Elisa Eesti AS hagiavaldus S B vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
752,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht: Sõpruse pst 145, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: S B, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S Belt hageja Elisa Eesti AS kasuks 31.03.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 470,72 eurot, 17.01.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 181,48 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S Belt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (470,72 euro) tasumata jäägilt alates 18.01.2025 kuni põhinõude 470,72 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja S Be kanda ning välja mõista kostjalt S Belt hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 435 eurot.
6.Välja mõista kostjalt S Belt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 435 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 03.09.2024 hagi S Be vastu võla nõudes ning 12.09.2024 parandatud hagiavalduse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S Be ja Elisa Eesti AS vahel 31.03.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr. xxxx, mille alusel kostja ostis seadme Apple iPhone 13 128GB, mille eest tuli tasuda 24 kuud, igakuiselt 36,208 eurot, kokku 869 eurot. Tasumise tähtaeg oli 30.03.2024. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Kuupäev 01.03.2023 01.04.2023 01.05.2023 01.06.2023 Kokku
Arve nr. xxxx xxxx xxxx xxxx
Summa 36,208 36,208 36,208 362,088 470,72
Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Müügilepingu tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus osamaksetega vara müügileping üles öelda kliendi rikkumise tõttu. Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.05.2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu
ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 13 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 470,72 eurot. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Arve nr xxxx xxxx xxxx xxxx Kokku
Tasumise tähtaeg 18.03.20
18.04.2023 18.05.2023 18.06.2023
Tasumata summa 36,21
Hilinenud päevi
Kokku
19.03.2023 – 03.09.2024, 535 päeva
12,59
36,21 36,21 362,09
19.04.2023 – 03.09.2024, 504 päeva 19.05.2023 – 03.09.2024, 474 päeva 19.06.2023 – 03.09.2024, 443 päeva
11,86 11,16 104,26 139,87
Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 139,87 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata põhinõudelt alates 04.09.2024 kuni põhivnõude tasumiseni. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Elisa Eesti on saatnud kaks tasuta meeldetuletuskirja ja ühe tasulise meeldetuletuskirja summas 5 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses (Elisa Eesti AS ja Creditreform Eesti OÜ vahel on sõlmitud 07.02.2020 käsundusleping nr xxxx kohtueelse ja kohtuliku võlanõudemenetluse osutamiseks. Elisa Eesti AS loovitas antud nõude Creditreform Eesto OÜ-le sissenõudmiseks 26.06.2023). Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud meeldetuletuskirju, e-maile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. 26.06.2023 - on kostjale saadetud meeldetuletuskiri 1 (dtl 81) kostja poolt lepingu sõlmimise ja allkirjastamisel antud kontaktaadressile Eesti Post AS kaudu ning 26.06.2023 on kostjale saadetud sõnum kostja poolt Elisa Eesti AS-ile antud kontaktnumbrile (dtl 82). 21.07.2023 - on kostjale saadetud meeldetuletuskiri 2 (dtl 83) kostja poolt lepingu sõlmimise ja allkirjastamisel antud kontaktaadressile Eesti Post AS kaudu. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.12.2024 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.11.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 15.11.2024 ja loeti kättetoimetatuks 01.12.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 16.12.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 31.03.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ning kostjale 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 470,72 eurot.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 03.09.2024 kokku summas 139,87 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 470,72 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 04.09.2024 – 17.01.2025 (k.a) 136 päeva eest, summas 41,61 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17.01.2025 seisuga kokku summas 181,48 eurot (139,87 + 41,61).
9.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 18.01.2025 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 470,72 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 289,24 eurot (470,72 – 181,48).
10.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kokku summas 30 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt 26.06.2023 meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning 21.07.2023 kirja eest 5 eurot, kokku 20 eurot. Hageja viitab hagis Elisa Eesti AS tasuta ja tasulistele meeldetuletuskirjadele, kuid hagile ei ole neid lisatud. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, e-maile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 740,51 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas
eurot ehk ⁓1,4%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 170 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist ja hagiavalduse koostamist, ülevaatamist ja kohtule edastamist.
16.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
17.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
18.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks, ehk õigusabikulud on põhjendatud kokku summas 170 eurot (käibemaksuta).
19.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 435 eurot (riigilõiv 245 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 170 eurot), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.