Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Laura Liis Põld, Isabel Rätsep, Maria Dagmar Kahn, Liisa Paumverk ülekuulamise salvestus DVD plaatidel asuvad kriminaalasja juures. Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. Asitõendid – 2 rihma, 2 nööri, hüppenöör – asuvad PP asitõendite laos Rahumäe tee 6, Tallinn /t.l. 242/. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetu esemena. Läbiotsimise käigus tehtud fotod, mis on salvestatud CD plaadile asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. / Laura Liis Põld kiri emale asub kriminaalasja materjalide juures. Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse L.Z-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 31,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega L.Z-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et ülejäänud osa sundrahast – 375 eurot ja kaitsjatasu summas 380 eurot jätta riigi kanda.

-2-

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: L.Z süüdistatakse selles, et tema alates aastast 2013 kuni 08.10.2017 oma elukohas xxxx, korduvalt, tihedusega kuni kaks korda nädalas, lõi käe ja erinevate esemetega (vöö, millel ogadega pannal, püksirihm, hüppenöör, juhtmeotsad, kingalusikas) lapseealist tütart xxxx (ik xxxx) erinevatesse kehapiirkondadesse – vastu pead, nägu, käsi, keha, jalgu – põhjustades lapsele suurt füüsilist valu ja emotsionaalseid kannatusi, samuti kehavigastuse - sõrmede paistetuse. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS §121 lg2 p2, 3. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitati moraalset ja füüsilist kahju lapseealisele Laura Liis Põllule (Põld). Karistuse liik ja määr: Süüdistatav L.Z, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L.Z süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta 4 kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui L.Z ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustused määratakse KarS § 75 lg 2 p 8 ja lg 4 järgi. Eelvangistuses viibitud aeg 1 päev arvata karistusaja hulka. Lisakohustused määratakse KarS 75 lg 2 p 8 ja § 75 lg 4 kohaselt. Kohtuistungil jäi süüdistatav L.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

-3-

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel L.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. L.Z-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 375 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Lähtudes KrMS §180 lg 1, 3 sätetest määrata, et arvestades L.Z-i varalist seisundit – ta ei tööta, õpib, kannab lapse ülalpidamiskulud, sh võetud kohustustest tulenevad kulud, millest tulenevalt käib ilmselgelt L.Z-ile menetluskulude hüvitamine üle jõu, siis vastavalt kokkuleppele tuleb jätta osa menetluskulusid riigi kanda, s.o. kaitsjatasu 380 euro ja osa sundrahast 375 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.