Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

A.Z-i süüdistatakse selles, et tema 29.11.2017 ajavahemikus 13:28- 14:32, viibides KRauta kaupluse territooriumil asukohaga Tallinn, Paldiski mnt 108A sõidukiga MB Vito, r/n xxxx, ladus nimetatud sõidukisse kaupluses müügil olnud, AS-le Kesko Senukai Estonia kuuluva murutraktori M115-77T väärtusega 1845 eurot ning sõitis kaupluse territooriumilt

minema, jättes murutraktori eest tasumata ning tekitades toimepandud teoga AS-le Kesko Senukai Estonia varalise kahju summas 1845 eurot. Seega A.Z pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub lühimenetlusega ja ei taotle enda ülekuulamist. Tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, andes lubaduse hüvitada tsiviilhagi 100 euro kaupa kuus.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 29.11.2017 ajavahemikus 13:28 kuni 14:32 Tallinnas, Paldiski mnt 108A KRauta kaupluse territooriumil murutraktori M115-77T väärtusega 1845 eurot varguse toime panemine A.Z-i poolt on tõendatud nii A.Z-i süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja Ene Raidvee ütluste (tl 5-6) kohaselt palus ta K-Rauta kaupluses töötav tuttav Ain temalt 2017. aasta sügisel transpordiabi. Tema kasutuses oli tööauto Vito xxxx. Ain oli joonud ja tema oli roolis ning Haabersti K-Rauta kauplusest tõid tema autoga suure kasti, rääkis midagi murutraktorist. Turvamees avas tõkkepuu ja nad sõitsid minema. Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 7-9) kohaselt on A.Z K-Rauta kaupluse töötaja. Tööle minnes sai teada, et eelmine päev oli Ain tulnud tööle ja vormistanud murutraktori ostu, aga selle eest tasunud ei olnud. Turvatöötaja lasi Aini välja, kuna Aini kõrval istus usaldusväärne naisterahvas. Ain ütles esialgu, et ta oma tegevust ei mäleta, siis et toob raha ära, on haiguslehel. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 11-15) kohaselt oli ta 29.11.2017 K-Rauta kaupluses tööl, kui sama kaupluse töötaja Ain tuli mikrobussiga, mille peale oli laaditud traktor ja tema tegi tõkkepuu lahti. Ain selgitas talle, et kassas oli tekkinud arusaamatus ja makse ei läinud läbi. Ütles Ainile, et kui õhtuks tellimust ära ei maksa, siis ütleb juhtkonnale. Hiljem selgus, et Ain ei olnud traktori eest maksnud. A.Z-i poolt kahtlustatavana antud ütluste (tl 20-22) kohaselt kinnitab ta, et vormistas kliendihalduri juures murutraktori tellimuse summas 1434 eurot (tl 23), kuid ei tasunud traktori eest. Ei mäleta miks ta nii tegi, oli joobes. Kutsus oma tuttava Ene, et see tema autoga KRautasse viiks ja aitaks transpordiga. Kuna raha ei olnud, siis arve eest ka ei maksnud. Turvatöötaja teda esialgu läbi ei lasknud, aga siis seletas talle midagi ja lubatigi traktoriga minema sõita. Praegu on traktor Soomes ja tagasi seda ei saa. On kokkulepe, et raha võetakse palgast maha. Kahetseb varguse toimepanemist. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist süüdistatava poolt ka videosalvestise vaatluse protokollist koos fototabeliga, millelt nähtub kuidas 29.11.2017 siseneb kaupluse territooriumile heledat värvi mikrobuss xxxx. Drive-in hoovis tõstab tõstuk suure kasti mikrobussi. Sõiduki juures on naisterahvas ja meesterahvas. Kell 14.26 seisab mikrobuss väljapääsu juures ja sellesse siseneb meesterahvas, kes istub kõrvalistmele, mikrobuss sõidab territooriumilt välja (tl 31- 38). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu politseisse esitatud avaldusest nähtub (tl 1-3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.11.2017 ajavahemikus 13:28 kuni 14:32 Tallinnas, Paldiski mnt 108A K-Rauta kaupluse territooriumil varastas ära murutraktori

väärtusega 1845 eurot (tl 1-3). Seega on sedastatav, et see murutraktor oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt asub murutraktor juba Soomes. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega soovis ta selle omaniku jätta esemest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud eseme omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Kõigepealt palus süüdistatav oma tuttavat, et see aitaks tal oma mikrobussiga transportida murutraktorit K-Rautast koju. Edasi veenis turvameest, et see avaks tõkkepuu ning selgitas, et tal olid kassas tekkinud arusaamatused, kuigi tegelikkuses tal rahalised vahendid kauba eest tasumiseks puudusid. Seega tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani A.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus juhib tähelepanu, et tsiviilhagis esitatud summa on 1845 eurot, kuid süüdistatava esitatud tellimuse kinnitusel nr 5030939479 olev summa on 1434 eurot. Süüdistatava selgituste kohaselt oli tal kaupluse töötajana soodustus, mistõttu oli tellimuse summa väiksem, so 1434 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaupluse töötajal võib küll sisekorra kohaselt olla soodustusi kauplusest kauba soetamisel, kuid seda vaid juhul, kui see töötaja ka kauba eest maksab. Käesoleval juhul on tegemist vargusega, s.t varavastase kuriteo toimepanemine ei saa süüdlasele soodustust anda ning kohus leiab, et varaline kahju on tekkinud kauba müügihinna ulatuses, s.t juhul, kui süüdistatav ei oleks kaupa varastanud, saanuks selle kauba müüa kaupluses ükskõik millisele kliendile kaupluse müügihinnaga. Seetõttu leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult kahjusummana esitatud 1845 eurot kui süüdistatava tekitatud varalise kahju summa. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud kriminaalasjas leiduvate tõendite kohaselt alkoholijoobe seisundis, ta on alkoholilembuse tõttu kaotanud ka töö ning püüdnud läbida sõltuvusravi, mis tal rahaliste vahendite puudumise tõttu ebaõnnestus, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldaja järelevalve all ja juhendamisel oleks suuteline oma elu uuesti korda saama ja töö leidma, samuti suudaks ennast distsiplineerida. Kuivõrd süüdistatava alkoholilembus nähtus mitte ainult kriminaalasja materjalidest, vaid ka käitumisest ja selgitustest kohtuistungil, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb katseajaks panna ka kohustus mitte tarvitada alkoholi. Taoline kohustus peaks kohtu arvates süüdistatavat samuti distsiplineerima ja sundima nii õiguskuulekusele kui ka aitama leida püsiv töine sissetulek, mis kergendaks temal lasuvate kohustuste täitmist.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.