Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alexander Petrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.12.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8481 KarS § 121 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.10.2015. a otsusega mõistetud raskema karistusega- 4 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti Alexander Petrovile 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 12.10.2015. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 07.04.2015. Kohtuotsus jõustus 29.12.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2015 ja lõpeb 05.07.2019. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 05.02.2018. 30.01.2018. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Alexander Petrovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, millest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist vaid juhul, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Seisukoha kujundamisel arvestas prokurör süüdimõistetu isikut, kuritegude sooritamise asjaolusid, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, läbitud sotsiaalprogrammi vähest tulemuslikkust ja vabanemisjärgseid elutingimusi. Alexander Petrov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, kuidas on vangistus talle mõjunud, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milliseid rikkumisi toime pannud. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu jääda elama Eestisse, kuna on siin sündinud ja elanud. Tema kohta tehtud Eestist väljasaatmise otsus on edasi kaevatud ning ei ole jõustunud. Vabaduses suhtleb vanematega, endise ja praeguse elukaaslasega ning tütrega. Väidetavalt on ka kolm töökohta, mille vahel saab valida. Kaitsja hinnangul selgitas Alexander Petrov veenvalt, kuidas on ärakantud karistus talle mõjunud ning millised on tema eesmärgid ja ootused eluks vabaduses, mistõttu võiks teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates on tõenäosus uute vägivallakuritegude toimepanemiseks vähene. Sõltuvusprobleemide osas soovib süüdimõistetu abi saada. Samuti loodab kaitsja, et vaidlustatud sissesõidukeelu otsus saab positiivse lahenduse.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alexander Petrov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Alexander Petrovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Alexander Petrovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

2 (3)

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Alexander Petrovi suhtes ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid teda enne karistusaja lõppu vabastada. Alexander Petrov kannab käesolevat karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud abikaasa suhtes ja korduvalt, vägivalda on pealt näinud nende ühine laps. Kinnipeetava elukäigust nähtub, et ka varem on teda kriminaalkorras karistatud ja seda eriliigilisete kuritegude toimepanemise eest- kolmel korral narkootikumidega seotud kuriteo eest, ühel korral sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omastamise ja varguse eest. Vanglas kannab ta karistust kolmandat korda, mis näitab, et ka varasemad reaalsed vangistused ei ole olnud piisavaks vahendiks süüdimõistetu õiguskuulekale teele suunamisel. Vangla hinnangul on süüdimõistetul käesoleva vangistuse ajal siiski tekkinud mõningane huvi ennast muuta, kuid kohus ei ole veendunud, et see on piisav selleks, et isikut vabastada. Kuigi kinnipeetav on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud erinevate kuriteoriske maandavate tegevustega, ei ole tema käitumine oluliselt muutunud. Praegu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, varem on kaaskinnipeetava ründamise eest peetud vajalikuks kohaldada tema suhtes ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Probleemseks saab pidada ka süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi. Puuduvad andmed, kas kinnipeetava elukoht võimaldab edukalt korraldada tema kriminaalhoolduse läbiviimist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldaja ei ole teostanud elukohas kontrolli, kuna Alexander Petrovi suhtes on Siseministeeriumi 30.06.2016 otsusega nr 124/104 kohaldatud sissesõidukeeld. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Siseministeeriumi otsus tühistati Tartu Halduskohtu 25.09.2017 otsusega nr 3-16-1565. Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas Siseministeerium apellatsiooni, mis rahuldati Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 otsusega. Otsuse jõustumisel hakkab süüdimõistetu suhtes kehtima sissesõidukeeld. Kõike eeltoodut ning kohtuistungil avaldatut arvesse võttes leiab kohus, et Alexander Petrovi varasem elukäik, sealhulgas korduv karistatus ning karistustest järelduste mittetegemine, kuritegude toimepanemise asjaolud ning sõltuvusprobleemid ei anna põhjust arvata, et süüdimõistetu on valmis vabaduses seaduskuulekaid valikuid tegema. Seda ei kinnita ka tema reegleid eirav käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on Alexander Petrovi suhtes võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega, mistõttu ei vabasta kohus teda tingimisi enne tähtaega. Menetluskulud Alexander Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 22.02.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 22.02.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Alexander Petrovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.