Liiklussüüteod

Kristjan Riet kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et 06.03.2018 võttis Kristjan Riet ühendust Vangla kontaktisiku ning kriminaalhooldusametnikuga, et muuta vabanemisjärgseks elukohaks Xxxx. Kokku on lepitud kodukülastus kinnipeetava emaga. Korteri omanik on andnud varasemalt kirjaliku nõusoleku, et lubab Kristjan Rietil elada korteris elektroonilise valve perioodil. Kinnipeetava ema on toetanud Kristjan Rieti rahaliselt vangistuse perioodil. Ametnik on võtnud telefoni teel ühendust ettevõtte juhatuse liikmega, kes on kinnitanud, et firma xxxxOÜ pakub Kristjan Rietile vabanedes töökohta. Kristjan Riet taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kristjan Riet vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et kinnipeetava käitumine on olnud üldjuhul positiivne, muidu tal ei lubataks väljaspool vanglat tööd teha. Isikul on olnud võimalus kohaneda eluga vabanemisel. See on Rieti puhul tähelepanuväärne ja oluline ka see, et Rieti puhul peetakse uute kuritegude riski madalaks. Arusaamatu, miks vangla ei pea otstarbekaks Rieti vabaks lasta. Pealegi Riet 2018 teisel poolel vabaneks juba niigi. Palun tõsiselt kaaluda Rieti vabastamist – ta on vanglas tööl käinud, raha kogunud, nõuded tema vastu pole ülemäära suured. Kõik tingimused vabanemiseks – elukoht, töökoht – on olemas. Palub mitte arvestada vangla ja prokuröri arvamust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Kristjan Riet ja kaitsja arvamused, leiab, et Kristjan Rieti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristjan Rieti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust. Samas KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb K. Riet veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemine seotud ka alkoholi kuritarvitamisest tingituna, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava

kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüab senist kuritegelikku elustiili muuta ning alkoholist hoiduda, kinnitab ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimine vanglas. Pärast vabanemist on Kristjan Rietil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning Kristjan Riet on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.