Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUSED

F.N isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 08.12.2016 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, ning Aleksei Prihhodko - tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, panid toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda. Nimelt olles 05.12.2017 kella 4.07 paiku Tallinnas Kari tn 4 asuvate AS-i Swedbank sularahaautomaatide juures jälginud sularaha välja võtva Xxxx(xxxx) tegevust, ründasid F.N ja A. Prihhodko raha üleandmist nõudes Kari tn 5 maja juures Xxxx, üritades viimast esmalt rusikatega lüüa. Löögid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus nende eest kõrvale põigelda. Seejärel lõi A. Prihhodko kannatanut jalaga. Löök riivas küll Xxxxjalga, ent füüsilist valu ei tekitanud. Samal ajal lõi F.N katki klaaspudeli, misjärel nõudis ta katkise pudelikaelaga kannatanu suunas vehkides uuesti raha üleandmist, ähvardades vastasel korral kannatanut pudeliga lõikuda. Ähvardust võttis Xxxxreaalse ohuna oma elule ja tervisele. A. Prihhodko viskas Xxxxvähemalt rusikasuuruse kiviga, mis tabas kannatanut vastu paremat puusa.

Kui Xxxxhaaras seejärel teda tabanud kivi kätte ning asus sellega ennast aktiivselt kaitsma, sh tegi sellega F.N ja A. Prihhodko suunas ähvardava liigutuse, olid viimased sunnitud põgenema, kuna kuriteo lõpule viimine vastavalt algsele ettekujutusele ja kavatsusele ei osutunud enam võimalikuks. Seega pani F.N tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja vägivallaga ning olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Prihhodko pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava F.N, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör F.N süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust, s.o vangistust 3 aastat, Harju Maakohtu 08.12.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks F.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.01.2018. Tasuda tuleb menetluskulud 1604 eurot. Süüdistatava A. Prihhodko, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Prihhodko süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ning vangistust 2 aastat ja 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui A. Prihhodko 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ning kohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 5, 8 alusel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva neljakuulise karistusaja algust A. Prihhodko kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2018. Tasuda tuleb menetluskulud 1634 eurot. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud, on kokkulepped allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Kaitsjate osavõttu kohtuistungis süüdistatavad ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde ning palus kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatavatelt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.