Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25. juuli 2018, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number Kohtunik
1-10-10414 Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Elle Karm
Tõlk
Jelena Zubtsova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 07.06.2017 ja lõpp 28.10.2019.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta K.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja K.N-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 8 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvas kohus eelvangistuses
viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise aja alguseks 27.02.2010. Viru Maakohtu 18.09.2015. määrusega vabastati K.N tingimisi ennetähtaega vangistusest katseajaga kuni 27.02.2018. Harju Maakohtu 19.06.2017 määrusega pöörati täitmisele K.N-ile Viru Maakohtu 20.04.2011. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 2 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist üks on kehtiv, vangistuses viibib isik neljandat korda. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks: kui varasemalt on isik toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, siis praegune kuritegu on tapmine. Soodusteguriks on alkohol. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit eo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, Kinnitas, et ta teab, et tal ei ole kindlat elukohta ja et öömajades ei saa kriminaalhooldust teostada. Arvas, et saaks ka õe juures elada esialgu ja siis üürida endale korter. Ka töökohta hetkel kindlat ei ole. Selgitas, et eelmine kriminaalhooldus alguses kulges hästi, aga peale aastat läks kõik luhta, kuna tekkis tahtmine alkoholi järele. Tunnistas, et alkohol on ka varem tema jaoks probleemiks olnud. Kohus peaks teda usaldama, kuna vabanedes laseb enda kohe kodeerida. Kinnitas, et suudab seekord täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tin gimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6- l korral, vanglas viibib isik neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isikul on võimalik vabanemise korral küll kasutada varjupaigateenust, kuid varjupaiga teenuse sisuks on tagada isikule ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus ning sotsiaalnõustamine. Teenust on võimalik kasutada 18.00- st kella 09.00-ni. Kohtu hinnangul ei ole varjupaigateenuse kasutamine samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile.
Kinnipeetava lähedaseks on õde oma perega, kes on valmis isikut vabanemisel ka toetama. Kinnipeetava vanemad on surnud ja sugulased elavad Venemaal. Seega isikut positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust kuulub K.N-i tutvusringkonda ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on ilmselt ka mõjutatav ja selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et ta on varem kuriteo toime pannud grupis. K.N-il puudub vabanedes ka töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust on isik töötanud ehitusel ja kraanajuhina, omab nii juhu- kui ka ametliku töö kogemust. Vangistuses on omandanud abikoka eriala. Tasumata võlgasid on kinnipeetaval 4006,27 eurot ja vabanemisfondis on 87,16 eurot. Töökoha ja ametliku regulaarse sissetuleku puudumises tuleb näha ohtu uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Positiivseks loeb kohus seda, et K.N on vanglas töötanud koristajana ja alates 19.02.2018 töötab köögitöölisena. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, aga ka riigikeele A1 ja A2 taseme kursused ning on omandanud kutseõppe süsteemis abikoka eriala. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid otsest sõltuvust diagnoositud pole. Isik on alkoholijoobes toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Isik tunnistab ise, et alkoholi kuritarvitades muutub ta mõtlematuks ning vägivaldseks. Kinnipeetav tunnistab küll probleemi ja tal on tahtmine tegutseda ning ta arvab, et suudab himuga ise toime tulla. Sellest hoolimata peale tingimisi vabanemist vanglast tarvitas ta aastal 2017 alkoholi ning ära kandmata karistus pöörati täitmisele. Narkootikume on proovinud, kuid tema enda sõnul need ei huvita teda. Vangla hinnangul võib isik kaotada kergelt enesevalitsuse ning käituda agressiivselt, mille tagajärjed võivad olla väga rasked. Ka on esinenud olukordi, kus isik tõlgendab teiste inimeste tegusid ja kavatsusi valesti ning käitub taas impulsi ajel mõtlematult. Riskihindamise alusel on K.N kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on tuttavad isikud, ühised joomakaaslased, isikud, kes ärritavad K.N-i , aga samuti ka vara omavad isikud. Oht seisneb füüsilises vägivallas, millega võib kaasneda ka surm, aga samuti ka varavastase kuriteo toime panemises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes tekkiva tüli/lahkheli olukorras ning siis, kui teised ei käitu nii nagu kinnipeetav ootab. Oht on tõenäoline ka siis, kui kinnipeetav on materiaalselt raskes olukorras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal välistavad K.N-i vabastamise tema varasem elukäik ning varasem alkoholi kuritarvitamine. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. K.N-il puudub aga elukoht, mis teeb võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.