Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja erinevaid kohustusi. Harju Maakohtu 20.04.2016. a määrusega pöörati Roman Kolesnitšenkole Harju Maakohtu 02.12.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.04.2019. 03.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Roman Kolesnitšenko ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu Vangla seisukohaga ei nõustunud prokurör, kes on oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu vabastamist ei võimalda tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud, lähedaste toetuse ja töökoha puudumine. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalusele kanda ülejäänud karistus vabaduses, jätkas isik kriminaalhoolduse nõuete eiramist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut kujunenud harjumusi ja käitumist muutma. Samuti puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus isiku suhtes täitnud eesmärke. Roman Kolesnitšenko avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, millega ta on vanglas tegelenud ning millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused. Väidetavalt on ta saanud aru oma probleemidest ning ei taha varasema elu juurde naasta. Rehabilitatsioonikeskusesse minna ei soovi, kuna ei taha saada kokku narkomaanidega ja läbida programme. Usub, et tuleb ise sõltuvusega toime. Vabaduses on lähedastest õde, kuid kontakt karistuse kandmise ajal puudub.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kolesnitšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Roman Kolesnitšenkol on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Kolesnitšenkot on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegusid on ta sooritanud peamiselt selleks, et saada rahalisi vahendeid narkootikumide hankimiseks. Käesolevat vangistust, mis on kolmas, kannab süüdimõistetu narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kohus andis süüdimõistetule esmalt võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid ükskõikne suhtumine kohtuotsusega määratud kohustustesse tõi kaasa vangistuse täitmisele pööramise. Sarnaselt on kinnipeetav käitunud ka varem. Näiteks Viru Maakohtu 28.10.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-14178 mõistetud karistus pöörati samuti täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega näitab Roman Kolesnitšenko varasem elukäik, et karistused, mis ei ole seotud reaalse vangistusega, tema mõjutamiseks ei sobi.

2 (3)

Kinnipidamisasutuses, rangelt kontrollitud keskkonnas, on Roman Kolesnitšenko hästi toime tulnud, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Siiski ei ole see piisav, et teda enne karistuse lõppu vabastada. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vabanemise korral sooviks Roman Kolesnitšenko minna elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodusse, mis ei paku püsivat eluaset, sissekirjutust ega töökohta, kuid on abiks isiku ühiskonda pöördumisel. Vangla materjalide kohaselt on elamine ja toitlustamine turvakodus tasuline, kuid kinnipeetaval puuduvad selleks rahalised vahendid. Roman Kolsenitšenko sõnul aidatakse teda esialgu ka ilma nendeta. Ta loodab töökoha leida, kuid katkenud haridustee ning eesti keele oskuse puudumine püsiva töökoha leidmist ei soodusta. Toetav tugivõrgustik samuti puudub. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Roman Kolesnitšenko puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu ka tegelikult saab aru enda õigusvastase käitumise põhjustest ning on valmis elus muudatusi tegema. Kinnipeetava puhul on tegemist pikaaegse uimastitarvitajaga. Tema varasem elukäik näitab selgelt, et iseseisvalt ta narkootikumide tarvitamisest loobuda ei suuda. Tuge võiksid pakkuda spetsiaalselt uimastisõltlastele mõeldud teenused rehabilitatsioonikeskustes, kuid kinnipeetav ei ole nendest huvitatud. See kinnitab, et ta ei ole tegelikult mõistnud enda probleemi tõsidust ning karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.