Liiklussüüteod

G.U kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal suhelnud regulaarselt enda vanemate ja endise elukaaslasega, kellega tal on ka ühine tütar. Peale vangistusest vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama vanemate koju aadressil Xxxx. Seal elaks ta koos enda vanemate ning noorema õega. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt töötanud erinevates ettevõtetes ning töötas ka enne vangistust. G.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha G.U vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et kinnipeetav viibib vanglas esmakordselt. Vanglas distsiplinaarrikkumised puuduvad. Olemas elukoht ja toetav perekond. Samuti tõi välja, et kinnipeetav on nõus minema tervisenõustamisse. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.U ja kaitsja arvamused, leiab, et G.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav kannab esimest korda vanglakaristust ning selle jooksul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus usub, et vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

G.U vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta vangla ja prokurör. Kohus võtab arvesse vangla ning prokuröri arvamuse, kuid ei jäta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osaleb resotsialiseerivas tegevuses, millest võib järeldada soovi enda tegudest ja nende tagajärgedest õppida. Samuti on vangla märkinud, et isikul puuduvad kuritegelikud hoiakud. Pärast vabanemist on G.U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kindel töökoht kinnipeetaval puudub, kuid asjaolu, et isik on varasemalt korralikult ning pidevalt tööl käinud ja ka vangistuses olles viibib tööhõives, tekitab kohtul usaldusväärsust isiku võimesse leida endale vabanemisel kindel töökoht. Samuti on kinnipeetav nõus otsima abi enda alkoholi probleemidele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.