Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

• • • • • •

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kulgema kohtuotsuse

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Jõustunud kohtuotsus edastada kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kaotab kehtivuse 08.02.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld, millega keelati K.J kannatanule E.V.le lähenemine, ja hakkab kehtima KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldatav alljärgnev lähenemiskeeld. KrMS § 3101 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel panna K.J-ile alates kohtuotsuse jõustumisest lähenemiskeeld kannatanu E.V. suhtes 3-ks (kolmeks) aastaks, keelates K.J läheneda E.V.le tema elukohas (XXX), E.V. endises elukohas (XXX) ning avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 (ükssada) meetrit. E.V. lähedusse sattumisest tuleb K.J hoiduda. Kannatanu märkamisel tuleb K.J koheselt kannatanust eemalduda vähemalt 100 (ühesaja) meetri kaugusele. Lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona KarS § 3312 järgi. Jõustunud kohtuotsus edastada lähenemiskeelu suhtes täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile ([email protected] ). KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta napi sissetulekuga vanaduspensionist ja puudetoetusest elatuva K.J-i menetluskuludest suurem osa riigi kanda, sest täies ulatuses menetluskulu kandmine käib K.J-ile , kellel tuleb kannatanule hüvitada ka kuriteoga tekitatud kahju, ilmselt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest riigi kanda: • • • •

2885.50 € ekspertiisikulu (lk 118; KrMS § 175 lg 1 p 3), 294 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasust (588€: lk 116-117, 131-133, 150-152, 238-241; KrMS § 175 lg 1 p 4), 30 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (lk 256-259; KrMS § 175 lg 1 p 4), 375 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9),

•

3.31 € posti ja kutsete kättetoimetamise kulu (lk 143; KrMS § 175 lg 1 p 10).

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 669 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • •

294 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 116117, 131-133, 150-152, 240-241; KrMS § 175 lg 1 p 4), 375 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks kannatanule tsiviilhagi hüvitamise kohustusega ning vanaduspensionist ja puudetoetusest elatuvale K.J-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada K.J menetluskulu 669 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 55 eurot 75 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700017111 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK / LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-18-2371, menetluskulu 29.03.2018.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava K.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine 29.03.2018.a kaitsjatasutaotluse (lk 256-259) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar (asukoht Tartus Küüni tn 7) kasuks 30 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks 5 eurot) advokaat Eve Laine süüdistatav K.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada kohtuotsuse jõustumisest arvates 3-ks (kolmeks) aastaks 18.12.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvad sündmuskoha fotode failid, mis on arhiveeritud Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuses (lk 22). Kohtuotsuse jõustumisest alates 3 aasta möödumisel fotode failide säilitamise kohustust ei ole ja need võib hävitada. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. E.V. tsiviilhagi (lk 122-126, 161-162) kriminaalmenetluse seadustiku § 381 lg 1 p 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128, VÕS § 130, VÕS § 132, VÕS § 134 lg 2,4,5, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1, 2 alusel rahuldada ja välja mõista K.J-ilt kannatanu E.V. (XXX arve nr XXXXXXX) kasuks 74 076.80 eurot (seitsekümmend neli tuhat seitsekümmend kuus eurot kaheksakümmend senti). Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, kaitsjale ja süüdistatavale ning kannatanule (kontaktid toimikus lk 23, 163). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks kriminaalhoolduse teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) K.J-i süüdistatakse selles, et tema 17.12.2016. a kella 22:00 paiku Tartumaal XXX asuva eramu elutoas tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda XXX XXX E.V. suhtes, mis seisnes selles, et K.J ütles kannatanule „sinu litsi ma hävitan ära“, misjärel võttis ahju kõrvalt puudekastist puuhalu ning lõi sellega kannatanule selja tagant vastu pead ja tõukas kannatanu ühe käega pikali maha. Seejärel ütles K.J kannatanule „sinu ma tapan ära“, misjärel lõi maas lamanud kannatanule puuhaluga vähemalt kümnel korral korduvalt pähe, vastu õlga ja kaela kuni kannatanul õnnestus välisukseni roomata ja naabrite juurde joosta. Sellise tegevusega põhjustas K.J E.V.le füüsilist valu, pea lahtised hulgihaavad: pealaele paremale poole keskjoonest hematoomiga ca 4 cm haava, kukla piirkonda ca 10 cm haava, hematoomi ninajuurele, hematoomi paremale poole alalõuale, hematoomid paremale poole kaelale ja hametoomi vasakule õlale ning marrastuse vasaku käe randmele. Sellega pani K.J toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. K.J-i süüdistatakse veel selles, et tema 17.12.2016. a kella 22:00 paiku vahetult pärast seda, kui K.J oli kasutanud füüsilist vägivalda E.V. suhtes ja kui kannatanul õnnestus sündmuskohalt põgeneda, süütas K.J tahtlikult põlema E.V.le kuuluva eramu aadressil XXX Tartumaa, mis muutus tekkinud tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks. Sellise tegevusega põhjustas K.J E.V.le varalist kahju vähemalt summas 69.076,80 eurot, mis on oluline varaline kahju KarS § 121 p 1 tähenduses. Sellega pani K.J toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja hävitamise, millega on tekitatud oluline kahju. Kannatanu E.V. on K.J-i vastu esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 74.076,80 eurot. Makse saaja: E.V., arvelduskonto nr: XXXXXXX (XXX). K.J on tsiviilhagi õigeks võtnud. KarS § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus K.J-ile karistuseks 10 (kümmet) kuud vangistust. KarS § 203 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus K.J-ile karistuseks 1 (üht) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada K.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, suurendades osaliselt raskemat üksikkaristust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui K.J ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. K.J peab järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on K.J kohustatud alustama E.V.le kuriteoga tekitatud kahju heastamist järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu iga kuu 10. kuupäevaks kannab K.J E.V. arvelduskontole XXXXXXX (XXX) vähemalt 50,00 (viiskümmend) eurot. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada E.V. eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks K.J-ile pärast süüdimõistmist kohtu poolt lähenemiskeeldu kannatanu suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates tal lähenemise nii E.V. elukohale, mis käesoleval ajal on aadressil XXX kui E.V. endisele elukohale aadressil XXX kui ka mujal mitte lähemale kui 100 (ükssada) meetrit. Kohustada K.J-i E.V.ga juhuslikul kohtumisel kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 (ühesaja) meetri kaugusele. Asitõendid - fotode failid 18.12.2016. a sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde, arhiveeritud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuses. Kriminaalmenetluse kulud kokku 4226,81 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (K.J-i suhtes teostatud statsionaarne kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleks-komisjoniline ekspertiis) summas 2885,50 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 588,00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud (posti ja kutsete kättetoimetamise kulud) summas 3,31 eurot. K.J-i ainus sissetulek moodustub vanaduspensionist ja puudetoetusest kokku 398,00 eurot kuus. Süüdistatav elab pojale kuuluvas talus üksi ja katab seal elamisega kaasnevad kommunaalkulud. Igakuiselt kulub küttepuudele u 50 eurot, elektrile u 20 eurot, u 6 eurot mobiilimaksele ja u 15 eurot telepaketi eest. K.J tarvitab igapäevaselt rohtusid ja igakuiselt kulub rohtudele u 50 eurot. Transpordile kodutalust Jõgevale toidu järele ja Tartusse arstide juurde kulub u 50 eurot. Käesoleva kokkuleppega on kokku lepitud, et K.J hüvitab kannatanule igakuselt 50,00 eurot. Ülejäänud raha kulub toidule. Süüdistataval on täiskasvanud lapsed, kes isa rahaliselt ei toeta. Süüdistataval võlgu ei ole. On ilmne, et K.J puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja esinevad alused menetluskulude vähendamiseks suures ulatuses. Prokurör peab esmatähtsaks, et süüdistatav hüvitab esmajoones kannatanule kuriteoga tekitatud kahjud.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K.J-ilt välja sundraha summas 375,00 eurot, kaitsjatasu summas 294,00 eurot, kokku menetluskulud summas 669,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada K.J menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.