Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-8405
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. aprilli 2018 määrus, millega S.S. (ik XXX) vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Sari, määruskaebus
Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. aprilli 2018 määrus, millega S.S. vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.S. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta eelnevas punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Iseloomustused programmides osalemise kohta on positiivsed. Vangla iseloomustuses on kirjas, et S.S. ei ole vägivaldne ega kiiresti vihastav. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning tema soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Vabanemise korral on S.S. l lähedaste tugi. Ta asub elama isa ja poolõe juurde. Süüdimõistetu suhted nendega on head ja toetavad, nagu ka teise õe ja emaga. Toetav lähisuhtevõrgustik pakub vabanemisel tuge ja aitab püsida seaduskuulekal teel. Lisaks on S.S. pöördunud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus tugiteenuse programmi. Talle on määratud tugiisik. Nii vangla iseloomustusest, kriminaalhooldaja ettekandest kui ka kriminaaltoimikutest nähtub, et S.S. ei ole vägivaldne ega kiiresti vihastav. Pigem on tegemist noormehega, kes ei ole suuteline puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu lahendama konfliktisituatsioone. Negatiivset käitumist on võimendanud alkohol. Seega vajab süüdimõistetu abilist, kelle poole pöörduda ja kes õpetab olukordi seaduskuulekalt lahendama. Kohtu arvates ongi tugiisiku ja kriminaalhooldaja järelevalve ja koostöö reaalne võimalus adapteerida S.S. ühiskonda. Karistuse täielikul ärakandmisel jääks S.S. aga igasuguse järelevalveta. Vabanemise korral on S.S. le garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on ka enne vangistust ja selle ajal olnud tööga hõivatud, mis kinnitab, et tegemist ei ole tööpõlguriga. Töökoht on võimalik S.S. l leida ka Töötukassa abil. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek aitavad tagada majandusliku toimetuleku ja vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Suurimaks murekohaks on S.S. alkoholisõltuvus. Samas nähtub iseloomustusest, et ka seda probleemi on S.S. teadvustanud ning mõistab, et edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta soovis ka ise alluda alkoholivastasele ravile. Seetõttu on põhjendatud määrata S.S. le lisakohustus alluda ravile. Kohtu hinnangul nähtus kinnipeetava ütlustest, samuti tema käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud karistusest vajalikud järeldused. Tal on sisemine soov teha elus muudatus seaduskuulekuse suunas, mistõttu on põhjust talle see võimalus anda. Kriminaalhooldusele allutamine annaks rohkem tulemusi, kui karistuse täielik ärakandmine.
arvamuse kohtule 4 päeva hiljem. Seega oli prokuratuurile teada, milles S.S. on alust kahtlustada, ning võimalus lisada see teave kirjalikku arvamusse. Samuti saanuks prokuratuur esitada kohtule lisainformatsiooni kahe kuu jooksul enne istungi toimumist. Tekitab küsimusi, miks on uurimine väldanud kaks kuud ja seda olukorras, kus kõik ülekuulatavad isikud on kas kinnipeetavad või vangla töötajad. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud ka S.S. le selge, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kaitsja hinnangul võis S.S. kaotada kontrolli, kuna teda ähvardati seksuaalse vägivallaga. S.S. saab pidevat psühhiaatrilist ravi. Kaitsja rõhutab, et menetletavas kriminaalasjas ei soovi kannatanu S.S. karistamist, mis viitab asjaosaliste leppimisele. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata otstarbekusele edasiste menetlusotsustuste tegemisel ja kaaluda erinevaid alternatiive asja lahendamiseks. Ennetähtaegne vabastamine ei välista kriminaalasja edasist menetlemist. Kaitsja nõustub maakohtuga selles, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks S.S. mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi, kui karistuse täielik ärakandmine. S.S. ei ole materjalidest nähtuvalt vägivaldne. Ta on vaid noormees, kes ei ole suuteline puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu lahendama konfliktsituatsioone. Praegu on S.S. määratud tugiisikuteenusele. Kui ta teenuselt maha arvataks, ei oleks edaspidi võimalik tugiisikut saada, kuna tegemist on projektipõhise teenusega.
vangistuses on pooleteise aasta vältel olnud laitmatu ja ta on täitnud individuaalses täitmiskavas püsitatud eesmärgid. Sotsiaalprogrammide läbiviijate hinnangul on ta programmid läbinud edukalt (KoTo, lk 4, pöördel). Kohtukolleegiumi hinnangul saab seetõttu S.S. , kes on vangla iseloomustust arvestades käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastada põhjusel, et tema ohuprognoos vabaduses kuritegude toimepanemise jätkamiseks on pigem väike.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Juhan Sarv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.