Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.05.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema suhtes karisusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta ei lähe ema ja isa juurde elama, sest ei kavatse Eestisse jääda, vaid läheb Venemaale. Selgitab, et läheb Eestist minema, sest siin on palju isikuid, kes kisuvad teda jälle kriminaalse elu juurde. Ta läheb Venemaale oma sugulaste juurde, kes aitavad tal leida elu- ja töökoha. Tal ei ole ühtegi eriala omandatud. Vanglas on ta läbinud kõik sotsiaalprogrammid, ta ei ütleks, et on neist erilist kasu saanud, kuid suhtles erinevate inimestega. Loodab, et ei hakka enam narkootikume tarvitama, mistõttu peabki Eestist ära sõitma. Sotsiaalprogrammides räägiti ka, et tuleb vabanemisel hoiduda inimestest, kellel on kuritegelik taust. Kuriteod pani toime nooruse rumalusest. Tegeles narkootikumide käitlemisega, kuna tahtis raha saada. Selgitab, et kui vabaneb 13.08.2018, siis võtab end Töötukassas arvele, teeb dokumendid korda ja seejärel läheb Eestist minema. Alguses läheb ema-isa juurde, kuid isaga head suhted puuduvad ja kui asi ei laabu, siis läheb vanema venna juurde. Tal on vabanemisfondis mingi raha. Kohtutäituriga leppis kokku, et vabanemisfondis olev raha läheb kohe võlgade katteks. Venemaale minemisega aitab teda ema. Ta ei taha ema juurde elama minna, sest ta elab koos isaga ja tal ei ole isaga häid suhteid, nad ei leia ühist keelt. Lisab, et suhted isaga olid halvad juba varasemalt ja peale vanglasse sattumist läksid suhted hullemaks. Vennaga on normaalsed suhted, ta ei ole kriminaalkorras karistatud, elab Narvas. Prokuröri hinnangul on täidetud tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Hinnates materiaalseid eelduseid ja vangla iseloomustust, siis nähtub, et kinnipeetavat on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja ta on keeldunud töötamast. Eelnevad karistused on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tal ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta, mistõttu on oht, et ta jätkab materiaalse kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemist. Isikul puuduvad vabanemisel konkreetsed väljavaated ja ka kindel elukoht. Isiku karistamine ei ole kandnud eesmärki, isikut on korduvalt vanglas distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ka kinnipidamisasutuses ei suuda ta täita reegleid. Isik ei ole motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt käituma ja sellest tulenevalt on oht, et isik võib uusi kuritegusid hakata toime panema. Eeltoodust tulenevalt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkus põhjendatud, kuid see ei ole võimalik, kuna isikul puudub vabanedes kindel elukoht ning tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole sellisel juhul võimalik kohaldada käitumisjärgset käitumiskontrolli. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud

mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Aleksandr Pantelejev tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-des 1,2 ja § 185 lg 2 p-s 2 sätestatud tahtlike kuritegude toimepanemises, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetavat on ka varem, Viru Maakohtu 28.09.2012 otsusega mõistetud süüdi KarS § 183 lg 2 p-s 2 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle põhikaristuseks 1 aasta vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 13.08.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et kinnipeetav elas enne vangistust isale kuuluvas korteris koos vanematega ning kinnipeetava ema on vabanemisel nõus pojale võimaldama elukohta samas korteris, kuid kinnipeetav ei ole nõus vanemate juurde elama minemisega, kuna suhted isaga ei ole head ning ta soovib vabanemisel elama asuda Venemaale. Seega puudub isikul kindel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Aleksandr Pantelejevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.