Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Harju Maakohtu 21. juuni 2018.a otsusega tunnistati Kirill Taza süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus

kaetuks raskema karistusega ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Harju Maakohtu 27.11.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse (3 kuu ja 27 päeva vangistuse) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse alguseks 23.04.2018. Sama otsusega mõisteti K. Tazalt välja hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: 792, 95 eurot S AS –i kasuks. KarS prg 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti K. Taza süüdi 8 poevarguses, millistest üks jäi katsestaadiumi ja millised olid toime pandud ajavahemikul 11.01.2018 kuni 23.04.2018. Kõik vargused olid toime pandud AS S kauplustest. Kahju oli tekitatud ASle S kokku summas 792,95 eurot (114,50 + 101,94 + 139,60+ 112,96 + 97,91 + 114,50 + 111,50). KarS prg 121 lg 2 p 2 järgi mõisteti K. Taza süüdi selles, et ta 21.03.2018 kella õhtul, korteris aadressil XXX Tallinn, tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi oma isale, AT-le järgmiselt: raputas prügikoti sisu tema peale, haaras riietest ning lohistas ta diivani pealt maha põrandale ja tõukas teda selliselt, et A. Taza kukkus ja lõi pea vastu mööbli nurka ära, mille tagajärjel sai vigastada kannatanu pea. Vastavalt 21.03.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollile oli kannatanul haav peas, kukla piirkonnas pikkusega 3 cm.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav vaidlustab tsiviilhagi. Ta leiab, et peab hüvitama varastatud kaupade väärtused selles väärtuses, millega kauplus kauba sisse ostab e hulgihindade alusel. Müügihinna alusel kahju arvutamine ei ole tema arvates õige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui

juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes tekitatud kahju hüvitamiseks väljamõistetud summa suurus. Vaidlustatud kohtuotsus on tehtud lühimenetluses. Maakohtu istungil avaldas süüdistatav, et tsiviilhagide osas temal vastuväiteid ei ole. Seega võttis K. Taza hageja nõude õigeks. Kaitsja leidis samuti, et tsiviilhagi on põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud AS S tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama. Süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust maakohtu otsust tühistada. Kuna kahjuna on hinnatav ka saamata jäänud tulu, ei ole süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ka sisuliselt arvestatavad. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.