Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-5316

territooriumilt

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 312 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses summas 318 eurot ehk kokku 630 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 1380 eurot.

1-17-5316 kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

MENETLUSE KÄIK

01.06.2017. a saabus Harju Maakohtule süüdistusakt üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-175316 (kohtueelses menetluses 16231501133) Pavel Klõkov’i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 19.06.2017. a kohtu alla andmise määrusega andis kohus Pavel Klõkov’i eelmärgitud süüdistuses kohtu alla ning määras, et kriminaalasja arutatakse 05.03.2018. a kell 10:00. 05.03.2018. a kohtuistungil taotles kaitsja, et kuivõrd süüdistatava suhtes on menetluses veel kriminaalasju, siis tuleks need ühendada ning arutada kõiki koos. Prokurör toetas kaitsja seisukohta. Süüdistatav soovis samuti kõiki kriminaalasju arutada koos. Kohus lükkas kriminaalasja arutamise edasi kuni kõik Pavel Klõkov’i kriminaalasjad on kohtule edastatud. 02.05.2018. a saabus Harju Maakohtule süüdistusakt üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-183735 (kohtueelses menetluses 17231501854) Pavel Klõkov’i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Selles kriminaalasjas määras kohus eelistungi ajaks 06.06.2018. a kell 09:30. 06.06.2018. a kohtumäärusega andis kohus Pavel Klõkov’i kriminaalasjas nr 1-18-3735 (kohtueelses menetluses 17231501854) temale esitatud süüdistuses kohtu alla. Ühtlasi ühendas kohus KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel kriminaalasjad nr 1-17-5316 (kohtueelses menetluses 16231501133) ja 1-18-3735 (kohtueelses menetluses 17231501854) ühiseks menetluseks ning luges ühendatud kriminaalasja nr-ks 1-17-5316 (kohtueelses menetluses 16231501133 ja 17231501854). Samuti rahuldas kohus prokuröri taotluse lahendada ühendatud kriminaalasja kokkuleppemenetluses ning kohus jätkas eelistungit koheselt põhiistungiga kokkuleppemenetluses. 06.06.2018. a kohtuistungil esitati kohtule poolte vahel sõlmitud kokkulepe ning kriminaalasja materjalid.

KURITEGUDE ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Pavel Klõkov’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 04.09.2016. a kella 1 paiku xxxx korteris tiris oma elukaaslast X1t jõuga kätest, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale ja lõi põlve ära, tundes valu. Seejärel Pavel Klõkov kägistas teda ühe käega kõrist, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Samuti Pavel Klõkov hoidis nuga kannatanu kõri vastas, põhjustades kriimustuse kaelal ja vigastas noaga kannatanu vasakut peopesa.

1-17-5316 Pavel Klõkov tekitas X1le füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile olid kannatanul 04.09.2016. a fikseeritud tervisekahjustused: kaelal eespool on punast värvi kriim laiusega 3 cm, vasaku käe käelabal on lõikehaav pikkusega 1,5 cm. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 02.10.2017. a kella 5 paiku xxxx maja juures, tõukas kahe käega oma endist elukaaslast X1t, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, ning Pavel Klõkov lõi kannatanut ühe korra jalaga parema silma piirkonda ja korduvalt kätega vastu pead ja nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti Pavel Klõkov haaras kannatanul jopest ja lohistas teda mööda maad, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seejärel xxxx korteris Pavel Klõkov haaras kahe käega X1 kõrist ja kägistas kuni kannatanu hakkas lämbuma. Oma tahtlike tegudega tekitas Pavel Klõkov X1le füüsilist valu ja vastavalt 02.10.2017. a IdaTallinna Keskhaigla koostatud haigusjuhu epikriisile diagnoositi kannatanul pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused; kaasuv haigus: konjunktiivi muud haigusseisundid, konjunktiivi hemorraagia e sidekesta verevalum; silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon). 03.10.2017. a koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati kannatanul järgmised tervisekahjustused: parema silma ümber hematoom; vasaku silma kohal silmalaul marrastus; otsaees, vasakul pool hematoomid; kaelal vasakul pool marrastus, paremal pool punetus; parema kõrva peal on hematoom; nimme piirkonnas marrastus. Samuti süüdistatakse Pavel Klõkov’it selles, et tema koos uurimise käigus tuvastamata isikutega tekitas 08.10.2017. a kella 21.30 paiku xxxx asuva maja juures X2ele ( X2), füüsilist valu ja kehavigastusi: algul lõi Pavel Klõkov kannatanule rusikaga vastu nägu, samuti lõi Pavel Klõkov kannatanule uuesti rusikaga näkku ja kõhtu, pärast mida eeluurimise käigus tuvastamata isikud lõid kannatanule veel mitu korda rusikatega vastu nägu ja vastu selga, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul vasakule kulmule marrastus ja vasaku silma alla haav. Seega pani Pavel Klõkov toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 06.06.2018. a sõlmisid ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav Pavel Klõkov ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe alljärgneva kokkuleppe, mida pooled parandasid 14.06.2018. a toimunud kohtuistungil. Karistus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 08.-09.10.2017. a, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistus mitte pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud osa – 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva – jääb tingimisi kohaldamata. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 2 aastat. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

1-17-5316 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa vahetamiseks;

elu-, töö- või õppimiskoha

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus X1le on tekitatud moraalset ja füüsilist kahju. Varalist kahju ei tekitatud. Kannatanu X1 tsiviilhagi esitanud ei ole. X2ele on põhjustatud füüsilist ja moraalset kahju, varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi kannatanu ei esitanud. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kohtueelse menetluse kulud on: kaitsjatasu 312 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses on 318 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot. Seega süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1380 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi. Süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kulusid 12 kuu jooksul igakuiselt 115 eurot. Asitõendid 3 CD-plaati kõnesalvestistega jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas nr 16231501133 kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt on asitõendite juures märgitud ka kööginuga ja kunstnahast tagi, mis on antud omanikule X1le vastutavale hoiule. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.