Kriminaalasi nr 1-16-6940
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2018. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-6940
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Abiprokurör Liane Peets
Kriminaalasi
Süüdimõistetu R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
R.R Isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
11.04.2018. a (kaugkohtuistung)
Jätta R.R suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 14.09.2016. a otsusega tunnistati R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 03.06.2016. a.
Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2016. a ja lõppeb 03.06.2018. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid R.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
Prokuröri hinnangul on R.R puhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kuid perspektiiv karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuudb. Prokurör osundab, et R.R on vangistuse jooksul osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid ning distsiplinaarkaristused puuduvad. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki. Süüdimõistetu R.R palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. R.R leiab, et selleks, et elada õiguskuulekalt, ei vaja ta kriminaalhooldaja abi. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki.
Kohus, hinnates R.R varasemat elukäiku, leiab, et R.R käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. R.R on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral (10 karistust kustunud) ja vangistuses viibib R.R viiendat korda. Käesolevat karistust kannab R.R varavastaste süütegude, s.o varguse ja kelmuse toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et R.R on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja osalenud vangla tööhõives. R.R puuduvad distsiplinaarkaristused. R.R puudub vabanemise korral kindel elukoht Eesti Vabariigis. Materjalide kohaselt ei ole R.R vanemad nõus pojale tema vabanemisel võimaldama elukohta enda juures ning on kategooriliselt keeldunud poega toetamast. R.R soovib elama asuda Leedu Vabariiki, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. R.R kinnitas kohtule, et tal on Leedu Vabariigis võimalus elama asuda ühele ettevõttele kuuluvasse korterisse ja tasuda tuleb tal üksnes kommunaalkulud. R.R plaanib hakata elatist teenima kasutatud autode müügiga, millega on ka varasemalt Leedus tegelenud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.R seisuga 20.02.2018. a rahalisi nõudeid 6006 euro ulatuses ning vabanemisfondis 517 eurot. R.R on väljendanud valmisolekut hakata tasuma rahalisi nõudeid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.