Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-18-3162 KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada J.Z ’i täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et J.Z on kohustatud käitumiskontrolli ajal: -

mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata J.Z katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.Z ’ile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 24.04.2018.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus J.Z’il algab, kohtulahendi jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta J.Z ’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on J.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. J.Z’i suhtes pole tõkendit kohaldatud.

Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavaldust ei ole esitatud.

Asitõendid CD plaat salvestustega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

1-18-3162

J.Z’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 125,00 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 87,50 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

J.Z’i süüdistatakse selles, et tema 12.08.2017.a ajavahemikul kell 23:30 kuni 00:00, viibides Tallinnas aadressil Xxxxasuvas korteris, olles alkoholijoobes, tungis kallale oma elukaaslasele Xxxxja lõi teda korduvalt nii käte kui jalgadega näo- ja kehapiirkonda, seejärel lükkas Xxxxpikali maha ja jätkas peksmist, tiris juustest, koridoris lükkas kannatanu uuesti pikali ja kägistas kaela piirkonnast, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – roiete hulgimurrud, ülalõualuumurd, pea lahtised hulgihaavad, randme ja käe muude osade kontusioon, põlvekontusioon (põrutus), konkussioon. Seega pani J.Z toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, juhtis tahtlikult 05.03.2018.a kella 12:24 paiku Tallinnas, Karjamaa 9B juures mootorsõidukit Chrysler 300C registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,27 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,15 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning

1-18-3162 Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani J.Z toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.04.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav J.Z ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale J.Z ’ile KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 7 (seitse) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.08.2017.a – 14.08.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva ning ära kandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus J.Z-i suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui J.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vastavalt KarS §-ga 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata J.Z-ile täiendavalt järgmised kohustused: Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda sotsiaalprogrammis; Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.Z-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (750 eurot), ning kaitsjatasu (215 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul. Samuti nähtuvad kokkuleppest prokuröri ettepanek asitõendite osas ning tsiviilhagi puudumine. 24.04.2018.a toimunud kohtuistungil J.Z kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav J.Z ei soovinud kaitsjat kohtusse.

1-18-3162 Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, J.Z temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.