Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1-18-2533 58,08 + 60 + 150 +30 + 1050 eurot kaitsjatasu, 61 + 145 eurot ekspertiisikulud, kokku 2804,08 eurot (kaks tuhat kaheksasada neli eurot ja 8 senti). Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuOuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas konto nr EE351010052031000004, SWEDBANK konto nr EE502200221014193355, Luminor Bank AS pangas konto nr EE401700017002872300, DANSKE BANK konto nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700036338 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 CD plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kannatanu kampsun ja T-särk, DNA-puuteproovid, mis asuvad toimiku juures – hävitada antud kohtuOuse jõustumisel. Kahtlustatava jope ja kindad, mis asuvad toimiku juures – tagastada Andres Timofejev’ile antud kohtuOuse jõustumisel. Edasikaebamise kord KohtuOuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuOuse kuulutamisest. KohtuOus jõustub kuulutamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva möödumisel ehk 18.07.2018 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. Menetluskulude kindlaksmääramise osas on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

SÜÜDISTUS

POOLTE SEISUKOHAD

1-18-2533 baaris olijad märkusi, et nad oma tüli kas lõpetaksid või selgitaksid oma suhted välja teises kohas. Sellise märkuse tegid süüdistatavale ka V ja S D. Need märkused olid tehtud rahumeelselt, agressiivset kehakeelt nende poolt kasutatud ei olnud. Kõik tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed.

1-18-2533 rinnataskust. Kannatanu liigutused on tõlgendatavad tunnistajate F ja M järgi. Kannatanu on vastanud süüdistatava liigutustele, ütles süüdistatavale: mida sa varjad oma taskus. Ei ole tuvastatud, et S. D’l oleks olnud nuga. Seda ei ole küsinud ei kaitsja ega süüdistatav kõrvalistelt isikutelt – tunnistajatelt. Süüdistatava tegu ei saa kuidagi kvalifitseerida hädakaitsepiiride ületamisena, ei olnud mingit rünnet õigushüvedele, ei ole tuvastatud, et oleks mingit ohtu kannatanu poolt. Et kannatanu jope jäi vaatlemata – selle toimingu tegemist kaitsja oleks võinud taotleda ka eeluurimise lõpuleviimisel, aga seda ta pole teinud. Avalikus kohas toimuva konflikti lõpetamise õigus on igaühel, mitte vaid baaridaamil.

Kannatanu V D jäi oma tsiviilhagi juurde. Kohtuvaidlustes ei soovinud midagi öelda.

1-18-2533 liigutust. Videosalvestis on kooskõlas ka Timofejev’i ütlustega, et S. D tegude tõttu tundis ta hirmu, et tema suhtes tarvitatakse vägivalda. Enne lahkumist näitas S. D rinnataskust nuga. Salvestisest on näha, et süüdistatav istub toolile. Pinge tõusu ja ähvardusi kinnitavad J. S ütlused. Kartes oma elu pärast ründab süüdistatav kannatanut. Kannatanute käitumine ei olnud rahumeelne. Ka tunnistaja Z ütles, et süüdistatava ja tema kaaslase käitumine äratas tähelepanu, kuid ta ei pidanud vajalikuks hakata sellesse kuidagi sekkuma. Sellesse vestlusesse Timofejevi ja S vahel ei sekkunud ka baari töötaja (kuigi see on tema töökohustuseks kui klientide käitumine segab teisi), ei kutsutud turvafirmat, kuigi oli paanikanupp, kutsutud ei olnud ka politseid. Kõige rahumeelsem isik selles baaris viibinud seltskonnas oligi A. Timofejev.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Andres Timofejev’ile süüks arvatud tegu on kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega tõendamist leidnud ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

5(37)

1-18-2533

1-18-2533 oli karjumas, aga korrale kutsuti just süüdistatavat. Abikaasa käis süüdistatava juures korrale kutsumas umbes kaks korda. Miks ära ei läinud, kuigi süüdistatava ja tema neiu tüli oli ebameeldiv – sest tahtsid puhata.

(S D).

Neljandas videolõikes, mis algab kell 2.00, on näha piljardisaali (baari) ruumi. Kell 2:32:31 on näha, et siseneb pikkade heledate juustega neiu (J S) ja prillidega noormees (süüdistatav A. Timofejev). Nad kõnnivad kaamera suunas ja kaovad vaateväljast ära. Kaks noormeest mängivad piljardit. Kell 2.35:08 ilmuvad uuesti kaamera vaatevälja prillidega noormees (süüdistatav) ja temaga koos olev neiu (J S), nad istuvad kõige tagumise laua taha, mis jääb sissepääsuuksest kohe paremat kätt (s.o kui siseneda piljardisaali, salvestise järgi vaadatuna vasakut kätt). Kell 2:48:10 on näha, et piljardisaali siseneb kolmest inimesest koosnev seltskond, kes liigub vasakul pool asuva piljardilaua juurde (salvestise järgi paremale). Viiendalt videosalvestiselt on näha baarilett, kell 3:27:14 ilmub vaatevälja kapuutsiga peas noormees (süüdistatav A. Timofejev), kes liigub (ekraani järgi) paremalt vasakule mööda baarileti. Kell 03:29:24 sama noormees (süüdistatav) ilmub uuesti vaatevälja, läheb vastupidises suunas, so ekraani järgi vasakult paremale mööda baarileti tagasi, jälle kaob vaateväljast. Kuuendal videosalvestisel on vaade piljardisaalile. Salvestis algab kell 3:00. Kell 3:14:55 on näha, et varem kolmeliikmelise seltskonna koosseisus sisse tulnud naisterahvas (V D) astub süüdistatava ja J. S laua juurde ja nad hakkavad omavahel rääkima, V. D räägib midagi emOionaalselt žestikuleerides. Siis läheb eemale ja jätkab mängima piljardit (umbes kell 3:16:06). Mingeid ähvardavaid liigutusi või agressiooni V. D käitumises ei ole näha. Ka teised saalis viibijad, noormehed vaatavad süüdistatava ja tema kaaslase laua suunas. Kell 3:18:20 süüdistatava laua suunas vaatab triibulise kapuutsiga seljas olev noormees (S D). Kell 3:20:30 tõuseb süüdistatavaga koos olnud neiu (J. S) laua tagant, viskab süüdistatavale näkku jooki, ütleb temale midagi ja läheb ära. Siis tuleb tagasi ja jätkab midagi seletama süüdistatavale, žestikuleerides seejuures väga emOionaalselt. Siis võtab oma üleriided kätte, jätkab midagi aktiivselt seletama, seistes laua juures, lööb jalaga vastu põrandat, parandab oma soengut. On näha, et neiu (J. S) on endast väljas, ta lööb käega vastu lauda. Süüdistatav 7(37)

1-18-2533 istub rahulikult laua taga. Teised saalis viibijad jälgivad seda stseeni. On näha, et toimuv köidab nende tähelepanu. Mõned saalis viibivad piljardimängijad naeratavad. Kell 3:23:36 väljub baarist naisterahvas (V D). Siis teine noormees, kes mängib teise noormehega piljardit astub süüdistatava laua juurde ja hakkab süüdistatavale midagi rääkima. Paneb oma vasakut kätt A. Timofejev’i paremale õlale (süüdistatav jätkuvalt istub laua taga seljaga kaamera poole, vaatab J. S poole, kes seisab laua juures). Kell 3:24:17 läheb noormees eemale. Siis kell 3:24:19 tuleb laua juurde kanntanu S D, tema seljas on jope, mille all on näha triibulist kampsunit. Nad räägivad omavahel, siis kell 03:25:15 väljub S D piljardisaalist. Süüdistatava laua juurde tuleb ka baaridaam, räägib midagi. Kell 03:25:46 süüdistatav ja J. S tõusevad püsti, seisavad mõni aeg laua ja sissepääsuukse juures, räägivad omavahel, süüdistatav paneb kapuutsi pähe, keerab ennast ringi ja liigub kaamera suunas, temale järgneb ka neiu (J. S), nad kaovad kaamera vaateväljast. Siis on näha neiut liikumas piljardisaalis, ta hakkab mängima noormeestega, kes mängivad kaamerale lähema laua taga. Kell 3:29:27 on näha, et süüdistatav kõnnib sissepääsuukse poole, tal on jope seljas, kapuuts on peas. Kell 3:29:30 kõnnib süüdistatav J. Sist mööda ja kell 3:29:33 (kaamera kella järgi) väljub piljardisaalist, tema parem käsi on taskus. Protokollile on lisatud ekraanitõmmised nimetatud videosalvestiselt (II kd tl 74).

1-18-2533 Riidleva paari juurde läks kannatanu abikaasa ja kannatanu ise. Esimesena palus vist kannatanu abikaasa, kes ütles, et palun vaiksemalt. Nad midagi ei vastanud, aga jutt läks vaiksemaks. Siis hakkasid jälle kõrgendatud toonidel rääkima ja siis juba meesterahvas (kannatanu) ütles, et räägiksid vaiksemalt. Süüdistatav ütles (oma) neiule, et ole vait, karmimas vormis. Siis mees astus tema kaitseks ja nad hakkasid omavahel karjuma. Pärast läksid kõik oma laua juurde tagasi. Siis jälle ütles keegi midagi, tekkis tüli. Kaks meesterahvast hakkasid ka rääkima, et segate, nemad aga ei pööranud tähelepanu ja jätkasid tülitsemast. Esimesed korrad küsiti rahulikult, neile vastati, et jah-jah, kõik on hästi. Hiljem vastati juba agressiivselt, et see pole teie asi. Seda ütles süüdistatav. Kui (kannatanu) abikaasale vastati jämedalt, siis meesterahvas ütles, et vaata, mida sa räägid. See ei olnud agressiivne, aga mingi pinge selles oli. Tunnistaja ise on ka palunud, kui vastati jämeda tooniga, et kas lahkute või kui jääte, siis ärge teisi segage. Süüdistatava käes ei näinud midagi. See konflikt süüdistatava ja neiu vahel lõppes sellega, et neiu viskas temale joogi näkku, millest ta läks väga vihaseks, hakkas valjusti rääkima, läks WC-sse, et puhastada prilliklaasid ära. WC-s tegi prillidega noormees (süüdistatav) ennast korda, oli seal umbes viis minutit. Neiu enam ei nutnud, on mänginud teiste inimestega. Neiu rääkis noormehega (süüdistatavaga), rahulikult rääkisid. Neiu läks mängima teise seltskonnaga, noormees (süüdistatav) istus laua taga, võib olla tegeles oma telefoniga, täpselt ei mäleta, aga midagi talle jälle ei meeldinud, nad hakkasid jälle suhted klaarima. Kannatanu ütles, et nii ei tohi tütarlapsega rääkida. Ei mäleta, kas see konflikt kulges veel edasi. Noormees läks jälle WC-sse, neiu mängis kahe noormehega piljardit. Kaitsja küsimustele vastates lisas, et süüdistatav oli ka joobes. Ei saa öelda, et tugevas joobes, temast tuli alkoholilõhna, kohati oli keel pehme. Eesti keelt valdab teenindamiseks piisaval määral. Noormees karjus neiule ka, kaks korda kindlasti, see oli väga kõrgel toonil. Nad rääkisid omavahel eesti keeles. Millist väljundit süüdistatav kasutas ei mäleta. Erinevad inimesed käisid sellele paarile etteheiteid tegema, umbes kolm korda, enamasti tegi seda kolmeliikmeline seltskond. Põhiliselt rääkisid kannatanu ja tema abikaasa, viimase tüli ajal tuli terve seltskond juurde. Kas etteheiteid tehti mõlemale või ühele neist – enamasti olid etteheited neiule, sest neiu ärritas noormeest, süüdistatavat. Süüdistatav on sellele vastanud, et see pole teie asi, ärge sekkuge teiste asjadesse. Seda, kuidas neiu viskas (süüdistatavat näkku) joogiga ise ei näinud, kui pööras ringi oli neiu juba tühja klaasiga ja noormees oli märg. Et viskas, seda ütles sõbranna, kes nägi seda. Peale seda läks süüdistatav närvi, läks WC-sse, puhastas prillid ära ja tegi ennast korda. Jämedalt rääkis neiuga. Vastuolusid, et eeluurimisel antud ütluste järgi vedelikuga viskamisele noormees ei reageerinud, seletas, et võib olla eksis ära. Prokuröri küsimustele vastates täiendas, et karjusid mõlemad - nii süüdistatav kui temaga kaasas olnud neiu. Tüli ajal ütles kannatanu süüdistatavale, et „mida sa seal peidad taskus?“.

1-18-2533 sest noormees seisis mitte tema, vaid neiu kõrval. Nad tellisid endale õlut, kui õigesti mäletab, täpselt ei mäleta. Kolmeliikmeline seltskond tellis ka alkoholi, mängisid piljardit, aga olid väga rahulikud, olid laua juures, puhkasid rahulikult. Tüli süüdistatava ja neiu vahel oli, klaarisid suhted omavahel, tunnistaja oli kõlari juures, ei kuulnud mida nad rääkisid, aga neiu vahepeal tõusis püsti, vehkis kätega. Noormees (süüdistatav) istus tunnistajale seljaga, oli rahulik, praktiliselt ei liikunud. Noormees (süüdistatav) ei rääkinud kõva häälega. Ei mäleta, kas tõstis häält neiu peale. Peale mälu värskendamiseks varasemate ütluste tutvumiseks esitamist täiendas, et ühel hetkel tõstis noormees häält neiu peale. Ei kuulnud, mida süüdistatav ütles siis neiule, sest muusika mängis valjusti. Omavaheliste suhete klaarimisel segasid nad teisi baaris viibijaid, teised palusid nad klaarida suhted teises kohas või olla vaiksemad. Seda palusid kolm inimest. Hiljem tulid ka kaks meesterahvast teise laua tagant. Kolmeliikmelisest seltskonnast käis tütarlaps ja noormees palumas, et oleksid rahulikumad. Tülitsevale paarile ütlesid nad, et paluvad olla vaiksemad ja rääkida rahulikumalt. Tülitsejatest palusid mõlemad – nii süüdistatav kui neiu enam nende juurde mitte tulla, et nad enam niimoodi ei tee. Selle õhtu ajal mitu korda käidi nende juures ja paluti olla vaiksemad. Esimene kord tütarlaps, järgmine kord tuli noormees, meesterahvas. Meesterahvas palus, et oleksid rahulikumad, ja et süüdistatav suhtleks oma neiuga rahulikumalt, tunnistaja kuulis seda juttu osaliselt. See märkus oli tehtud rahulikus toonis, mitte agressiivselt. See kolmeliikmeline seltskond oli väga rahulik ja nad palusid ka rahulikult. Peale seda veel üks meesterahvas käis ja palus olla rahulikum. Ka tema palus rahulikult. Ka sellele märkusele reageeris paar nii, et palusid mitte sekkuda ja mitte tulla nende juurde. Süüdistatav ja tema neiu jätkasid tülitsema omavahel, neil oli mingeid lahkhelisid. Oli hetk kui neiu viskas klaasi sisu noormehele, süüdistatavale näkku. Oli ka üks hetk kui neiu tõusis püsti, läks nende kahe mänginud noormehe juurde, hakkas nendega koos mängima. Peale klaasi sisu valamist küsiti salvrätikuid, et kuivatada noormehe, süüdistatava nägu ja lauda. Peale joogi näkku viskamist, kas süüdistatav jäi rahulikuks, enam ei mäleta. Kaitsja küsimustele vastates lisas, et süüdistatav ja neiu õõtsusid, süüdistatav ka õõtsus, niipalju kui tunnistaja mäletab. Mida süüdistatav on kõrgendatud toonil neiule vastanud ei mäleta, muusika mängis valjusti, oli raske aru saada, millest räägitakse. Rohkem karjus ja segas süüdistatavaga koos olnud neiu, ta oli närvis. Etteheiteid tehti paarile. Sellest kolmesest seltskonnast keegi midagi jämedalt sellele paarile ei ütelnud, kui õigesti mäletab. Peale mälu värskendamiseks esitatud varasemate ütlustega tutvumist lisas, et kolmesest seltskonnast tütarlaps ütles süüdistatavale, et lööb (tal) prillid katki. Kui ütles seda, siis ta (tütarlaps) ei karjunud. Keegi baaris olijatest süüdistatavat ja tema neiut provOeerinud ei ole, niipalju kui tunnistaja mäletab.

1-18-2533

1-18-2533 oma elukaaslasega J S’iga. Baaris on toimunud konflikt kannatanuga. Baari „xxxja kohviku „xxx“ vahel asuval kõnniteel lõi kannatanut noaga kõhu piirkonda. xxx hoone kõrval asuva alajaama juures viskas noa ära. Nuga avastatud ei ole (II kd tl 78-79).

1-18-2533

1-18-2533 Kell 3:32:39 väljub vasakul pool asuvast uksest meesterahvas (süüdistatav A. Timofejev), kellel on kapuuts peas, tema parem käsi on taskus. Ta kiire sammuga läheb Oe S. D juurde, võtab teda vasaku käega õlast kinni, võtab parema käe taskust välja ja kell 3:32:41 lööb S. D’t kõhtu. S. D kummardub. Kõik toimub väga kiiresti, juhtunu võtab vaid paar sekundit. A. Timofejev paneb käed taskutesse ja kell 3:32:43 läheb kiire sammuga üle teed, kaob kaamera vaateväljast. S. D hoiab kõhust, liigub kaameravaate alumise vasaku nurka. Kell 3:32:51 V. D siseneb vasakul pool asuvasse (baari) uksesse. Kell 3:32:58 väljub vasakul pool asuvast uksest kolm inimest, kaks naisterahva ja üks meesterahvas, kellel on valge sviiter seljas. V. D näitab suunas, kuhu A. Timofejev läks. Meesterahvas valges sviitris ja naisterahvas jooksevad näidatud suunas. S. D on istuvas asendis maas. Isikud jooksevad sinna ja tagasi, valitseb segadus.

1-18-2533 väljastatud kannatanu T-särgil, kaugusel umbes 265mm alt ning 240mm vasakust kraest on auk (s.t üks auk), mille pikkus on umbes 25mm. Augu all kaugusel umbes 40mm on verekahtlane määrdumine mõõduga 95x50mm. Kannatanu kampsun on hallikat värvi triibuline kootud kampsun tõmblukuga. Kaugusel umbes 15mm tõmblukust paremale ning 310mm alt on auk (samuti, et on üks auk). Auk on umbes 23mm pikkune. Augu all kaugusel umbes 35mm ning umbes 55mm kaugusel tõmblukust paremale on verekahtlane määrdumine mõõduga 10x10mm (II kd tl 37-40). Kannatanu S. D kampsun ja T-särk uuriti ka vahetult kohtuistungil ning süüdistaja esitas need asitõenditena kohtule (asitõendite pakid nr 1 ja 2).

1-18-2533 oli. Pärast helistas J veel, palus, et viiks teda poja juurde. Siis rääkis ta pussitamisest ka, et Andres pussitas, pistis kellelegi nuga. Pojaga pussitamisest ei rääkinud. J oli purjus, mis ta purjuspeaga räägib on väheusutav. Tema keel oli pehme ja rääkis palju, selle järgi sai aru, et J purjus on. Järgmine päev, kui sai teada, mida poeg tegi, ei hakanud pojale helistama. Niigi oli teada, mis ta tegi. Tal niigi oli paha olla. Kui tal oleks midagi vaja, oleks ise helistanud ja nõu küsinud.

1-18-2533 lõikehaav vasakul pool ülakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaOalise esemega (võimalik, et noaga) 2.12.2017 kella 2.50 paiku. Kõhuõõnde ulatuv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse (II kd tl 15-17).

1-18-2533

1-18-2533 tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega oli ettevaatamatusest põhjustatud kannatanu surm.

1-18-2533

1-18-2533

1-18-2533 konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Tõdemaks, et tekitades kannatanule eluohtliku haava, lootis isik siiski vältida tema surma, peaks süüdistatava käitumises nähtuma konkreetsed asjaolud, millele niisugune lootus rajaneb - nt kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine (RKKKo 3-1-1-128-06, p 10; 3-1-1-40-13, p 10, 11, 12).

1-18-2533 niipalju, et ei pidanud vahele sekkuma (s.t nagu kannatanu ise on juhtunus süüdi). Ta ei peatunud ega tulnud kannatanu juurde tagasi, et temale abi anda. Selle asemel Ois ta üles kohta, kuhu ennast varjata (süüdistatava ütluste järgi oli see xx asuva maja kelder – II kd tl 96) ja sealt helistas oma isale, kes saaks viia teda sündmuskohast kaugemale – xx ja edasi varjas ennast uurimise eest kuni Oustas vabatahtlikult ilmuda politseisse süü ülestunnistades. 100.S.t, et ka süüdistatava teojärgne käitumine ilmestab, et süüdistataval ei olnud sellist lootust võimalikuna äratuntud tagajärje (kannatanu surma) vältida. Ta on kannatanu surmaga arvestanud ja sellega sisimas ka nõustunud. Süüdistatava enda ütluste järgi oli ta ehmunud ja šokis, kartis, et noormees, keda ta noaga lõi on surnud (II kd tl 96). See, et ta kartis, et mees keda ta noaga lõi on surnud, räägib süüdistatava tahtlusest. Et teo toimepanemisel ja vahetult peale seda sündmuskohalt põgenedes on ta suhtunud kannatanu surma saabumisse ükskõikselt, mööndes selle saabumist, hiljem aga teadvustas sellega kaasnevat vastutust ja teda ähvardavat karistust ja palus isal viia teda Tallinna, kust põgenes edasi kindlaks määramata suunas – need asjaolud ei välista tema tahtlust teo toimepanemise ajal. Hilisem kahetsus ja ülestunnistusega vabatahtlik politseisse ilmumine (mida kohus käsitleb eraldi allpool) seda ei välista. Peale kuriteo toimepanemist jooksis A. Timofejev sündmuskohalt minema. Selles osas nõustub kohus prokuröri arvamusega, et kannatanule abi andmata sündmuskohalt põgenemine osutab süüdistatava ükskõiksele suhtumisele tagajärje suhtes, sh et ta on möönnud oma teo ka kõige raskemaid tagajärge, sh kannatanu surma. Kohus ei nõustu kaitse seisukohaga, et kuna tegu leidis aset rahvarohkes kohas, baari juures, kõrval oli S. D naine, baaris oli veel teisi inimesi, siis ei saanud süüdistataval olla kahtlust selles, et kannatanule jääb abi kutsumata. Nagu kohus on eelpool juba käsitlenud võis ta küll mõistlikult loota selle peale, et kannatanule kutsutakse kiirabi. Samas ei saanud süüdistatav olla teadlik, et kiirabi saabumisega ja kannatanu haiglasse toimetamisega kaob ära oht kannatanu elule. Kannatanu võis surma saada ka kohapeal enne kiirabi kohale jõudmist. Milliseid vigastusi ta kannatanule tekitanud on A. Timofejev ju ei teadnud ega soovinud teada, jäädes oma teo tagajärgede suhtes ükskõikseks ja mööndes ükskõik milliseid tagajärge. 101.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav on kannatanut noaga kõhtu lüües tegutsenud tahtlikult nii tapmisteo, s.t löögi kui sellise, kui ka tagajärje ja põhjusliku seose suhtes, mööndes kannatanu surma saabumist. Prokuröri arvates tegutses A. Timofejev Oese tahtlusega. Oma arvamust prokurör põhjalikumalt ei argumenteerinud. Kohtu arvates tegutses süüdistatav tagajärje suhtes ikkagi kaudse tahtlusega ehk pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (kannatanu surma) saabumist, nägi ette põhjuslikku seost oma teo ja kannatanu surma vahel ja möönnud seda ehk tegutsenud kaudse tahtlusega. 102.Seega süüdistatava teoga on täidetud KarS § 113 lg 1 koosseisu (tapmise) tunnused. Kuriteomotiiv 103.Kuigi kuriteomotiiv ei ole tapmise koosseisu koosseisuliseks tunnuseks peab kohus vajalikuks sellel peatuda, sest sel võib olla tähtsust A. Timofejev’i süü suuruse hindamisel. 104.Tunnistaja F ütlused kinnitavad, et S. D tegi süüdistatavale märkuse, et nii ei tohi tütarlastega rääkida. Süüdistusakti p 13 all raskendava asjaoluna on märgitud madal motiiv (kättemaks) ning süüdistuse sisus viidatakse, et baaris viibinud S. D tegi süüdistatavale suulise märkuse süüdistatava ja J. S vahelise konflikti lõpetamise eesmärgil ning peale märkuse tegemist väljus S. D baarist, jäi välisukse juurde oma abikaasaga vestlema ja kui süüdistatav väljus baarist lõi ta S. D’t noaga kõhtu. Prokuröri seisukohtadest nähtuvalt lõi süüdistatav kannatanut noaga kõhtu kättemaksuks varem baaris tehtud suuliste märkuste eest. Selles osas nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatav lõi kannatanut noaga kõhtu varem süüdistatavale tehtud märkuse eest. Tunnistaja M ütlustest nähtuvalt kui alguses reageeris süüdistatav baaris olijate märkustele rahulikult, nad J. 23(37)

1-18-2533 S’iga vastasid, et enam niimoodi ei tee, siis järgnevatele märkustele vastas süüdistatav ja J. S juba nii, et palusid nende juurde enam mitte tulla ja mitte sekkuda. Sellest, ja teistest uuritud tõenditest, mida kohus on eelpool käsitlenud ja ei pea vajalikuks siinkohal korrata, nähtub ilmselgelt, et baaris olijate, sh kannatanu S. D märkused olid nii J. S’ile kui ka süüdistatavale vastu meelt ja ärritasid A. Timofejev’it. Arvestades kannatanu V. D ütlusi, et kui peale löögi tegemist hakkas ta süüdistatavat taga ajama ja temani jõudes ütles süüdistatav temale, et „ei pidanud vahele segama“, nõustub kohus süüdistaja arvamusega ja süüdistuses märgituga, et A. Timofejev lõi S. D’t noaga kõhtu selle eest, et varem baaris olles tegi kannatanu S. D süüdistatavale märkusi. Kas seda saab pidada kättemaksuks ja karistust raskendavaks asjaoluks, käsitleb kohus eraldi allpool. Õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine 105.Kuigi A. Timofejev tunnistas oma süüd täielikult, viitas ta oma eeluurimisel antud ütlustes asjaoludele, mis osutavad võimalikule hädakaitse seisundile. Samuti kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud kuriteo toimepanemisele hädakaitse piire ületades ehk et süüdistatav on tegutsenud hädakaitseseisundis. 106.KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 107.Kohus ei tuvasta antud asjas asjaolusid, mis viitaksid A. Timofejev’it või teist isikut ähvardavale vahetule või vahetult eesseisvale õigusvastasele ründele. Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatava, J. S ja teiste baaris viibijate, sh kannatanute S. D ja V. D vahel on toimunud konfliktse iseloomuga sõnavahetus, baaris viibijad tegid süüdistatavale ja J. S’ile suulisi märkusi, et nad segavad oma suhete klaarimisega teisi baaris (piljardisaalis) viibijaid. Samas ükski tõend ei viita sellele, et keegi oleks üritanud A. Timofejev’it või tema kaaslast J. S’it lüüa, peksta vms, neid pole ähvardatud füüsilise vägivallaga vms. 108.Tunnistaja M mainib küll oma ütlustes, et kolmesest seltskonnast tütarlaps (V. D) ütles süüdistatavale, et lööb (tal) prillid katki. Samas süüdistatav ise ei räägi sellest momendist üldse. Mööndes, et selline ähvardus sai V. D poolt ka välja öeldud (teisi tõendeid peale M ütlusi selle kohta ei ole, sh V. D ise ei räägi sellest oma ütlustes), kui süüdistatav oleks võtnud seda ähvardust reaalsena, siis pidi see temale ka meelde jääma. Tuleb võtta arvesse ka seda, et süüdistatava tegu ei olnud suunatud V. D vastu (kes tunnistaja M ütluste järgi on süüdistatavat prillide katki löömisega ähvardanud), vaid S. D vastu. Seega kui selline väljaütlemine V. D poolt on ka aset leidnud, siis puudub alus väita, et süüdistatava tegu oleks kuidagi seotud V. D sõnadega süüdistatava prillide katki löömisest. Põhjalikumalt seda asjaolu ei uuritud, keegi teine tunnistajatest ja ükski teine tõend seda ei kinnita, nii et kohtul ei ole küll alust tunnistaja M ütluste selles osas ebausaldusväärseteks pidamiseks ja tõendikogumist välja jätmiseks, kuid kuriteosündmusega ei seostu see fraas mitte kuidagi. Ka süüdistatav ise ei tugine sellele, et ta tundis ohtu V. D’lt. Sellega seoses ei tuvasta kohus A. Timofejev’il hädakaitseseisundi tekkimist. 109.Süüdistatava ütlustest nähtub veel teine moment, et baaris olles ühel momendil üks noormees, kes oli pika kasvu lühikeste heledate juustega, kõhna kehaehitusega, ütles üleolevalt, et nad neljakesi peksavad teda (süüdistatavat) siin kohe läbi. Süüdistatav teda ei provOeerinud. A. Timofejev’ile see ei meeldinud ning ta rahulikult palus seda meest mitte sekkuda nende peretülisse (8.12.2017 ülekuulamise protokoll II kd tl 96). Kohtu arvates süüdistatava ütlused on selles osas eluliselt mitteusutavad ja ebaloogilised. Loomulik reaktsioon ähvardusele, et neli inimest peksavad siin kohe läbi oleks hirm ja kui selline ähvardus oleks tõesti aset leidnud, siis süüdistatavalt oleks 24(37)

1-18-2533 mõistlik eeldada, et ta tunneb sellest ähvardusest ka ohtu oma elule või tervisele. Süüdistatav aga reageerib sellele nii, et rahulikult palub (väidetavat) ähvardajat nende peretülisse mitte sekkuda. Oma ütlustes ei maini süüdistatav, et oleks tundnud sellest ohtu, hirmu vms, mis antud tingimustes oleks loomulik reaktsioon (seda võttes arvesse ka süüdistatava hilisemaid ütlusi, et S. D poolt temale kokkupanduna noa näitamisest tekkis tal selline hirm oma elu pärast, et ta on Oustanud kannatanut esimesena rünnata ja noaga lüüa). Ükski teine tõend süüdistatavale sellise grupiviisilise läbipeksmise ähvarduse tegemist ei kinnita. Kõik uuritud tõend, sh tunnistajate ütlused ja videosalvestis kinnitavad, et baarisolijad ei olnud küll süüdistatava ja J. S käitumisega rahul, aga keegi neist pole süüdistatavat ähvardanud (v.a prillide lõhkumise ähvardus, mida kohus on juba käsitlenud eelpool). Kohtu arvates selles osas on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja. 110.S. D poolt tehtud ähvardustega seoses mainib süüdistatav oma ütlustes (II kd tl 96, kuues rida ülevalt), et noormees ja neiu, kelle nimi on „V“ (D) panid ennast riidesse ja läksid väljapääsu suunas, väljapääsu juures jäi noormees (S. D) seisma ning ütles temale midagi provOeeritavat, kuid mida täpselt ei oska öelda. Ta tõusis püsti ja tahtis noormehega asjad klaarida, tahtis teda rusikaga lüüa, kuid märkas, et tema võttis rinna peal olevast taskust välja väikese nuga, nuga oli lahtikäiv, umbes 10 cm pikkune, ei teinud nuga lahti, kuid oma käitumisega andis märku, et on nõus seda kasutama, kui näitas nuga siis ütles, et temal on olemas nuga ning ta võib seda kasutada. Ta (süüdistatav) ehmus ja istus kohe tagasi oma kohale. Noormees ja neiu väljusid baarist ja ta nägi, et teevad suitsu. Kartis oma elu pärast, sest noormees enne seda ähvardas teda ja seejuures näitas nuga. WC-s pani kindad kätte, tegi nuga lahti, pani selle taskusse ning eesmärgiga ennast kaitsta ja mitte oodata noormehe käest esimest löögi läks baarist välja, kui väljus baarist kohe tuli noormehe juurde ja midagi ütlemata lõi teda üks kord noaga vastu kõhtu. 111.Uuritud tõendid lükkavad süüdistatava need ütlused ümber. Videosalvestisest baari ruumides ei ole näha sellist momenti, kus S. D oleks näidanud A. Timofejev’ile midagi noaga (või kokkupandava noaga) sarnast. Videosalvestisest on näha moment, kui S. D seisab ukse juures ja räägib midagi, kell 3:25:02 (kaamera kella järgi) hakkab S. D tegema midagi oma vasaku ja parema käega oma jope juures rinnatasu piirkonnas, see kestab mõned sekundid kuni kella 3:25:11, kui ta lahkub baarist. Videosalvestisest ei ole näha, et ta oleks näidanud süüdistatavale midagi, nt kokkupandud nuga. Liigutuste või kehakeele järgi ei saa kindlalt Oustada, kas ta soovib süüdistatavale (või J. S’ile, kes istub süüdistatava kõrval) midagi näidata, seletab sel teel midagi või küsib niimoodi midagi süüdistatava käest. Viimase versiooni kasuks räägivad tunnistaja F ütlused, et tüli ajal ütles kannatanu süüdistatavale, et „mida sa peidad seal (oma) taskus“. Seega nägi S. D, et süüdistataval on taskus midagi või süüdistatav on näidanud S. Dle, et tal (süüdistataval) on taskus midagi, mitte vastupidi, et S. D oleks süüdistatavale nuga (või midagi taolist) näidanud. 112.Süüdistatava versioon (et S. D on teda kokkupandud noaga ähvardanud) on ka ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav. Noaga ähvardamisel oleks loogiline teha see ähvardatava silme ees lahti (kui nuga oli kokkupandav), et noatera oleks hästi näha ja ähvarduse objektile oleks hästi näha ja ta saaks ise veenduda, et tegemist on just noaga, mitte mingi muu esemega. Seda S. D (süüdistatava ütluste järgi) millegipärast ei tee ja ähvardab A. Timofejev’it just kokkupandud noaga. Kannatanu käest nuga avastatud ei olnud, sh haiglas isiklike esemete äravõtmisel. Kaitsja ise möönis kohtuvaidlustes, et see kas S. D’l oli nuga või ei olnud on selgusetu ja ei ole kindlaks tehtud (18.06.2018 kohtuistungi helisalvestise positsioon 1.22.16). Põhjendatud kahtluseks, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, seda eelpool viidatud vastuolude, ebaloogilisuse ja teiste toetavate tõendite puudumise tõttu pidada ei saa. 113.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava versioon ja tema kirjeldatud viisil S. D poolt süüdistatavale ähvarduse tegemine on eluliselt ebausutav ja on tõendamata. Süüdistatava 25(37)

1-18-2533 ütlusi (et alguses tõusis ta püsti ja tahtis minna asjad klaarida, aga kui nägi nuga ja kuulis ähvardust, siis istus tagasi oma kohale) ei kinnita ka videosalvestis, millest on näha, et kogu selle intsidendi ajal ei muutnud süüdistatav oma positsiooni, jäädes laua taga istuma, s.t ei tõusnud püsti. 114.Ebausutavad on kohtu arvates ka süüdistatava ütlused, et ta kartis oma elu pärast ja et mitte oodata noormehe käest esimest löögi lõi teda esimesena noaga kõhtu. Nii süüdistatava enda ütlused, kui sündmuste edaspidine käik näitab, et A. Timofejev’il polnud kannatanu poolt karta midagi. Videosalvestisest baaris väljas olevast kaamerast on selgelt näha, et kui kell 3:32:39 (kaamera kella järgi) tuleb süüdistatav baariuksest välja, asub kannatanu ja tema naine vastas asuva kohviku ukse juures, nende vahel on mitu meetrit vaba vahemaad. Süüdistatava ilmumisele ei reageeri kannatanud kuidagi, S. D vaatab rahulikult tema suunas kui süüdistatav läheb Oe temale ligi, st miski ei takistanud süüdistataval baarist ära minna, kannatanud ei oodanud teda väljas, et teda rünnata, nad tegid rahulikult suitsu. Ei nähtu ühtegi asjaolu, et süüdistatavat on keegi ähvardanud või et ta pidi kaitsma ennast (või J. S’it) S. D või teiste baaris viibijate eest. Piljardisaalis ja väljas kannatanut rünnates on süüdistatava hoiak rahulik ja kindel, ei ole vähimatki tunnust sellest, ta tunneks hirmu või oleks paanikas vms. Seetõttu kohtu arvates ka need süüdistatava ütlused ähvardustest ja enda kaitsmise vajadusest Oitud, alusetud ja teiste tõenditega ümber lükatud.

KARISTUS

Süüdistaja karistusettepanek 117.Prokuröri leidis, et KarS § 58 p 1 kohaselt tuleb raskendavaks asjaoluks lugeda madalat motiivi, milleks on kättemaks. Salvestisest on näha, et toimus konflikt süüdistatava ja tema kaaslase vahel. Motiiv – muu madal motiiv, kättemaks vastavalt KarS § 58 p 1, kättemaks isikliku solvumise pinnalt seetõttu, et avalikus kohas tehti süüdistatavale märkusi, et ta lahendaks oma tülisid teises kohas. Tunnistaja J. S ütlustest nähtub, et vahetult peale kuriteo toimepanemist ütles ta, et just pussitas inimest tema pärast. Sellest saab järeldada, et teo motiiviks oli varem kannatanu tehtud märkus (kohus on eelpool lugenud need J. S ütlused ebausaldusväärseteks ja jätnud tõendikogumist välja – kohtu märkus). Süüdistataval on kaks kehtivat väärteokaristust. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Sanktsiooni piirid on 6 kuni 15-aastane vangistus. Keskmine määr oleks 10 aastat ja 6 kuud. Süüdistatav on küll tunnistanud oma süüd, aga oma kahetsusega ei väljendanud mingit vabandust kannatanu ees (viimases sõnas palus süüdistatav siiski vabandust kannatanute ees – kohtu märkus). Kannatanu L D hagi palus ta hüvitada oma isal, mida ta tegi vahetult enne istungi algust. On osaliselt tunnistanud ka V D hagi, aga selle hüvitamisele ei ole veel asunud. Arvestades raskendavat asjaolu – muud madalat motiivi s.o kättemaksu, samuti, et kuriteo tagajärjel hukkus pere toitja, väikese lapse isa, kuritegu pandi toime alkoholijoobes, esineb ka raske tagajärje põhjustamine, s.o KarS § 58 p 8 järgi raskendav asjaolu, milleks on kannatanu majanduslik olukord, millesse kannatanu on sattunud peale abikaasa surma, mis 2018.a septembrist võib veelgi süveneda, kui temale lõpetatakse vanemapalga maksmist. Raskendav asjaolu on ka see, et nii kannatanul kui tema lapsel on raskusi magama jäämisega, vanem laps sai 26(37)

1-18-2533 hukkunuga väga hästi läbi, nüüd näeb laps unes õudusunenägusid, kardab üksi magada, kannatanul endal on raskusi magamisega, ta nägi kuriteo vahetult pealt. Perearst kirjutas välja unerohtusid, mida ta aga ei saa võtta, kuna tal on kodus väike laps. Karistusel peab olema ka nii üld- kui eripreventiivne eesmärk. Tapmise eest eeldab ühiskond rangemaid karistusi. Esineb kaks raskendavat asjaolu. Karistuseks tuleb mõista 12 aastat vangistust, mis on veidi üle sanktsiooni keskmist määra. Isiku süü suurus ja teo motiivid – siin tuleb arvestada nii süüdistatava kui kannatanu käitumist enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Kannatanu poolt ei tulnud süüdistatavale mingit ohtu või rünnet. Kannatanute poolt märkuste tegemine ei ole õigusvastane. Pigem oli see õiguskorda kaitsev tegevus. Süüdistatav, aru saades, milliseid tagajärgi võib tema tegu kaasa tuua põgenes sündmuskohalt, osutumata kannatanule mingit abi. Ka elukaaslasega oli tal selliseid tülisid aeg-ajalt, kui ta palus isal temale järgi tulla ja palus isalt varjupaika. Süüdistatav on eelnevalt tarvitanud elukaaslasega koos erinevaid alkohoolseid jooke. Süüdistatava süü on keskmisest suurem. 118.Kaitsja ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga, leides, et asjas esinevad kergendavad asjaolud – kahju vabatahtlik hüvitamine, süüdistatava isa tema palvel ja süüdistatava nimel hüvitas matusekulud, – süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus, süüdistatav tuli vabatahtlikult politseisse ja kogu menetluse kestel on oma tegu kahetsenud. Samuti esineb süüteo toimepanemine esile kutsutud hingelise erutuse mõjul – kannatanu ähvardused ja noa näitamine seda kinnitavad, – kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel – süüdistatav kartis rünnet kannatanu poolt. Raskendavaid asjaolusid kaitsja arvates ei ole. Ei ole tuvastatud kättemaksumotiivi. Kättemaks ei ole madal motiiv. Alkoholijoovet ei saa seaduse järgi raskendavaks asjaoluks pidada. Samuti raske tagajärje põhjustamine – süüdistusaktis seda ei ole, sellele viitamine ei ole põhjendatud. Süüdistatav soovis selle asja läbivaatamist lühimenetluses. Kuriteo asjaolude üle erilist vaidlust ei olnud. Videosalvestise ja eeluurimisel antud ütluste järgi oleks kohus saanud hinnangut anda. Prokuröri keeldumise tõttu jäi süüdistatav ilma võimalusest vähendada karistust kolmandiku võrra. Tuleb piirduda KarS § 118 lg 1 p 7 sanktsiooni miinimummääraga. Kui kohus leiab asjakohaseks asjaolu, et kannatanu suri 2,5 kuud hiljem, siis kvalifitseerida § 118 lg 1 p 1 järgi. 119.Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga osaliselt, s.o karistusliigi osas ning leiab, et A. Timofejev’it tuleb karistada reaalse vangistusega. Teist karistusliiki KarS § 113 lg 1 ette ei näegi. 120.Samas ei nõustu kohus prokuröriga selles, et A. Timofejev’i puhul esineb kaks karistust raskendavat asjaolu ning teisi asjaolusid, mis teevad tema süüd raskemaks, s.t üle keskmist määra. 121.Kohtu arvates esineb üks raskendav asjaolu, on olemas mitu kergendavat asjaolu ning lõppkokkuvõttes saab A. Timofejev’i süüd pidada keskmisest määrast väiksemaks. Karistust raskendavad asjaolud 122.Kohus on varem tuvastanud (ja selles osas nõustub prokuröriga), et süüdistatav lõi kannatanut vastuseks temale kannatanu poolt tehtud märkuse eest (et ei klaariks oma asju teisi segades ja ei räägiks J. S’iga jämedalt). Alljärgnevalt vaagib kohus, kas seda saab pidada kättemaksuks. Ja kui saab, kas tegemist on muu madala motiiviga KarS § 58 p 1 mõistes. 123.Tõendid osutavad, et süüdistatava tegu oli reaktsioon kannatanu märkustele. Seda näitavad nt kannatanu V. D ütlused, kui ta süüdistatavat taga ajades saanud teda kätte ja küsinud, miks ta kannatanut lõi, vastas A. Timofejev, et ei pidanud teiste asjadesse vahele segama. 124.Kas süüdistatava tegu oli siis kättemaks ja mida kättemaksu all mõista. Nt eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise kättemaksu definitsiooni – „halbade tegude, halva kohtlemise, 27(37)

1-18-2533 ebaõigluse, alanduse, solvangu vms. tasumiseks sooritatud tegu v. teod“. Kohtu arvates on siin määrav ikkagi, et kättemaksutegu sooritatakse vastuseks sellele eelnenud muule teole, mis saab olla ka õiguspärane (nagu antud juhul) ja kättemaksutegu kui selline võib siis olla nö ebaõiglane ehk alusetu, nagu see süüdistatava tegu on. Kõiki selle teo asjaolusid arvesse võttes võib kohtu arvates pidada A. Timofejev’i teo kantuks just kättemaksust ja seda võib pidada madalaks motiiviks. Erialakirjanduses on muuks madalaks motiiviks peetud üldinimlikult hukkamõistetavat motiivi nt ülbust, kadedust, ihnust jms (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 178, p 2). Ka antud juhul on kättemaksu mõiste samast kategooriast nagu ka ülbus, kadedus või ihnus ja kättemaksu saab lugeda ka üldinimlikult hukkamõistetavaks. Ilmselgelt vastandub kättemaksu mõiste sellistele mõistetele nagu nt halastus, õiglus ja sarnaneb pigem selliste mõistetega nagu julmus, omakohus ja omavoli, mis on üldinimlikult hukkamõistetavad. Kuigi süüdistaja ei viidanud oma seisukoha esitamisel vastavale kohtupraktikale, milles kättemaksu oleks muu madala motiivina ära tuntud (ning maakohus ei leia antud Oust tehes ka sellist praktikat), ei tähenda see, et kohus oma siseveendumuse järgi ei saaks tunnistada vastavat asjaolu karistust raskendava asjaoluna. Ning antud juhul kättemaksumotiiv, mille ajendil on süüdistatav tegutsenud, on muu madala motiivina ja karistust raskendava asjaoluna KarS 58 p 1 mõistes äratuntav ning seda tuleb A. Timofejev’i süü suuruse hindamisel ja karistuse määra valikul arvesse võtta. 125.Mis puudutab KarS § 58 p-s 8 märgitud raskendavat asjaolu ehk raske tagajärje põhjustamist, siis tuleb nõustuda kaitsjaga, et tegemist on uudse asjaoluga, mida süüdistusaktis ei ole sellisena välja toodud ning millele prokurör on esimest korda viidanud vaid kohtuvaidlustes. 126.Lisaks üllatuslikkusele saab selles osas süüdistajale ette heita ka seda, et see prokuröri seisukoht jäi sisult tõendamata. Prokuröri põhjendused, et kuriteo tagajärjel hukkus pere toitja, väikese lapse isa on faktiliselt õiged (S. D tõi sissetulekut perekonda, tema ülekuulamise protokollist nähtuvalt töötas xxx – II kd tl 1, V. D ütluste järgi on neil üks ühine laps). Samas küsitavaks jääb, kas toitja kaotust kui sellist saab pidada raskeks tagajärjeks KarS § 58 p 8 mõistes. 127.Erialakirjanduses leitakse, et raskeks tagajärjeks võib olla suur aineline kahju seoses asja äravõtmise või rikkumisega, varalise seisundi oluline halvenemine, füüsiline kahju (surm, tervisekahjustus) jms. Raske tagajärg on süüd suurendav asjaolu üksnes siis, kui see järgneb formaalsele ehk teodeliktile või ulatub kaugemale koosseisupärasest tagajärjest, on oma mahult sellest suurem, nt põhjustatakse asja rikkumisega mitte oluline vaid suur kahju (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 23, p 10.4). Antud juhul on tegemist materiaalse, mitte formaalse deliktiga. Samuti kannatanu V. D varalise seisundi oluline halvenemine on sisult tõendamata. Selles osas piirdus prokuröri argumentatsioon väitega, et V. D perekonna sissetulekud on nüüd hukkunu abikaasa S. D saamata jäänud palga võrra väiksemad ja kuna V. D ise ei tööta, praegu on lapsehoolduspuhkusel, mis on kohe lõppemas, siis tema perekonna majanduslik seis muutub selle aasta sügisest veelgi raskemaks. V. D ütluste kohaselt tema ülalpidamisel olevatest üks laps on üheaastane, varasemast kooselust on veel üks 7-aastane laps. Abikaasa käis tööl, kannatanu ise oli lapsehoolduspuhkusel. Ka praegu on lapsehoolduspuhkusel. Abikaasa tõi sissetulekut perre, kannatanul endal sissetulekut ei olnud, vaid lastetoetused, 470 eurot vanemapalk nooremale lapsele, seda hakkab saama lapse 1,5 aastaseks saamiseni 2018 septembris ja 55 eurot iga lapse kohta. Põhiliselt elas kannatanu abikaasa sissetulekutest. Praegu kulutustest on tasu korteri ja lasteaia eest, söök, riietus. Veel maksab riik 100 eurot kuus vanemale tütrele elatiseraha. Töökohta peale lapsehoolduspuhkust ei ole. Ka enne lapsehoolduspuhkust ei olnud töökohta. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas V. D, et ühise lapse suhtes on vormistatud toitjakaotuspension 144,11 eurot, seda juba makstakse. 128.Seega kannatanu ütlustest nähtuvalt tema pere sissetulekud on peale abikaasa - S. D surma muutunud väiksemaks, kuid määrati nt ka toitjakaotuspension. Kuna täielikke andmeid D perekonna sissetulekute kohta enne S. D surma ja pärast seda ei ole, tõendeid selle kohta esitatud 28(37)

1-18-2533 ei ole, siis ei saa kohus hinnata, kas ja mil määral on süüdistatava teo tagajärjena hukkunu S. D palgast ilma jäänud V. D perekonna materiaalne seisund muutunud on. Seetõttu puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu V. D perekonna varaline seisund on oluliselt halvenenud. (Omaette küsimus on mida saab pidada oluliseks halvenemiseks ja millised on selle hindamise kriteeriumid.) Sel põhjusel ei saa kohus antud juhul tuvastada sellise raskendava asjaolu olemasolu nagu kuriteoga raske tagajärje põhjustamine KarS § 58 p 8 mõistes. 129.Kohus nõustub ka kaitsja märkusega, et prokuröri viide kuriteo alkoholijoobes toimepanemisele (mis on faktiliselt küll õige, sest kuriteo toimepanemisel on süüdistatav viibinud alkoholijoobeseisundis, mida ta ka ise tunnistab oma ütlustes ja mille üle vaidlust asja arutamise käigus ei olnud, seda on kinnitanud ka mitmed tunnistajad – S, F, M) on karistuse mõistmise seisukohalt asjasse mittepuutuv. Karistust raskendava (või kergendava) asjaoluna KarS § 57 ega 58 seda ei tunne. Kohus ei tuvasta ka kohtupraktika pinnalt, et alkoholijoovet oleks peetud kas süüd raskendava või kergendava asjaoluna. Süüdistuses kirjeldatud ühe faktilise asjaoluna on see küll tuvastatav, aga süü või karistuse raskust ei mõjuta see mitte kuidagi (ei raskendamise ega kergendamise suunas). 130.Kohtu arvates ei saa pidada süüd või karistust raskendava asjaoluna ka prokuröri viidatud asjaolusid seoses kannatanu ja tema laste unehäiretega. Nimelt, et nii kannatanul kui tema lapsel on nüüd raskusi magama jäämisega. Kohus on juba eelpool viidanud erialakirjandusele ja kehtiva kohtupraktika puudumisele, st selliseid juhtumeid raske tagajärje põhjustamisena ära ei tunta. Samuti tuleb märkida, et kannatanu on küll maininud neid asjaolusid (unehäireid endal ja lastel) oma ütlustes, aga tõendeid selle kohta esitatud ei olnud. Viidatud asjaolud, et vanem laps sai hukkunuga väga hästi läbi, nüüd näeb laps unes õudusunenägusid, kardab üksi magada ning kannatanul endal on raskusi magamisega, on küll eluliselt usutavad, kuid tuleb märkida, et selliste väidetega tuli kannatanu välja alles asja kohtuliku arutamise käigus, süüdistusaktis sellele viiteid ei ole ning A. Timofejev’i süüd raskendava asjaoluna esitas prokurör seda alles kohtuvaidlustes, st peale kohtuliku uurimise lõppemist, kui kaitsjal ei olnud enam võimalust esitada selle (tema jaoks uudse asjaolu) vastu omapoolsed tõendid. Kannatanu V. D ütluste järgi kirjutas perearst talle välja unerohtusid, mida ta ei saa võtta, kuna kodus on väike laps. Kohus saab kannatanu ütlustest aru niimoodi, et tal esinevad unehäired ei ole nii tugevad või ulatuslikud, mis tingiksid ära eriarsti poole pöördumist. Et juhtunu, mida ta veel ise pealt näinud on, oli kannatanule suureks šokiks ja tragöödiaks, selles ei ole kahtlust. Mõistlik on eeldada, et sellised traagilised sündmused ei möödu ühegi inimese elus jälgi jätmata ja tervist puutumata. Kohtu arvates ei pea neid lähedase inimese kaotuse läbielamisega alati kaasnevaid mõjusid tervisele (kui need ei muutu eriti rasketeks või avalduvad mingil erilisel moel, mida antud juhul ei esine) lugema eraldi süüd raskendavate asjaoludena. Kas need asjaolud annavad alust kannatanule mittevaralise kahju eest hüvitise välja mõistmiseks, seda kohus hindab eraldi kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas. Tuleb märkida, et ka selle seisukoha esitamisel ei viidanud süüdistaja tema seisukohti kinnitavale kohtupraktikale ning kohus ise sellist praktikat ei tuvasta. Karistust kergendavad asjaolud 131.Prokurör ei viidanud karistust kergendavatele asjaoludele. 132.Kaitsja arvates esinevad kergendavate asjaoludena KarS § 57 p 2 – kahju vabatahtlik hüvitamine (süüdistatava isa tema palvel ja süüdistatava nimel hüvitas matusekulud), p 3 – süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus (süüdistatav tuli vabatahtlikult politseisse ja kogu menetluse kestel on oma tegu kahetsenud). Samuti esineb p 6 – süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul (kannatanu ähvardused ja noa näitamine seda kinnitavad) ja p 8 – kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel (süüdistatav kartis rünnet kannatanu poolt). 29(37)

1-18-2533 133.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud asjas ei ole ning süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse seisundis. Seetõttu puudub alus rääkida hädakaitse piiride ületamisest ja KarS § 57 lg 1 p 8 karistust kergendava asjaolu esinemisest. 134.Samuti kohtu arvates tõendamata on A. Timofejev’i poolt kuriteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. 135.Esiteks, isegi süüdistatava enda ütlustest ei nähtu, et kannatanut noaga lüües oleks ta olnud tugeva hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav ise sellisest hingelise erutuse seisundist ei räägi. Tunnistajate ja kannatanu V. D ütlustest ei nähtu süüdistatava reaktsioonis rohkemat kui ärritust tehtud märkustele. Hingelise erutuse seisundit ei saa tuletada ka V. D ütlustest, et A. Timofejev saatis ta pikalt esmalt baaris olles vastuseks V. D märkusele ja hiljem kui kannatanu ajas teda taga peale mehe noaga löömist. Arvestades seda, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja nad tülitsesid omavahel J. S’iga ei ole sellises reaktsioonis midagi erilist, mis viitaks just tugeva hingelise erutuse seisundile A. Timofejev’il selle kuriteo toimepanemise ajal. Samuti tuleb märkida, et kaitse poolt oli tegemist vastaspoolt – prokuröri üllatava positsiooniga, kuna varem pole kaitse ega süüdistatav sellele (hingelise erutuse seisundis tegutsemisele) tuginenud. 136.Teiseks, kohus on varem tuvastanud, et antud asjas puuduvad tõendid kannatanu S. D poolt õigusvastase käitumise, nt solvamise või vägivallategude kohta. Kuriteo toimepanemine kannatanu provOeerimise tõttu, ilma et see kutsuks süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse seisundit (KarS § 57 lg 1 p 6), ei ole tõepoolest expressis verbis karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 järgi. Ent sama paragrahvi lõige 2 võimaldab kohtul arvestada kergendava asjaoluna ka muid, lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kannatanu provOeeriv käitumine võib sõltuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest olla käsitatav kergendava asjaoluna just KarS § 57 lg 2 mõttes. Selleks tuleb aga kohtul muu hulgas tuvastada, et kannatanu provokatsioon kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise üheks ajendiks (RKKKo 3-1-1-72-16 p 6). 137.Kohus ei tuvasta seda laadi asjaolusid. Eelnevalt on tuvastatud, et süüdistatava ütlused selles osas, et teda on ähvardatud läbipeksmisega ja et S. D on näidanud talle nuga, on ebausaldusväärsed ning kohus on need tõendikogumist välja jätnud. Ükski teine tõend kannatanute poolt süüdistatava solvamist, ähvardamist, tema suhtes vägivalla kasutamist või teist moodi õigusvastaselt mõjutamist ei kinnita. Kannatanu M’i ütlused (et kolmesest seltskonnast tütarlaps (st V. D) ütles süüdistatavale, et lööb talle prillid katki) on kohus eelpool hinnanud, aga jällegi ükski tõend, sh süüdistatava enda ütlused ei kinnita, et selle mõjul oleks temal tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Seda konkreetset momenti süüdistatav oma ütlustes ei mainigi. 138.Kohtu arvates ei tohi karistuse mõistmisel arvestada kaitsja viidatud asjaolu, et süüdistatav soovis selle asja läbi vaatamist lühimenetluses ning prokuröri keeldumise tõttu jäi süüdistatav ilma võimalusest vähendada karistust kolmandiku võrra. Kehtiva kohtupraktika järgi ühelgi kohtumenetluse poolel ei ole subjektiivset õigust nõuda kriminaalasja arutamist lihtmenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2012. a määrus nr 3-1-1-7-12, p 9 ja 2. detsembri 2014. a määrus nr 3-1-1-86-14, p 11.2). 139.Samas nõustub kohus kaitsjaga selles, et süüdistatava puhul esineb selline karistust kergendav asjaolu nagu kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. V. D hagi tunnistas süüdistatav osaliselt (määratlemata seejuures, millises osas), kannatanu L. D hagi tunnistas täielikult ja tema palvel hüvitas tema isa A Timofejev L. Dle matusekuludega seotud kahju täiel määral, mille kohta on esitatud ka dokumentaalsed tõendid (seda on kinnitanud ka tunnistaja A Timofejev oma ütlustes), mistõttu kannatanu on oma hagist ka loobunud (seoses nõude rahuldamisega). Erialakirjanduses ja kohtupraktikas leiti, et kahju vabatahtlik hüvitamine, ka siis kui see on 30(37)

1-18-2533 toimunud osaliselt, on seaduses ette nähtud karistust kergendav asjaolu (KarS § 57 lg 1 p 2) (RKKKo 3-1-1-14-07). Kohus seda sellisena ka käsitleb. 140.Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et süüdistatava tegudes esineb ka teine – KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle (ning tõendid, sh kinnipidamisprotokoll ja tunnistaja A Timofejev’i ütlused, et poeg Andres Timofejev tuli xxxa ütles, et peab end üles tunnistama, mispeale tunnistaja on viinud teda politseisse) tõendavad, et 8.12.2017 kell 8.00 ilmus süüdistatav vabatahtlikult politseisse ja kogu menetluse kestel on oma tegu kahetsenud. Oma kahetsust on süüdistatav avaldanud nii 8.12.2017 politseis ülekuulamisel (II kd tl 96) kui 8.03.2018 lõpliku kahtlustuse esitamisel – KarS § 113 lg 1 järgi (II kd tl 101) aga ka kogu kohtuliku menetluse vältel nii kohtuliku uurimise alguses kui oma viimases sõnas. Viimases sõnas on palunud vabandust kannatanute ees ja kohtu arvates oli A. Timofejev’i kahetsus siiras. 141.KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 142.Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). 143.A. Timofejev’i süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kuriteo iseloomu, s.o ühekordne löök noaga madalal – kättemaksumotiivil, kõhtu, s.o elutähtsate organite piirkonda, avalikus kohas, kannatanu abikaasa nähes, samuti süüdistatava teole järgnenud käitumist – sündmuskohalt põgenemist kannatanule abi andmata. Kohtu arvates teevad need asjaolud A. Timofejev’i süüd keskmisest raskemaks. 144.Samas arvestab kohus ka kergendavaid asjaolusid – kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist (kannatanu L. D osas), süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamliku kahetsust. 145.Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Timofejev’i süü raskus jääb keskmisest määrast mõnevõrra allapoole. 146.Samas arvestada tuleb ka, et A. Timofejev on varem kriminaalkorras karistamata, millest võib järeldada, et antud kuriteo näol ei ole tegemist harjumussüüteoga. Karistusregistri järgi on süüdistataval kaks kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse rikkumise eest (II kd tl 93), st mis ei olnud seotud vägivalla kasutamisega vms. Esimene neist pandi toime septembris 2010, mille eest karistuseks määrati rahatrahv. Teine rahatrahv määrati novembris 2014 LS § 201 lg 1, so mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest (täidetud 8.12.2017, so A. Timofejev’i kinnipidamise päeval), mida ei saa nimetada raskeks õigusrikkumiseks ja mis ei seostu kuidagi antud kuriteoga. Seetõttu puudub alus rääkida mingisugusest väljakujunenud kuritegelikust käitumismustrist või eripreventiivse mõjutamise vajadustest A. Timofejev’i suhtes. 147.Kohus nõustub prokuröri arvamusega selles, et antud asja puhul on olemas erilised üldpreventiivseid kaalutlused ning tapmise eest eeldab avalikkus rangemat karistust. Paraku ei xxx ega Eesti mastaapis üleüldse ei ole haruldased taolised juhtumid, kus avalikus kohas ilma erilise põhjuseta, tekkinud tüli käigus tulevad joobes olevad isikud üksteisele kallale kas rusikatega või nagu antud juhul noaga, mistõttu veel noored inimesed kaotavad oma elu. Kohus nõustub 31(37)

1-18-2533 süüdistajaga selles, et üldpreventiivseid kaalutlused nõuavad selle kuriteo eest rangema karistuse mõistmist. 148.Samas arvestada tuleb ka, et tegemist on üsna noore (1988.s.a) inimesega, kelle puhul peab karistusena pikaajalise reaalse vangistuse mõistmisel olema eriti tähelepanelik. 149.Eeltoodu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A. Timofejev’ile mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. 150.KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud. 151.Eeltoodu arvesse võttes leiab kohus, et A. Timofejev’it tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega pikkusega 8 aastat. Tegemist on sugugi mitte lühiajalise vangistusega ning kuigi see jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, kohtu arvates vastab see A. Timofejev’i süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 152.KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Andres Timofejev on kohtueelses menetluses olnud kahtlustatavana kinnipeetud 8.12.2017 (II kd tl 41-43), Viru Maakohtu 08.12.2017 määrusega vahistatud alates 8.12.2017 (II kd tl 103-106, 107-112, 113). Seega eelvangistuses viibitud aeg alates 8.12.2017 tuleb lugeda karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust alates 8.12.2017 ehk A. Timofejev’i vahistamisest. Tõkend 153.Kohus leiab, et tõkend vahistamine tuleb jätta A. Timofejev’i puhul muutmata kuni kohtuOuse jõustumiseni. KohtuOuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi 154.KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuOuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 155.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

32(37)

1-18-2533 156.Kohtulikus eelmenetluses selgitas kohus kannatanutele VÕS § 134 lg 3 sätestatu ja peajoontes senist kohtupraktikat lähedase surmaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega asjades. Sellega loeb kohus oma selgitamiskohustust täidetuks. 157.Kannatanu L D (S D ema) esitas tsiviilhagi matusekulude hüvitamiseks summas 911,69 eurot (II kd tl 27), millele on lisatud matusebüroo Igavik arve ja kviitung (II kd tl 28, 29). Oma ütlustes seletas L. D, et on esitanud tsiviilhagi seoses matusekuludega. On ainuisikuliselt kandnud kulusid seoses matustega, umbes 900 eurot, peast numbrit ei mäleta, siis sai linnalt veel 250 eurot ja sOiaalamet maksis 430 eurot. Tänaseks päevaks on hagi hüvitatud süüdistatava isa poolt. Kannatanu abikaasa ei osalenud matusekulude kandmises. Esitatud hagi 911,60 eurot on nüüdseks rahuldatud. Ise ei nõua enam midagi. Loobub oma tsiviilhagist. 158.SOiaalkindlustusameti 28.03.2018 tõendi nr 12-2/13:3 kohaselt ohvriabi seaduse alusel on L Dle hüvitatud vägivallakuriteo tagajärjel surnud S D matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot (II kd tl 35). Tunnistaja A Timofejev (süüdistatava A. Timofejev’i isa) on kinnitanud oma ütlustes, et kandis kannatanule L. D’le matusekulude hüvitamiseks üle 661,60 eurot. Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend maksekorralduse nr 126 debiteerimise teatis 4.06.2018-st (II kd tl 8). Kohtuliku arutamise käigus on kannatanu L D loobunud oma hagist. 159.Kohus võtab tema hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse L D tsiviilhagis KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, 2, § 431 lg 1 alusel. 160.Kannatanu V D (S D abikaasa) esitas tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 200000 eurot (II kd tl 30). 161.VÕS § 134 lg-te 2 ja 3 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 162.Lähedaste isikute ringi ei ole seaduses defineeritud ning selle kindlaks määramisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Eelduslikult on lähedasteks isikuteks kannatanu lapsed, abikaasa ja vanemad. Seega abikaasa V D on hukkunu S D lähedaseks isikuks VÕS § 134 lg 3 tähenduses. 163.V D põhjendas tsiviilhagi oma ütlustes järgnevalt. Praegu on tema ülalpidamisel kaks last. Üks laps üheaastane, varasemast kooselust on veel üks 7-aastane laps. Tsiviilhagi 200 tuhat esitab selleks, et laps saaks ülalpidamist. Abikaasa käis tööl, kannatanu ise oli lapsehoolduspuhkusel. Ka praegu on lapsehoolduspuhkusel. Abikaasa tõi sissetulekut perre, kannatanul endal sissetulekut ei olnud, vaid lastetoetused 470 eurot vanemapalk nooremale lapsele, seda hakkab saama lapse 1,5 aastaseks saamiseni 2018 septembris ja 55 eurot iga lapse kohta. Põhiliselt elas abikaasa sissetulekutest. Praegu kulutustest on tasu korteri ja lasteaia eest, söök, riietus. Veel maksab riik 100 eurot kuus vanemale tütrele elatiseraha. Töökohta peale lapsehoolduspuhkust ei ole. Ka enne lapsehoolduspuhkust ei olnud töökohta. Peale seda juhtumit tervisega probleeme ei ole, aga normaalselt magada ei saa, näeb õudusunenägusid seoses tapmisega. Sellega seoses ei ole arsti poole pöördunud, pakuti vaid unerohtusid, need olid retseptiravimid, ei taha neid võtta, väike laps on. Lastel on ilmnenud ka käitumisprobleeme, vanem tütar on muutunud rahutuks, see väljendub tema käitumises, magab temaga koos, kardab üksinda magada. Abikaasal olid head suhted vanema tütrega. Ei saa öösiti magada, sest abikaasa tema silme all pussitati. SOiaalkindlustusameti 28.03.2018 tõendi nr 12-2/13:3 kohaselt S D ülalpeetavale A Dle on määratud toitja kaotusest 33(37)

1-18-2533 tulenev kahjuhüvitis (II kd tl 35). Kaitsja küsimustele vastates lisas, et kaks alaealist last jäid tädi järelevalve all. Tädi tuli nende juurde elama. Ühise lapse suhtes on vormistatud toitjakaotuspension 144,11 eurot, seda juba makstakse. 164.Süüdistaja toetas V D tsiviilhagi. Riigikohtu 3-1-1-67-16 lahendis leiti, et kui süüdistuses ja tsiviilhagis märgitud asjaolud omavahel kattuvad ei ole ts.hagis vaja korrata süüdistusaktis märgitud tõendeid, mis on nii süüdistuse kui tsiviilhagi alusteks. V D on hukkunu S D abikaasa ja nende ühise lapse ema, st lähedane isik seaduse tähenduses. VÕS järgi peavad esinema erandlikud asjaolud. Antud juhul oli selleks ruumiline lähedus tervisekahjustuse tekitamisel ja lähedase inimese vigastustest põhjustatud üleelamised. Kohtupraktikas on erandlikuks asjaoluks peetud lähedasi inimese surma pealtnägemist. V D oli vahetus läheduses kannatanuga, kui süüdistatav tuli baarist välja ja sõnagi rääkimata lõi teda noaga, nägi seda pealt. Kohtupraktika järgi erandlikuks asjaoluks ei ole surm kui selline, vaid just mingi erandlik asjaolu ja antud juhul on selleks see, et V D on viibinud ruumilises läheduses, nägi tema noaga löömist pealt ja sellest tulenevalt on temal probleeme magamisega, ta näeb unes õudusunenägusid. Sellest tulenevalt tuleb hagi taotletavas ulatuses rahuldada. 165.Kaitsja leidis, et V D hagi ei ole põhjendatud, ei ole erandlikke asjaolusid, tuleb arvestada ka kanntanu käitumist antud konfliktis. 166.Viimasega kohus ei nõustu. Kohus jääb varem tuvastatu juurde, et kannatanute käitumine oli õiguspärane ega olnud süüdistatava suhtes provOeeriv. Kohus tuvastab ka tsiviilhagi alust ehk VÕS § 134 lg-st 3 tulenevaid erandlikke asjaolusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt lähedase inimese surm kui selline ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Lisaks peab esinema nt afekt, posttraumaatiline stressihäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedasel isikul (tsiviilhagejal), aga ka nt lähedase isiku surma pealtnägemine. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole aga erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga (RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 15-17). Ka erialakirjanduses leiti, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustab eelkõige lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunuga kahju tekitamise ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised (VÕS kommenteeritud väljaanne, § 134, komm 4.3.). Antud juhul nägi kannatanu V. D oma abikaasa tapmist pealt, see asjaolu ei olnud antud asjas vaidluse all ning seda ühemõtteliselt kinnitasid lisaks kannatanu ütlustele tunnistajad oma ütlustes, nagu seda kinnitab ka videosalvestis (kaamerast baarist väljas). 167.Samas kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et mittevaralise kahju hüvitised peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad ( RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Kehtiva kohtupraktika analüüs1 toob välja, et seni lähedase surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitised on jäänud vahemikku 10000 eurot kuni 127800 eurot, mediaan on 25000 eurot. Kusjuures analüüsi koostaja rõhutab, et kohtud ei tohiks edaspidises kohtupraktikas lähtuda kahju hüvitiste vahemikust ega keskmise hüvitise suurusest, sest 127 800 euro suurune hüvitis on üle kahe korra suurem kui järgmine väljamõistetud hüvitis ning ei ole kooskõlas mittevaralise kahju hüvitise eesmärgi ega ühiskonna heaolutasemega. Kui kohtud soovivad oma edaspidises praktikas analüüsis esitatud andmetele tugineda, oleks kõige õigem lähtuda mediaanarvust. Riigikohtus koostatud kokkuvõttest „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest aastatel 2014-2016“2 nähtuvalt nt tapmise ja tapmiskatse eest välja mõistetud hüvitiste summad jäid 500 euro kuni 10000 euro piiridesse, pussitamisega mõrva toimepanemise eest (kus Maris Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Riigikohus. Õigusteabe osakond. Tartu, aprill 2017. Lk 14-15. (kättesaadav Internetis: https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/kohtupraktika-analuusid)

Samas, lisatabel. Lk 3, 5

34(37)

1-18-2533 kannatanuks oli mõrvatu vanem, kelle ülalpidamisele jäi mõrvatu kolm alaealist last) mõisteti hüvitisena välja 448 eurot (kohtuasi nr 1-13-11203). Asjas nr 1-16-1519 mõisteti kannatanule noaga kõhtu löömisega tekitatud eluohtliku vigastuse eest (KarS § 118 lg 1 p 1 järgi) hüvitisena välja 420 eurot. Asjas nr 1-16-2655 kannatanu noaga kõhtu ja säärde löömise eest (KarS § 118 lg 1 p 1 järgi) mõisteti välja 3000 eurot. 168.Antud juhul, kus kannatanu nägi pealt oma abikaasa noaga löömist, st oli kannatanuga ruumilises läheduses, aga mingeid teisi olulisi negatiivseid tagajärgi sellest temale järgnenud ei ole (kaebab oma ütlustes unehäiretele, aga arsti poole pöördumise kohta tõendeid esitatud ei olnud ning enda sõnade järgi ei võta ravimeid ka) on temale hüvitise välja mõistmine põhjendatud, aga senises kohtupraktikas analoogsetes asjades väljamõistetud hüvitiste mediaanmäärast allapoole jäävas määras ja tunduvalt väiksemas summas, nagu kannatanu ise soovinud on. Kohtu arvates õiglane, mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiga ja ühiskonna üldise heaolutunnega kooskõlas olev hüvitise määr vastab 15000 eurole, millises osas kohus V. D hagi ka rahuldab. 169.Siinkohal märgib kohus, et kannatanu on asja arutamise käigus väljunud tsiviilhagi piiridest ning lisaks abikaasa tapmise pealt nägemisega tekitatud kahju hüvitamisele asunud põhjendama haginõuet asjaoludega, mis ei olnud tsiviilhagis märgitud ja millest kannatanu pole varem rääkinud. Nimelt kannatanu on asunud põhjendama oma nõuet toitjakaotusest tingitud sissetulekute olulise vähendamisega, laste ülalpidamise vajadusega, lastel terviseprobleemide ja käitumishäirete esinemisega, unehäirete tekkimisega. Ühtegi tõendit nimetatud asjaolude tõendamiseks pole kannatanu ega prokurör esitanud, kuigi kohus on juba eelmenetluses eraldi selgitanud kannatanutele nende õigusi ja kohustusi, sh kohustust esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid nii varakult kui menetlusseisund seda võimaldab. Samuti ei selgitanud kannatanu, miks uute asjaoludega tuli välja alles kohtuliku arutamise ajal. Selles osas on hageja väited põhjendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hagi osaliselt, osas, milles hageja nõue on põhjendatud kannatanule ruumilise lähedusega tema noaga pussitamise ajal ja ründe pealtnägemisega. Muus osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 170.Seega tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, 2, § 134 lg 2 ja 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, rahuldab kohus kannatanu V D hagi osaliselt summas 15000 eurot, mis tuleb mõista süüdistatavalt Andres Timofejev’ilt ning vastavalt hagiavaldusele kanda V D pangakontole nr xxx. Menetluskulud 171.Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses Oustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuOusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuOuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuOusega kaasnev sundraha. 172.Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: eeluurimises vandeadvokaat Eduard Bulatšikule 58,08 eurot (II kd tl 82), vandeadvokaat Kaido Koogale summas 60 eurot (II kd tl 85), 150 eurot (II kd tl 88); 30 eurot (II kd tl 92), kohtumenetluses 1050 eurot. 173.Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: kannatanu S D isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 61 eurot (II kd tl 18), S D surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 145 eurot (II kd tl 25). 35(37)

1-18-2533 174.KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuOusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuOusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2018.a kehtestatud kuupalga alamäär on 500 eurot * 2,5 = 1250. 175.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuOuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resOialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 176.Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Andres Timofejevilt. Kohus ei tuvasta alust A. Timofejev’i menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul on menetluskulude kogusumma 2804,08 eurot märkimisväärne ning menetluskulude hüvitamine võib määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuOuse jõustumisest. Asitõendid 177.KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuOuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 178.Antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: 2 CD plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta toimiku juurde. Kannatanu kampsun (pakk nr 1), kannatanu T-särk (pakk nr 2), DNA-proovid (11 tk, pakk nr 5), mis asuvad toimiku juures – hävitada antud kohtuOuse jõustumisel. Kahtlustatava jope (pakk nr 3), kahtlustatava kindad (pakk nr 4), mis asuvad toimiku juures – tagastada Andres Timofejev’ile antud kohtuOuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov eesistuja

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Viimsalu rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Kuusik rahvakohtunik

36(37)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.