Kaitsja Danel Puuder (ik: 38107295214); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 15.–16. novembril 2015
Süüdistatav Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri Merike Tikk
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe
ringkonnaprokurör
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2018. a otsus Danel Puudri süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Danel Puudrile kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot.
Välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 90 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Danel Puudrile eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
1-16-2168
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Danel Puudrile esitati süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et varem KarS § 4231 järgi süüdimõistetud isikuna juhtis ta 15. novembril 2015 juhtimisõiguseta isikuna uuesti süstemaatiliselt mootorsõidukit. Sellega rikkus ta LS § 94 lg-t 1 ja pani toime kuriteo KarS § 4231 järgi.
2.1.Maakohus tunnistas D. Puudri KarS § 4231 järgi süüdi ja karistas teda kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes D. Puudrile liitkaristuseks ühe aasta üheksa kuud ja ühe päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel jäeti Harju Maakohtu 29. septembri 2015. a otsusega mõistetud rahaline karistus täitmisele iseseisvalt.
2.2.Maakohus tuvastas, et D. Puudrit on varem kolmel korral juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. D. Puuder on ise küll eitanud
15.novembril 2015 mootorsõiduki juhtimist, väites, et roolis istus tema elukaaslane, kuid need ütlused on kummutatud politseiametnikest tunnistajate üksikasjalike ütlustega kuriteosündmuse kohta. Seda, et D. Puuder ja XX vahetasid pärast politseilt peatumismärguande saamist kohti, nähtub kaudselt ka asjaolust, et süüdistatava juhitud, kuid teise auto pukseeritud sõiduk ei jõudnud pidurdada, vaid sõitis teda pukseerivale sõidukile tagant sisse.
2.3.D. Puudrile karistust mõistes märkis maakohus, et süüdistatavat on katseajal toime pandud kuriteo eest juba rahalise karistusega karistatud, kuid see on tasumata ega ole mõjutanud teda rikkumistest hoiduma. Kuna D. Puuder on ka pankrotis, siis ei tule tema karistamine rahalise karistusega kõne alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et D. Puudrit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kuna süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, siis suurendas maakohus karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. D. Puudrile tõkendina kohaldatud vahistamise jättis maakohus muutmata.
3.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja leiab, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et D. Puuder pani toime talle süüks arvatud kuriteo. Apellandi väitel oli süüdistuses märgitud ajal sõiduki roolis hoopis XX ja D. Puuder istus kõrvalistmel.
1-16-2168 Politseiametnikest tunnistajate vastupidised ütlused ei ole usaldusväärsed, sest neis on ebatäpsusi ja omavahelisi vastuolusid. Arvestades viletsat nähtavust sündmuse ajal ja sõidukite suurt kiirust, ei ole usutav, et politseiametnikud saanuks eksimatult kindlaks teha sõiduki juhi. Kohtu seisukohta, nagu võiks mõningad ebatäpsused ütlustes olla selgitatavad sündmusest möödunud ajaga, ei pea kaitsja aktsepteeritavaks. Kaitsja tood eraldi välja selle, et kohtule on esitatud D. Puudri foto. Visuaalselt on isik kitsa kõhna näoga, kuid tunnistaja KK kinnitas, et D. Puuder oli ümara näoga ja ta kandis prille. MM seevastu kirjeldas D. Puudrit, kui suurte silmadega, armilise näoga, heledate lühikeste juustega isikut, kes prille ei kandnud.
4.Prokurör esitas apellatsioonile vastuväited, milles taotleb maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri hinnangul on maakohus oma seisukohti piisaval määral põhjendanud, kohtu arvamuse kujunemine on neist põhjendustest jälgitav. Vaidlustatud otsuses on kajastatud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ja toodud välja kohtu motiivid ühele või teisele tõendile antud kaalu kohta. Mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja D. Puudri isikule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus ning kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
6.Kolleegium ei nõustub täiel määral maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Apellatsioonis esitatud väidetele vastates märgib kolleegium aga alljärgnevat.
7.Kaitsja hinnangul puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et D. Puuder pani toime talle süüks arvatud kuriteo. Nimelt juhtis apellandi väitel sõidukit mitte D. Puuder, vaid tema elukaaslane XX. Kaitsja selline seisukoht on põhjendamatu. Oma argumendi on kaitsja rajanud ühelt poolt sellele, et taotlenud lugeda sündmust vahetult tajunud politseiametnikest tunnistajate ütlused ebausaldusväärseteks ning teisalt sellele, et väidetavalt olevat tajumistingimused halva nähtavuse ja sõidukite suure kiiruse tõttu olnud sellised, et puudunuks võimaluski neil sündmusi adekvaatselt tajuda. Kolleegium leiab, et mõlemad väited on otsitud ja leidnud maakohtu istungil üheselt kummutamist. Politseiametnikest tunnistajad on andnud olulises osas kokkulangevaid ütlusi sündmustiku kohta, seejuures veenvalt selgitanud, miks tuleb sõidukit juhtinud isikuna tuvastatuks lugeda süüdistatav, mitte aga XX. On tõsi, et kitsas sõidukis juhi ja kõrvalistuja omavaheline kohavahetus on keeruline, kuid see ei ole võimatu ega sedavõrd komplitseeritud ettevõtmine, et seda peaks lugema olemuslikult ebatõenäoliseks. Juhi ja kõrvalistuja omavaheline kohavahetus on mootorsõiduki juhtimisega seotud süütegude puhul praktikas ette tulnud korduvalt ka varasemalt ning seda võib niisuguste süütegude puhul lugeda levinud kaitsetaktikaks. Rääkida valgustatud linnatänaval viletsast nähtavusest olukorras, kus politsei sõiduk viibis mõne meetri kaugusel süüdistatava juhitud sõiduki kõrval, on aga lihtsalt asjakohatu. Asja materjalide juurde lisatud kaamerasalvestise fotodelt ei ilmne, et nähtavust oleks olulisel häirinud sellised ilmastikufaktorid nagu nt udu või tugevad sademed. Tegemist
1-16-2168 on lihtsalt pimeda ajaga ja kaamerasalvestise fotodelt on sõiduk selgesti äratuntav. Seetõttu puudub igasugune alus väiteks, et politseiametnikul puudus võimalus teise sõiduki juhti sellise selgusega näha, et temas tõsikindlalt ära tunda süüdistatavat. Kaitsja osutus, nagu ei vastaks tunnistajate kirjeldus süüdistatavast tema tegelikule väljanägemisele, ei vasta tõele. Nimelt on apellandi arvates süüdistatav erinevalt tunnistajate kirjeldusest kitsa näokujuga, mitte aga ümara näokujuga. Seda tõestavat ka toimikus leiduvad fotod. Kolleegium, tutvunud kolme toimikus asuva fotoga süüdistatavast, leiab, et niisugusel kriitikal pole alust. Süüdistatava nägu on otsevaatel just nimelt pigem ümara kujuga kui kitsas ja kõhn. Tema näonahk tundub fotolt vaadatuna ka armiline. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et mõningad väheolulised ebatäpsused ja vastuolud tunnistajate ütlustes on seletatavad sündmusest möödunud ajavahemikuga.
8.Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
9.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 90 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kolm pooltundi. Need menetlustoimingud ning menetlustoiminguteks kulutatud aeg on kolleegiumi hinnangul olnud põhjendatud. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.