lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-9575/81

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-9575/81
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-1936/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 31. mai 2018 1-13-9575 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Ats Mitrauskise (isikukood 36911245718) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. mai 2018. a määrus Süüdimõistetu Ats Mitrauskise kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Ats Mitrauskise kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsusega tunnistati Ats Mitrauskis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120, § 3312 ja § 113–§ 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Mitrauskisele mõistetud karistust Tartu Maakohtu
28.detsembri 2011. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes A. Mitrauskisele liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
26.augusti 2013 ja vangistuse lõpptähtpäev on 20. juuni 2020.
2.7. märtsil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Mitrauskise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Mitrauskise ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
3.Tartu Maakohtu 8. mai 2018. a määrusega jäeti A. Mitrauskis vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohus märkis, et A. Mitrauskis on pannud toime erinevat liiki kuritegusid, mh tapmiskatse. Kokku on A. Mitrauskisel 7 kehtivat kriminaalkaristust, kuritegude raskusaste on ajas kasvanud. Kohus luges positiivseks, et A. Mitrauskis on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud
2.klassis ning töötanud majandustöödel. Samas leidis kohus, et retsidiivsusoht on A. Mitrauskise puhul siiski jätkuvalt liiga kõrge ning vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles seda toetavad asjaolud. A. Mitrauskis on toime pannud arvukalt kuritegusid, ta on ennast elatanud

mh varavastaste kuritegude toimepanemisega. Tema varasemat käitumist iseloomustab kalduvus liigsele ärrituvusele ja agressiivsusele, mis on tinginud erinevate vägivallakuritegude toimepanemise. Tapmiskatse pani ta toime katseajal. Kuigi A. Mitrauskisel puuduvad distsiplinaarkaristused, on ta vangistuses enese arengusse panustanud minimaalselt. Olulist muutust süüdimõistetu mentaliteedis ei nähtu. Tema selgitused vangistuses õpitu kohta piirdusid vaid väljendiga „olen kõigest aru saanud“, kuid sisulist selgitust sellele ei järgnenud. Grupitööd tegi A. Mitrauskis vanglas minimaalselt. Osaledes vanglas sotsiaalprogrammis, oli süüdimõistetu passiivne, tegi kaasa minimaalselt ja vastas küsimustele napisõnaliselt. Kohus leidis, et kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile ja talle lisakohustuste määramine ei oleks uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks piisav.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Mitrauskise kaitsja M. Sikut, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Mitrauskis vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigelt diskretsiooniõigust, jättes arvestamata A. Mitrauskise ennetähtaegset vabanemist toetavate asjaoludega ja tuginedes vaid selle vastu rääkivatele asjaoludele. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi tõendatud argumenti, on ainult oletused ja subjektiivne veendumus. Kaitsja toob välja, et A. Mitrauskis on läbinud sotsiaalprogramme, õppinud 2. klassis ega ole vangistuses toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. A. Mitrauskisel on vabanemisel töökoht ja toetav perekond, mis maandab riske. A. Mitrauskisel on XXX ning juulis on perekonda sündimas neljas laps. A. Mitrauskisele tuleks anda võimalust näidata, et ta on asunud paranemise teele, ja et ta soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu ning osaleda laste kasvatamisel. Kaitsja lisas määruskaebusele tõendi I. M. raseduse ja sotsiaalkindluste otsused XXX

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Sikuti määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
7.Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud

2(3)

reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8.Kolleegiumi hinnangul on A. Mitrauskise kaitsja määruskaebus perspektiivitu. Selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust maakohtu määrust tühistada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on igati veenvalt põhjendanud, miks ei saa A. Mitrauskist KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriumeid arvestades ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus on arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega ja leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et A. Mitrauskise vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Arvestades A. Mitrauskise korduvat karistatust, sh raskete kuritegude eest, tema käitumismustreid samuti passiivsust vangla sotsiaalprogrammides, ei ole mingit käegakatsutavat alust loota, et kinnipeetav oleks praegu vabanedes valmis asuma õiguskuulekale teele. Kohus ei jätnud A. Mitrauskise vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Mitrauskise kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 8. mai 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja