Aleksandr Naberežnevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2, § 185 lg 2 p 2 järgi ja Aleksandr Pantelejevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2, § 185 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdistatav
Aleksandr
Naberežnev,
apellatsioon
ja
määruskaebus Süüdistatav Aleksandr Pantelejev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr Naberežnevi apellatsioon Viru Maakohtu 9. jaanuari 2015 otsuse peale läbi vaatamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 9. jaanuari 2015 otsus väljamõistetud menetluskulude osas muutmata ning süüdistatavate Aleksandr Naberežnevi ja Aleksandr Pantelejevi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohtu 9. jaanuari 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksandr Naberežnev ja Aleksandr Pantelejev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning neilt mõisteti välja ka menetluskulud.
1.1.A. Naberežnevile mõisteti KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti A. Naberežnevile liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat vangistust) ning mõisteti A. Naberežnevile liitkaristuseks 5 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 13.05.2014. A. Naberežnevilt mõisteti riigituludesse välja järgmised menetluskulud: sundraha 975 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0880 tegemise eest 1596 eurot; kaitsja tasu Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 700 eurot ja 56 senti; kaitsja poolt 13.11.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 624 eurot; kaitsja poolt 07.01.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on A. Naberežnevil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
1.2.A. Pantelejev mõisteti KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti A. Pantelejevile liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta vangistust) ning mõisteti A. Pantelejevile liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 13.05.2014. A. Pantelejevilt mõisteti riigituludesse välja järgmised menetluskulud: sundraha 975 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 eurot, kaitsja poolt 13.11.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 600 eurot, kaitsja poolt 07.01.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on A. Pantelejevil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Esitatud kaebused
2.Maakohtu otsuse peale esitasid kaebused süüdistatavad A. Naberežnev (apellatsioon ja määruskaebus) ja A. Pantelejev (määruskaebus).
2.1.A. Naberežnev leiab apellatsioonis, et Viru Maakohtu 28.02.2014 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistus on vastuolus alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega ning tema tegu tuleks ümber kvalifitseerida väärteoks. Seoses sellega tuleks ka vähendada talle Viru Maakohtu 09.01.2015 otsusega mõistetud liitkaristust ning mõista talle karistuseks üksnes 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Määruskaebuses palub süüdistatav vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid, s.o ekspertiisitasu ja kaitsjakulusid, kuna need on ebamõistlikult suured. A. Naberežnevi jaoks tundub ekspertiisi maksumus 1596 eurot utoopilisena. Ka peab ta põhjendamatuks kaitsjatasu kokku 1444,56 eurot, kuna advokaat I. Belugin tegeles A. Naberežnevi kriminaalasjaga maksimaalselt 2 tundi. Lisaks taotleb süüdistatav menetluskulude ajatamist ja maksmise edasilükkamist, kuna vanglas viibides ei ole võimalik tal nimetatud kulusid tasuda.
2.2.A. Pantelejev leiab enda määruskaebuses, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema taotluse jätta KrMS § 180 lg 3 järgi osa menetluskulusid riigi kanda. Süüdistatav juhib tähelepanu, et tal ei olnud kinnipidamise hetkel püsivat sissetulekut ning vangistusest vabanedes asub isik korralikult nõudeid tasuma.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus leiab, et A. Naberežnevi apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna süüdistataval ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
3.1.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
3.2.A. Naberežnev sõlmis 07.01.2015 kokkuleppe (V kd, tl-d 174-178), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja advokaat Igor Belugin nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuste liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (V kd, tl 189) avaldas prokurör istungil kokkuleppe, mida ei muudetud. A. Naberežnev vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet. Samuti kinnitas süüdistatav, et talle selgitati enne kokkuleppe sõlmimist tema õigusi, mis olid arusaadavad. Kaitsja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
3.3.Kohtukolleegium leiab ka, et A. Naberežnevi teod on õigustatult kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning isikule KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus on seaduslik. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks A. Naberežnevi seisukoht, justkui tuleks talle Viru Maakohtu 28.02.2014 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistus seoses seadusemuudatusega tühistada. Alates 01.01.2015 ei ole muutunud narkootilise aine suur kogus KarS § 184 lg 1 mõttes. A. Naberežnevi karistati 28.02.2014 otsusega 4,28 grammi narkootilise aine hašiši ebaseadusliku käitlemise eest. Nimetatud tegu on ka pärast 01.01.2015 karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, kuna NPALS § 31 lg 3 kohaselt on endiselt tegemist suures koguses narkootilise ainega.
3.4.Võttes arvesse ülaltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et A. Naberežnevi osas ei ole rikutud menetlusnorme ega kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu puudub isikul õigus kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada.
4.Küll aga on olemas alus süüdistavate menetluskulude osas esitatud määruskaebuste läbivaatamiseks tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3.
4.1.Vastuseks A. Naberežnevi määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et temalt Viru Maakohtu
9.jaanuari 2015 otsusega välja mõistetud menetluskulud, mh ekspertiisitasu 1596 eurot (ekspertiisiakt 14E-AN0880) ja kaitsjatasu kokku 1444,56 eurot, on seaduslikud ning puudub põhjus nende vähendamiseks.
4.1.1.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ekspertiisiakti nr 14E-AN0880 (II kd, tl-d 10-14) maksumus oli 1596 eurot ning ekspertiisimääruse (II kd, tl-d 8-9) kohaselt määrati nimetatud aktiga kindlaks üksnes A. Naberežnevi isiku läbivaatusel ja elu- ja viibimiskoha läbiotsimisel ära võetud narkootiliste ainete liik ja kogus. Seega on nimetatud ekspertiisikulu põhjustanud üksnes süüdistatav A. Naberežnev. Ekspertiisiakti lisana on kaasas õiend ekspertiisi maksumuse kohta (II kd, tl 14), kust nähtub, kuidas ekspertiisi hind on kujunenud. Õiendi kohaselt on ühe objekti ekspertiisi maksumuseks 84 eurot ja ekspertiisiakti nr 14E-AN0880 raames teostati 19 objekti ekspertiis. Ekspertiisi maksumus on kooskõlas kohtuekspertiisiseaduse § 261 lg-ga 1, mille kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. Sama seaduse § § 27 6 p 2 kohaselt on narkootilise aine ekspertiisi puhul ühe objekti hind 84 eurot. Seega on ekspertiisiakti nr 14E-AN0880 maksumus seaduslik. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise tekkinud kulud ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevast tuleneb, et maakohus on põhjendatult mõistnud A. Naberežnevilt välja ekspertiisitasu 1596 eurot.
4.1.2.Puutuvalt A. Naberežnevilt välja mõistetud kaitsjatasusse märgib kohtukolleegium, et nimetatud tasu ei tule vähendada ja maakohus on tasu väljamõistmisel toiminud kooskõlas seadusega. Kokku on A. Naberežnevilt advokaat I. Belugini kasuks välja mõistetud 1444,56 eurot ning see maksumus sisaldab tasu advokaadi poolt osutatud õigusabi eest nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses. Kohus lähtus tasu mõistmisel advokaadi poolt esitatud tasutaotlustest kohtueelses menetluses (I kd, tl-d 232-233 – 432 eurot; IV kd, tl-d 27-30 – 268,56 eurot) ja kohtumenetluses (V kd, tl-d 101-102 – 624 eurot; tl 190 – 120 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjale makstavat tasu põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõistes ning seega jäävad need kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistetu kanda.
4.1.3.Maakohtu otsuse kohaselt on A. Naberežnevil võimalik KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulud tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Juhindudes analoogia korras KrMS §-st 424 ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Seega saab kohus määrata ositi tasumise maksimaalseks tähtajaks korraga ühe aasta, mida on A. Naberežnevi puhul ka tehtud. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik A. Naberežnevilt välja mõistetud menetluskulude tasumise aega täiendavalt pikendada, tuleb nimetatud taotlus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
4.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Pantelejevi määruskaebuses toodud esile asjaolusid, mis annaksid KrMS § 180 lg 3 järgi alust jätta osa menetluskulusid riigi kanda, seda eriti olukorras, kus
maakohtu otsusega määrati menetluskulude tasumise tähtajaks üks aasta. Üksnes süüdistatava viibimine vanglas ei ole aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks, sest VangS § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega tuleb A. Pantelejevi taotlus menetluskulude ositi riigi kanda jätmiseks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
5.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Naberežnevi apellatsiooni läbi vaatamata ja tulenevalt KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
Mati Kartau
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.