lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9612/12

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9612/12
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9612/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.12.20151-15-9612/23Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.04.20161-15-9612/48Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-9612 (15230102895)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. detsembri 2015 otsus Maksim Šarikovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja Roman Kolesnitšenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Maksim Šarikovi (isikukood 39312120254, viibib Tallinna Vanglas) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Šarikovi määruskaebus Harju Maakohtu 2. detsembri 2015 otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. detsembri 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Maksim Šarikov KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 02.06.2015 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks 02.06.2015. Menetluskuludena mõisteti M. Šarikovilt välja riigituludesse sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 975 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 360 eurot ja ekspertiisikulu 936 eurot. M. Šarikov on kohustatud tasuma temalt väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 189.25 eurot. Sama otsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistati veel R. Kolesnitšenko,

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1(3)

kelle osas otsust vaidlustatud ei ole.

2.29.12.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtule M. Šarikovi apellatsioonina pealkirjastatud kaebus, milles ta leiab, et lisaks mõistetud vangistusele karistatakse teda menetluskulude väljamõistmisega kahekordselt, mis ei ole õige. Ta ei nõustu sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmisega, sest kaitsja mängis kokkuleppe sõlmimisel ja kohtusaalis üksnes statisti rolli. Arusaadavalt ei ole tal võimalik ka eeltoodud põhjustel väljamõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ning ringkonnakohus käsitleb ka M. Šarikovi kaebust menetluskuludesse puutuvalt määruskaebusena. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata ka juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Esitatud kaebusest nähtuvalt taotleb M. Šarikov jätta süüdimõistmisel temalt välja mõistmata sundraha 975 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 360 eurot. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. 29.03.2015 jõustus KrMS-i redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Ka selgitatakse seletuskirjas, et kuna kriminaalmenetluse

2(3)

kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab isikul juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Käesolevas asjas tuleneb 30.11.2015 prokuröri, M. Šarikovi ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppest (kd II, tl 18-19), et pooled on kokku leppinud selleski, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele ka sundraha 975 eurot ja kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisitasud summas 936 eurot ja kaitsjatasud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. M. Šarikov ja tema kaitsja on sellega nõustunud ning on seda kinnitanud oma allkirjaga. Kohtuistungil (kd II, tl 22-23) on süüdistatav ise kohtule kinnitanud, et saab aru, et peab tasuma sundraha I astme kuriteos 975 eurot, ekspertiisikulu 936 eurot ja kaitsjatasu eeluurimisel ja kohtus. Selliselt on maakohus kokkuleppe ka kinnitanud, võimaldades M. Šarikovil hüvitada menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on maakohus toiminud kooskõlas kehtiva seadusega, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning alus M. Šarikovi taotluse rahuldamiseks puudub. Samuti osutab kohtukolleegium Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus M. Šarikovilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega, kuna puuduvad sellised asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskulude osas ning puudub ka seaduslik alus M. Šarikovi taotluse rahuldamiseks, tuleb Harju Maakohtu 2.12.205 otsus vaidlustatud osas jätta muutmata ja tühistamata. Isikule, kes omab nelja kehtivat kriminaal- ja kuute väärteokaristust (kd I, tl, 113120) ning kes vabanes viimase karistuse kandmiselt alles 13.04.2015, ei saa tulla üllatusena kohustus hüvitada süüdimõistva otsuse korral menetluskulud.

4.Ülaltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see määrusega jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

Meelika Aava

Ivi Kesküla

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja