõukas oma kõrges eas (84-aastane) xx A G käega parema õla piirkonda, mille tagajärjel A G kukkus voodilt maha ning lõi lauba vasaku poole vastu põrandat ära, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastuse ja muhu lauba vasakul pool. Seega pani Ilja Gustjakov toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ilja Gustjakovi süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (13.–14.04.2018) ja kandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäetakse vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Ilja Gustjakov ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg-s 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal ning osaleda sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud: süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot, s.o kokku 870 eurot. Menetluskulusid on võimalik maksta ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult, kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt?

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.