1-18-5069/5 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

I Süüdistus Grigory Skripka pettis 16.06.2014 laenufirmalt XX OÜ (registrikood xxxxxxx, alates 25.11.2015 XX OÜ) välja 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot, korraldades vahendliku täideviijana laenu võtmist N K poolt, kes esinedes laenufirma ees G. Skripka valduses oleva sõiduauto Land Rover Discovery reg.nr xxx omanikuna võttis G. Skripka palvel ja huvides selle auto tagatisel laenu summas 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot, millest 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot andis N. K üle G. Skripkale, uskudes viimase lubadust, et tema (G. Skripka) hakkab ise laenu tagasimakseid vastavalt maksegraafikule tasuma. Tegelikult ei kavatsenud G. Skripka tasuda laenu tagasimakseid ning võlgnevuse tekkimise järel üle andma laenufirmale kõnealuse sõiduauto, mis oli laenu tagastamise tagamiseks vormistatud laenufirma omandisse, kuid jäi G. Skripka valdusse. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 2014. aasta juunis hiljemalt 16.06.2014 palus G. Skripka N. K võtta enda nimele laenu sõiduki tagatisel ja anda laenusumma talle üle, lubades N. K , et tema (G. Skripka) hakkab ise laenu tagasimakseid vastavalt maksegraafikule tasuma. Uskudes G. Skripka lubadust nõustus N. K laenu võtta ning kokkulepitult G. Skripkaga allkirjastas laenu vormistamiseks vajaliku müügilepingu, mille kohaselt olevat N. K ostnud kõnealuse auto eelmiselt omanikult. 16.06.2014 toimetas G. Skripka või temaga seotud isikud kõnealuse auto zzz asuva XX OÜ kontori juurde, kuhu kokkulepitult G. Skripkaga saabus ka N. K . Laenufirma esindaja vaatas auto üle ja nõustus anda N. K selle auto tagatisel laenu summas 1300 eurot. Laenutehingu vormistasid laenufirma esindaja ja N. K kahe kirjaliku müügilepinguga, mille nad sõlmisid 16.05.2014 xxx asuva XX OÜ kontoris. Eelkõige sõlmisid N K kui müüja ja XX OÜ juhatuse liige M T kui ostja sõiduki müügilepingu nr xxxxxxx, mille kohaselt N. K müüs auto XX OÜle 1300 euro eest, ning allkirjastasid sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, kus kinnitasid, et müüja on üle andnud ja ostja on vastu võtnud sõiduauto Land Rover Discovery reg.nr xxx, VIN-kood SALLJGM 74WA749736, väljalaskeaasta 1997. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on sätestatud, et sõiduki omandiõigus läheb müüjalt ostjale akti allkirjastamise hetkest. Seejärel sõlmisid XX OÜ juhatuse liige M T kui müüja ja N K kui ostja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxx, mille kohaselt XX OÜ müüs auto N. K tagasi 1300 euro eest, millise summa kohustus N. K müüjale tasuma ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetega (ostuhinda katvad maksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi viimane osamakse pidi tehtama 16.06.2015 (kokku 12 osamakset üldsummas 2860 eurot). Järelmaksuga müügilepingus on sätestatud, et sõiduk müüakse ostjale omandireservatsiooniga, s.t sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku täitmiseni ostja poolt; lepingus toodud tingimiste kohasel täitmisel ja pärast osamaksete ja intressi täielikku tasumist, läheb ostjale üle sõiduki omandiõigus; sõiduki omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega. Koos järelmaksuga müügilepinguga allkirjastasid XX OÜ juhatuse liige M T kui müüja ja N K kui ostja üleandmise-vastuvõtmise akti, kus kinnitasid, et müüja on kõnealuse auto üle andnud ja ostja vastu võtnud. Tegelikult jäi aga auto G. Skripka valdusse.

Samal päeval, s.o 16.06.2014 sõidutas G. Skripka N. K xxx (praegu xxx) asuvasse Maanteeameti teeninudbüroosse, kus N. K, tegutsedes G. Skripka juhendamisel, esitas XX OÜ volikirja alusel taotluse sõiduki omaniku vahetuse registreerimiseks, mille alusel kanti XX OÜ liiklusregistrisse kõnealuse auto omanikuna ja N. K vastutava kasutajana. Samal päeval, s.o 16.06.2014 müügilepingu nr xxxxx alusel, mille kohaselt N. K müüs kõnealuse auto XX OÜ-le, kandis XX OÜ N. K alaealise tütre pangakontole 1300 eurot, millest 1150 eurot võttis N. K samal päeval Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine kaubanduskeskuses olevas Swedbanki kontoris sularahas välja ning andis väljavõetud rahasumma koheselt üle G. Skripkale, kes oli ka Kristiine kaubanduskeskuses, oodates N. K pangakontori läheduses. Ülejäänud summa, s.o 150 eurot jättis N. K kokkulepitult G. Skripkaga endale. Pärast raha kättesaamist viis G. Skripka koos oma tuttava A A (A ) auto jäädavalt Eestist välja eesmärgiga müüa see auto maha. Nimelt, 17.06.2014 kella 23:50 paiku ületas ta koos A. A kõnealuse autoga Võru maakonnas Rõuge vallas asuva Murati piiripunkti kaudu Eesti-Läti piiri suunaga Läti poole ning 18.06.2014 kella 11:56 paiku Läti-Venemaa piiril asuva Terehova piiripunkti kaudu viis ta kõnealuse auto jäädavalt välja Venemaale, kus ta 18.06.2014 või 19.06.2014 müüs (võõrandas) sõiduki tuvastamata isikutele. Korraldades auto tagatisel laenu vormistamist N. K nimele lõi G. Skripka N. K vahendusel XX OÜ-le ebaõige ettekujutuse sellest, et sõiduki tagatisel saadud laenu tagastatakse vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Tegelikult ei kavatsenud laenu tagastada ei G. Skripka, kes oli lubanud N. K, et tema (G. Skripka) hakkab ise laenu tagasimakseid vastavalt maksegraafikule tasuma, ega N. K ise, kes uskus G. Skripka lubadust ja keda G. Skripka valitses ülekaaluka teadmisega. Samuti lõi G. Skripka N. K vahendusel XX OÜ-le ebaõige ettekujutuse sellest, et laenusaajaks on N. K . Tegelikuks laenusaajaks oli aga G. Skripka ise, kes korraldas laenu vormistamise N. K nimele seetõttu, et G. Skripkale endale ei oleks laenu antud, kuivõrd varasemalt oli ta juba võtnud XX OÜ-lt laenu ja ei ole seda tagastanud. Luues XX OÜ-le ebaõige ettekujutuse tegelikust laenusaajast jättis G. Skripka XX OÜ-t ilma võimalusest kontrollida laenusaaja maksevalmidust. N. K antud lubadust tagastada sõiduki tagatisel saadud laenu G. Skripka ei täitnud. Ühtegi makset sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr xxx alusel XX OÜ-le ei laekunud. G. Skripka tegevuse tulemusena XX OÜ on jäänud ilma nii väljamakstud rahast kui ka XX OÜ omandisse üleantud autost. Oma tegevusega põhjustas G. Skripka XX OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot, s.o XX OÜ poolt N. K väljamakstud summa ulatuses. Seega pani Grigory Skripka oma tahtliku tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 redaktsioon). Alates 01.01.2015 on see tegevus jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi (teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). Samuti Grigory Skripka 09.07.2017 kella 23:40 paiku Harju maakonnas Maardu linnas Kallavare tee 41a asuva hostelli sissepääsu läheduses (hostelist väljas) ähvardas ta hosteli külastajat P I (Iljin) kööginoaga, mille tera pikkus on 22 cm. Ähvardamine seisnes selles, et silmnähtavalt alkoholijoobes olev G. Skripka liikus kiiresti temast mitme meetri kaugusel oleva P. I poole, hoides käes eelnimetatud kööginuga, suunates selle noa tera P. I ja karjudes, et ta hakkab kohe P. I elu õpetama. Kannatanul P. I oli alust pidada noaga ähvardamist reaalseks ohuks enda elule ja tervisele, sest nuga oli talle selgelt märgatav, ning G. Skripka käitus agressiivselt, kiiresti lähenes kannatanu poole ja väljendas nii suuliselt kui ka nuga kannatanu poole suunates, et võib ohustada kannatanu elu või põhjustada tervisekahjustuse. Samuti Grigory Skripka 09.07.2017 kella 23:45 paiku, vahetult pärast eelkirjeldatud ähvardamist, mis lõppes G. Skripkalt noa äravõtmisega, ähvardas G. Skripka uuesti P I teise

kööginoaga, mille tera pikkus on 11 cm. Ähvardamine seisnes selles, et silmnähtavalt alkoholijoobes olev G. Skripka, viibides Harju maakonnas Maardu linnas Kallavare tee 41a asuva hosteli eesruumis, haaras kätte kööginuga, suunas selle noa tera P. I ja hakkas vehkima noaga P. I ees, kes oli G. Skripkast vahetus läheduses. Kannatanul P. I oli alust pidada noaga ähvardamist reaalseks ohuks enda elule ja tervisele, sest nuga oli talle selgelt märgatav, see oli juba teine noaga ähvardamine lühikese aja jooksul ning G. Skripka käitus agressiivselt ja väljendas nii suuliselt kui ka nuga kannatanu poole suunates, et võib ohustada kannatanu elu või põhjustada tervisekahjustuse. Seega pani Grigory Skripka oma tahtliku tegevusega toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist (süüdistuse punktid 3.2-3.3). II Kokkuleppe sisu Süüdistatava Grigory Skripka, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör G. Skripka: - süüditunnistamist KarS § 209 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud. Nimetatud karistusega lugeda KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks varasem 2 kuu 20 päevane vangistus ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust; - süüditunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ning tema karistamist 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust käesolevas kriminaalasjas mõistetud 4-kuulise vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust; - liitkaristuseks mõistetud 9 kuu vangistuse asendamist 270 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid; - kahjuhüvitiste väljamõistmist XX.EE OÜ kasuks summas 1 300 eurot; - menetluskulu väljamõistmist summas 900 eurot. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. Grigory Skripka on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Grigory Skripka süüditunnistamiseks KarS § 209 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik