1-18-4171/3 - Avaliku usalduse vastased süüteod - Dokumendi võltsimine ja kahjustamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. KarS § 349 kohaselt karistatakse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest rahalise karistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on kaitstavaks õigushüveks avalik usaldus, mille all tuleb mõelda dokumendi, raha või muu maksevahendi või riigi poolt kehtestatud märgi või tunnuse käibe usaldusväärsust. Et nimetatud objektid väljendavad ühtlasi teatud õigusi ja kohustusi, saab õigushüvena üldisemalt määratleda õiguskäivet. Kohus on seisukohal, et Ingmar Rebase tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Ingmar Rebase poolt M.G. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX kasutamine 13.01.2017 ajavahemikul 00.00-01.00 Tartu linnas Soola 1A asuvasse OÜ Novoloto Fenikss mängusaali sisenemiseks on tõendatud tunnistajate M.G., K.S., G.H. ütlustega, 13.01.2017.a vallasasja hoiulevõtmise protokolliga, 18.01.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos sellele lisatud fototabeliga, Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017.a vastusega ning süüdistatav Ingmar Rebase enda ütlustega. Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt oli jaanuari alguses 2017 tema sõbra Ingmar Rebase juures pidu ning tema oli samuti seal. Järgmisel päeval pärast pidu ta avastas, et on oma rahakoti sinna unustanud, kuid ta ei hakanud rahakoti järele linna kiirustama, kuna teadis, et see on Ingmari juures. 13.01.2017 helistas talle Ingmar ja ütles, et võttis loata tema ID-kaardi nr XXX ja kasutas seda kasiinosse pääsemiseks, mille käigus jäi politseile vahele, kes võttis ID-kaardi hoiule. Ingmar võttis ID-kaardi tema teadmata. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt sai ta koos temaga tööl olnud patrullpolitseinikuga 13.01.2017 kella 00.49 ajal väljakutse Soola tn 1A asuvasse kasiinosse. Kohale jõudes selgus, et kasiinosse soovib siseneda Ingmar Rebane, kasutades selleks teise isiku M.G. ID-kaarti nr XXX kui isikut tõendavat dokumenti. Ingmar Rebane oli juba eelnevalt kasiinosse pääsenud, kuid mänguautomaadiga tekkinud probleemi lahendamise käigus selgus, et Ingmari allkiri ei lähe kokku tema poolt esitatud dokumendil oleva M.G. allkirjaga. Ingmar Rebane ei tunnistanud kohapeal üles, kes ta tegelikult on, väites, et on M.G., aga sõidu ajal arestimajja selgus, et isiku puhul on tegemist Ingmar Rebase. Ingmar ütles, et M. on tema sõber ning unustas väidetavalt oma rahakoti Ingmari juurde ning samuti rääkis Ingmar, et tal on tegelikult kasiinokeeld peal ning seetõttu ta võttiski kasiinosse pääsemiseks M. dokumendi. Tunnistaja G.H. ütluste kohaselt, kes oli 13.01.2017.a kella 00-01 ajal Tartu linnas Soola 1A asuvas Fenikss kasiinos mängusaali teenindajana tööl, sisenes kasiinosse meesterahvas, kes läks registreerimislaua juurde. Üsna kohe kutsus registreerimislaua juures olnud teenindaja ta sinna, kuna tekkis kahtlus, kas meesterahvas on sama isik, kelle ID-kaardi ta dokumendina esitas. Dokumendil oleva isiku nimi oli M.G., kuid ID-kaardil olnud pilt ei ühtinud kasiinosse sisenenud meesterahva profiiliga. Samuti ei osanud meesterahvas peast öelda M.G. ID-kaardil 3 (7)

kirjas olnud isikukoodi, vaid teadis ainult sünnikuupäeva. Lisaks erines meesterahva poolt näidisena paberile kirjutatud allkiri suuresti ID-kaardil olevast M.G. allkirjast. Mingil hetkel meesterahvas ärritus veidi, et teda kasiinosse ei lubata, kuid talle selgitati, et kuni neil on kahtlus tema tegelike isikuandmete üle, ei saa nad teda kasiino mängusaali lubada. Nad kutsusid välja G4S patrulli, kes teatas saabudes toimunust politseisse, kuna ka nende hinnangu põhjal polnud nimetatud meesterahva puhul tegemist M.G.ga. Nad said kohapeal kinnituse, et meesterahvas pole M.G., kuid ei saanud teada meesterahva tegelikku nime. 13.01.2017.a vallasasja hoiulevõtmise protokollist selgub, et samal kuupäeval kella 01.24 ajal võeti hoiule Ingmar Rebase poolt kasiinosse pääsemiseks esitatud M.G. nimele väljastatud IDkaart nr XXX. Nimetatud Ingmar Rebase valdusest politseipatrulli poolt 13.01.2017 ära võetud ID-kaarti on vaadeldud 18.01.2017.a asitõendi vaatlusprotokollis, kust nähtub, et ID-kaart on väljastatud M.G. (ik. XXX) nimele ning see kannab numbrit XXX. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et ID-kaart tagastatakse selle omanikule M.G.le (lk 10 olev esemete üleandmise-vastuvõtmise akt). Süüdistatav Ingmar Rebane on ennast süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, mis haakuvad teiste asjas kogutud ja eelpool käsitletud tõenditega, kuidas see võis olla 12. või 13. jaanuar 2017, kui ta pidas enda elukohas pidu, kus oli ka tema sõber M.G.. Kui M. peolt ära läks, avastas ta, et M. oli unustanud enda rahakoti tema juurde. Kuna tal oli endale kasiinokeeld pandud, tuli tal mõte, et läheb M.e ID-kaardiga kasiinosse mängima ning jätab seal mulje, et on M.G.. Ta võttiski M. rahakoti vahelt tema ID-kaardi ja läks Tartus Soola tn 1A asuvasse Fenikss kasiinosse, kus ta esitas mängusaali teenindajale M.G. ID-kaardi ehk jättis neile mulje, et on M.G., mitte Ingmar Rebane. Edasi kirjeldab Ingmar Rebane ütlustes korduvat kasiinost väljas käimist ning uuesti kasiinosse sisenemist, selgitades, kuidas tal tekkis mängusaali teenindajaga, kes oli teda samal päeval eelmistel kordadel kasiinosse lubanud, probleem, kuna teenindaja ütles, et ta ei ole M.G. näoga. Tema ütles seepeale, et on M.G.. Tema juurde tuli ka teine teenindaja, kes küsis tema käest kontrollivaid küsimusi M. andmete kohta ja võrdles tema nägu M. näoga tema ID-kaardil. Tema väitis ikkagi, et on M.G.. Seepeale kutsuti välja politsei, kuna kasiinotöötajad ei olnud lõplikult tema isikus veendunud. Politsei toimetas ta arestimajja. Sõidu ajal tunnistas ta politseinikele üles, et ta on tegelikult Ingmar Rebane ning rääkis neile ära kogu loo, kuidas ta M. ID-kaardi enda kätte sai. Ta kahetseb tehtut ja lubab, et ei pane enam tahtlikult süütegusid toime. Ta võttis M.G. ID-kaardi M.G. rahakotist tema teadmata. KarS § 349 objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost: a) teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine; b) enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmine.1 Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust (perpetueerimis- ehk kestmisfunktsioon), mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid (tõendamisfunktsioon) ning millest selgub selle väljaandja (garantii- ehk tagatisfunktsioon).2 KarS § 350 annab tähtsate isiklike dokumentide ammendava loetelu: isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Tähtsa isiku dokumendi puhul on tegemist isikut tõendava dokumendiga, mis vastavalt ITDS § 2 lg-le 1 kujutab endast riigiasutuse poolt väljaantud dokumenti, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja

allkiri või allkirjakujutis.3 Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega.4 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Ingmar Rebase poolt 13.01.2017 kella 00.00-01.00 ajal Tartu linnas Soola tn 1A asuva OÜ Novoloto Fenikss kasiinosse sisenemiseks kasutatud M.G. nimele välja antud ID-kaart nr XXX on tähtis isiklik dokument KarS § 350 mõttes. Arvestades asjaolu, et Ingmar Rebane omas Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017.a vastuskirja kohaselt õnnemängu ja toto mängimise piiranguid alates 26.09.2016 kuni 26.09.2018 ning tulenevalt tema poolt avaldatust, et just selle piirangu tõttu otsustas ta kasutada kasiinosse saamiseks M.G. poolt koos rahakotiga tema elukohta unustatud ID-kaarti, ei ole kohtu hinnangul võimalik kahelda selles, et Ingmar Rebane kasutas M.G. tähtsat isiklikku dokumenti, so ID-kaart selleks, et omandada õigus kasiinosse sisenemiseks. Kuivõrd asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kahtlust, et Ingmar Rebane M.G. nimele väljastatud ID-kaardi kasiino mängusaali teenindajale esitas, täitis ta oma tegevusega KarS § 349 objektiivse koosseisu. Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest.5 Kohtu hinnangul pani Ingmar Rebane talle süüksarvatava teo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et esitab kasiinosse sisenemise õiguse saamiseks teise isiku, so M.G. nimele väljastatud ID-kaardi olukorras, kus tal endal on kasiinokeeld, mistõttu ta ei saaks enda isikut tõendava dokumendiga kasiinosse siseneda. Kohus ei tuvastanud Ingmar Rebase teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 349 näeb tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ette rahalise karistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud, et Ingmar Rebase puhul esineks KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud kahetsus. Karistusregistri 28.02.2017.a väljavõtte kohaselt on Ingmar Rebast kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel 11 kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 1-aastase katseajaga. Samuti on teda karistatud väärteokorras, millised karistused on valdavalt täitmata. Arvestades, et KarS § 349 näeb sanktsioonina ette vaid rahalise karistuse kohaldamist, tuleb Ingmar Rebast toimepandu eest karistada rahalise karistusega.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaalasja toimikus on olemas teatis Ingmar Rebase keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Sellest nähtub, et 2015.a oli Ingmar Rebase keskmise päevasissetuleku suuruseks – 9,89 eurot. Arvestades, et 2016.a andmed Ingmar Rebase kohta puuduvad, tuleb vastavalt KarS § 44 lg-s 3 märgitule võtta rahalise karistuse mõistmisel aluseks Ingmar Rebase 2015.a keskmine päevasissetulek, kuid kuna see on alla 10 euro, siis tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäära suurus, mis on 10 eurot. Asjas tuvastatu pinnalt, arvestades Ingmar Orava süüd suurust, on kohus seisukohal, et Ingmar Rebast on võimalik mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Ingmar Rebasele rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära. Seega tuleb Ingmar Rebase rahaliseks karistuseks mõista 1000 eurot (100 x 10). KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades, et Ingmar Rebasel tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, leiab kohus, et Ingmar Rebasele käib rahalise karistuse summa ühekorraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjustel tuleb anda Ingmar Rebasele võimalus tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ingmar Rebase menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot).