Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Martin Reepalu ́le lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Martin Reepalu’le lähenemiskeeld X suhtes, keelates temal: - viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus X viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 20 meetrit ning suhelda X nendes kohtades; - viibida X elukohtade aadressidel X, läheduses mitte vähem kui 50 meetrit; - suhtlemine X erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu, va telefonile X SMS saatmiseks ning helistamiseks antud telefonile X suhtlemiseks E-R kl 16.30-21 ja L-P kl 10-22 ja suhtlusvõrgustiku Facebook kaudu sõnumi edastamiseks X puudutavates hooldusõiguse küsimustes. Lähenemiskeelu tähtajaks lugeda 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Martin Reepalu ́lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 375 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 90 eurot, kokku 465 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700013746. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Martin Reepalu süüdistatakse selles, et tema 03.03.2018 kella 14.43 ajal saatis enda telefonilt X oma X telefonile ähvardava sisuga sõnumeid, peale seda kui X oli küsinud nende X jaoks elatusraha

2 (4)

ülekandmist. Edastatud sõnumites ähvardas Martin Reepalu X tekitada kehavigastusi, lubades X lõuga panna, lubas X elu öösel ja päeval nii nussima hakata, et X ei saa enam elada ja ähvardas tekitada varalist kahju lubades X onni põlema panna. Kuna Martin Reepalu on varem X suhtes kasutanud füüsilist ja vaimset vägivalda, siis oli X alust karta ähvarduste täideviimist Martin Reepalu poolt. Seega tema, tahtliku tegevusega so tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles Martin Reepalu süüdi tunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ning karistamist 5 kuulise vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui süüdistatav 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 375 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 90 eurot.

3 (4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.