Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

1-18-5205 3.1 Apellant asub seisukohale, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 424 puhul tuleb arvestada, mitmel korral ja millistel asjaoludel on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis toime pandud, samuti on oluline, kuivõrd ohtlik teistele liiklejatele oli juhi sõiduviis. Käesoleval juhul on VL süüdi tunnistatud üksnes ühes kuriteoepisoodis. Süüdistatav peeti kinni joobes, mis ületab seda piirmäära, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 1,10 mg/l. Samas kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja KS (S) ütluste kohaselt oli juhi suust tunda alkoholilõhna ja juhi silmad olid punased, muid joobele viitavaid tunnuseis tunnistaja esile ei toonud. Tõenditest nähtuvalt ei ole H.U põhjustanud liikluses ohtlikke olukordi ning tuli toime sõiduki juhtimisega. Leian, et neid asjaolusid tuleks arvestada tema süü suuruse hindamisel. 3.2 H.U käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Maakohus märkis õigesti, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 3.3 Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Kohtu arvates liitkaristuseks mõisteti H.U 'le üle kaheaastane vangistus, mis välistab üldkasuliku töö tegemise võimaluse. Maakohus märkis, et KarS § 73 lg-s 4 on sätestatud võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS §- s 69 sätestatud korras, kuid tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga vaid tingimusel, et selle määr ei ületa kahte aastat. Kuna Harju Maakohus on 27.09.2017.a otsusega karistanud süü distatavat juba vangistusega 2 aastat (tlk 24-26), millele lisandub käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus, siis vangistuse asendamise ÜKT -ga välistab juba mõistetava karistuse määr. 3.4 KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § -s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on 24.07.2009.a KarS muudatustega üldkasuliku töö senise kohaldamisaluse – kuni kaheaastase vangistuse asendamine – kõrvale loodud täiesti iseseisev võimalus asendada üldkasuliku tööga vangistust, mis pööratakse täitmisele katseaja ebaõnnestumise tõttu. Taolise seadusemuudatuse eesmärk on suunata kohut kaaluma üldkasuliku töö kohaldamist alati, kui süüdlast ähvardab reaalne vangistus. Kuna § -de 73-74 kohaselt täitmisele pööratava vangistuse asendamine kujutab endast käesoleva paragrahvi lg 1 kohaselt täiesti iseseisvat üldkasuliku töö kohaldamise alternatiivi, siis on sel juhul täiesti tähtsusetu täitmisele pööratava vangistuse määr. Viimane võib seega ületada ka lõike 1 esimeses kohaldamisalternatiivis ette nähtud kaheaastast vangistust. Pole oluline, kas vangistus pööratakse täitmisele katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu (§ 73 lg -d 4-5, § 74 lg-d 5-6) või käitumiskontrolli eiramise tagajärjel (§ 74 lg 4).(§ 69 komm 2.2.4). 3.5 Kaitsja leiab, et üksnes H.U varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava

1-18-5205 suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha, ta on töötab ametlikult XXX OÜ-s. Oluline on süüdistatava poolt alkoholisõltuvuse tunnistamine, tema soov minna alkoholismivastasele ravile ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistatav kasvatab kahte last. H.U isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. 3.6 H.U on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta on olnud suuteline alates 27.09.2017.a, s.o ligi pool katseajast käituma seaduskuulekalt. Tuleb rõhutada, et vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades H.U suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on H.U vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Käesoleval juhul ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et H.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-18-5205 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades H.U jätkuvalt lugupidamatu t suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus , mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane. 5.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põh jendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 5.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellantidega, et H.U-le mõistetud karistus ületaks tema süü suurust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o. KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et H.U juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähem ́alt 1,10 mg/l, (2,20‰), seega KarS § 424 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

1-18-5205 karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja karistusest tingimisi vabastamine) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt , siis puuduksid käesolevas asjas ka materiaalsed eeldused KarS § 69 kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.