1-18-5413/4 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

omastamise eesmärgil G E OÜ-le kuuluva nurklihvmasina Makita 230 GA9030SF maksumusega 216 eurot, tekitades sellega G E OÜ-le varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.04.2017 kuni 29.04.2017 tuvastamata kellaajal Tallinnas xxx ehitusobjektil tungis ühiselt ja kooskõlastatult, grupis koos M S lukustamata ukse kaudu G E OÜ-le kuuluvasse soojakusse (abiruum) ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G E OÜ-le kuuluvad ehitustööriistad: - segutrelli Rebir PM 1200 väärtusega 80 eurot; - nurklihvmasina Toolson 2300W väärtusega 240 eurot; - nurklihvmasina 3601H50M00 Bosch GWS 22-230 JH/601001205 + ketta 25 eurot, kokku väärtusega 180 eurot; - universaalsae Bosch GSA 1300 PCE 604000051+ tarvikud (teemant terad 3 tk hinnaga 70,80 eurot), kokku väärtusega 330 eurot; - teemantkettad 2 tk, väärtusega 52 eurot, millega tekitas G E OÜ-le varalist kahju summas 882 eurot Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 13.05.2017 ajavahemikul kell 21.00-23.00 Tallinnas xxx ehitusobjektil tungis ühiselt ja kooskõlastatult, grupis koos M S ja A B lukustamata ukse kaudu G E OÜ-le kuuluvasse soojakusse (abiruum) ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G E OÜ-le kuuluvad ehitustööriistad: - nurklihvmasina Makita 230 GA7030SF, väärtusega 192 eurot; - nurklihvmasina 3601G9H000 Bosch GWS 17-125 CIE/511003296, väärtusega 185 eurot; - ketaslõikuri lihvimiskatte 115/125mm, väärtusega 45 eurot; - lihvimiskupli 125 G445 Husqvarna, väärtusega 60 eurot; - nurklihvmasina Bosch GWS 17-150 CI/ 601000356 + tarvikud, väärtusega 268 eurot; - nurklihvmasina Makita 230 GA9020SF, väärtusega 190 eurot; - nurklihvmasina Makita 230 GA9020SF maksumusega 216 eurot; - perforaatori SDS Metabo, väärtusega 250 eurot ja ühe puuri SDS vaatusega 17 eurot. - puuri SDS teemant, väärtusega 17 eurot; - teemantketta väärtusega 26 eurot; - akudrelli Ryobi, väärtusega 110 eurot, millega tekitas G E OÜ-le varalist kahju summas 1576 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega Sergej Kirillov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sisse tungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav Sergej Kirillov ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (23.04.2017 ja 24.29.04.2017 kuriteod) taotleb prokurör kohtus Sergej Kirillov’i karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 sätete alusel moodustada liitkaristus hiljem langetatud kohtuotsusega ning lugeda 23.04.2017 ja 24.-29.04.2017 toime pandud kuritegude eest mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 04.05.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega – vangistusega 3 aastat, 2 kuud ja 10 päeva.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (13.05.2017 kuritegu) taotleb prokurör kohtus Sergej Kirillov’i karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg Sergej Kirillov ́i karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 17.-19.05.2017, kokku 3 päeva ning karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva /I kd tl 146-149/. Moodustades liitkaristuse KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 sätete järgi Harju Maakohtu 04.05.2017 otsusega ning suurendada pärast eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest Sergej Kirillov ́ile mõistetavat karistust (2 kuud ja 27 päeva vangistust) eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on kandmata 2 aastat, 6 kuud ja 20 päeva) võrra ning lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva, arvestades kandmata karistuse osa uuesti kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sergej Kirillov kuulub KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.