Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega KarS § 44 lg 2 kohaselt 10 eurot päevamäär, s.o summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Igor Igumnovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 300 (kolmsada) eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o tegemata üldkasuliku töö 39 tunniga. KarS § 65 lg 3 alusel määrata liitkaristuse osaks oleva üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täideviimine Harju Maakohtu 21.03.2017 otsuses sätestatud tingimustel, jättes tegemata üldkasuliku töö 39 tunni ulatuses täitmine pööramata ja vangistusega asendamata. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse liitkaristuse osaks olev rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.01.2018 kuni 02.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab 6 rahalise karistuse päevamäärale, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 24 (kakskümmend neli) päevamäära, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 20 (kakskümmend) euro kaupa kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Igumnov, 1-18-4681, rahaline karistus, ositi tasumine“. Igor Igumnovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Igor Igumnovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 60 (kuuskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 90 (üheksakümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 900 (üheksasada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Igumnov, 1-18-4681, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Igumnovile tema kinnipidamise aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. CD- plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (tl 30), jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

SÜÜDISTUSE SISU

Igor Igumnovit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 21.03.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2834 süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 01.01.2018 kella 17.20 ajal viibides XXX asuvas T R kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R E F AS-ile kuuluva pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 5.79 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Igor Igumnov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 01.01.2018 kella 17.20 ajal XXX asuvas T R kauplusest pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 5,79 eurot varguse katse toime panemine Igor Igumnovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja V T ütluste kohaselt oli ta 01.01.2018 R tööl turvatöötajana ja turvavärav andis signaali ning nägi kauplusest väljumas punase-musta jope, tumedate pükste ja nokamütsiga meesterahvast, kes peatati turvakontrolliks ja kelle vasakpoolsest jope taskust leiti Vana Tallinn maksumusega 5,79 eurot, mille eest tasumise kohta puudus ostutšekk. Kaup tagastati rikkumatult (tl 3-5). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 11-12) kohaselt peeti sündmuskohal kinni Igor Igumnov 01.01.2018 kell 18.30. Igor Igumnovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 13) kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut. Võttis pudeli enda jaoks. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, kuidas Igor Igumnov võtab riiulilt ja paneb taskusse alkoholipudeli ning seejärel möödub kassast, jättes kauba eest maksmata (tl 16-19). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu R E F AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 01.01.2018 kella 17.20 ajal XXX asuvas T R kauplusest pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati R E F AS kuuluvat kaupa maksumusega 5,79 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et pudeli äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni

pidanud, siis ei oleks ta pudelit poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Igor Igumnov on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Harju Maakohtu 21.03.2017 kohtuotsusest (tl 25-26) nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt karistatust varguse katse toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Igumnov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Hinnates Igor Igumnovi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega püüti tekitada varalist kahju 5,79 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud eseme väärtust ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates Igor Igumnovi süü on hinnatav alla keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüteo jäämist katse staadiumisse ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras. Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega on süüdistatavat karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, mida KrMS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 alusel asendati 135 ÜKT tunniga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud. Seisuga 31.05.2018 oli tehtud 86 tundi ja tegemata 49 tundi ning seisuga 16.07.2018 oli tehtud 96 tundi ja tegemata 39 tundi. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuivõrd kohus ei karista süüdistatavat vangistusega, siis tuleb eelmise otsusega asendatud karistus jätta täitmisele pööramata. Kuna üks liidetavatest karistustest on rahaline karistus, siis tuleb rahaline karistus KarS § 64 lg 2 alusel viia täide iseseisvalt. Kuna süüdistatava kaitsja taotles rahalise karistuse tasumise määramist ositi aasta jooksul, kohaldab kohus KarS § 66 lg 1 ja 3 sätteid ning määrab rahalise karistuse tasumisele ositi maksimaalse tähtaja jooksul.

jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja rahalise karistuse tasumise kohustust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.