Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

elavad praegu Vladimiri abikaasa ning nende alaealine tütrepoeg, kelle hooldusõigus on vanavanematele antud. Kinnipeetava abikaasa on andnud oma suulise ja kirjaliku nõusoleku Vladimiri antud aadressile elama asumise kohta peale vanglast vabanemist ning elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nende korterisse. Antud elukoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks ning vastab kõikidele nõutud tingimustele. Abikaasa sõnul on Vladimir vangistuse ajal käinud tööl alates sellest ajast, kui ta viidi üle Maardu üksusesse. Alates sellest ajast ei ole naise sõnul nad enam pidanud mehele raha kandma, vaid Vladimir toetab hoopis neid. Ka peale vabanemist on kinnipeetav avaldanud soovi jätkata töötamist XxxxAS`is. Vesteldud telefoni teel firma direktoriga, kelle sõnul on Vladimirile küll töökoht olemas, kuid kõik sõltub sellest, kas ta ise peale vabanemist sinna tööle tahab minna. Vladimir Trubitsin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Vladimir Trubitsini vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Vladimir Trubitsini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vladimir Trubitsini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning ka vangistuses viibib ta esimest korda. Mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 5 aastat ja 5 kuud ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele sooritas isik kuriteo alkoholijoobes ning uue kuriteo sooritamise oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Vladimir Trubitsini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Vladimir Trubitsinile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 7 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 11 %, mis ei ole kõrged näitajad. Samuti on vangla välja toonud, et kinnipeetav on seadnud eesmärkideks töötamise ja abikaasaga rahuliku pereelu, lapselapse kasvatamise. Pärast vabanemist on Vladimir Trubitsinil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning Vladimir Trubitsin on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.