Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.02.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.V kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.V on süüdi tunnistatud Maakohtu 13.10.2017.a. otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 07.02.2017 Maakohtu kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti U.V-le ärakandmisele kuuluvaks üks aasta seitse kuud ja üksteist päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.04.2017.a ja lõpp on 07.12.2018.a. U.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja elukaalase ema kinnitasid vestluse käigus, et omavahelised suhted on neil väga head. Vabanemisel asuks kinnipeetav elama aadressil Xxxx, mis kuulub elukaaslase emale, kes andis kirjaliku nõusoleku, et U.V saab vabaneda elektroonilise järelevalvega Xxxx. U.V ema ning elukaaslase ema on enda sõnul vajadusel valmis U.V rahaliselt toetama. U.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.V vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja leidis, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et U.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangla ja prokurör ei toeta. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus 56%. Kuna kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud alkoholi tarvitamine, kuid kinnipeetav on nõustunud minema ravile ning lõpetama tarvitamise ning on näidanud tahet ja soovi enda probleemidega tegeleda ning tulevikus hoiduda alkoholist ja konfliktidest, peab kohus U.V vabastamist tingimisi enne tähtaega praegusel ajal põhjendatuks. Pärast vabanemist on U.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.