Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Eero Mango Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, X Kohtuistungi sekretär Berly Lepik Tõlk Natalia Tselikova
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses kohtuistungil, 5. juulil 2019
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 5. juulist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.07.2019. a Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.
1.1.X on sündinud 23.07.1977 Eestis, ta on rahvuselt venelane ja omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Isikule on varasemalt väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku pass nr 510770152, kehtivusega 26.04.2002 kuni 24.06.2007. Lisaks on isik omanud varasemalt tähtajalist elamisluba Eestis, mis kaotas kehtivuse 11.06.2015.
1.2.Siseministeeriumi 30.06.2016. a otsusega nr 1-24/104 kohaldati X i suhtes sissesõidu keeldu 10 (kümneks) aastaks, lähtudes VSS § 29 lõige 1 punktidest 1 ja 7 ning kooskõlas VSS § 271 lõikega 3. Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab päevast, mil X vabaneb eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle kodakondsusjärgsele riigile karistuse jätkamiseks. X esitas Siseministeeriumi 30.06.2016. a otsuse peale kaebuse. Kohtuotsus asjas on jõustunud 14.05.2018.
1.3.X võeti 05.07.2019 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus nr 1047966175 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Väljasaatmise tagamiseks ja
väljasaadetava piirile toimetamiseks peeti ta vastavalt VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.
1.4.X on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ning väärtegude eest üheksal korral. Viimati tunnistati isik Harju Maakohtu 08.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8481 süüdi karistusseadustiku KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kars § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 12.10.2015 a. otsuse järgi osaliselt ära kantud karistus 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 01.03.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-15-8481 jäeti X Harju Maakohtu 08.12.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8481 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 20.05.2019 Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-15-8481 jäeti X i osas karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. X i karistusaeg lõppes 05.07.2019.
1.5.X on välismaalane ja tal puudub vanglast vabanemisel vastavalt VMS § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Vanglast vabanemisel saadetakse isik Eestist välja Venemaa Föderatsiooni. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Käesoleval juhul puuduvad X il kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.
1.6.PPA hinnangul esinevad X i suhtes VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Vaidlust ei ole selles, et X on varasemalt korduvalt süüdi mõistetud tahtlikes kuritegudes ning talle on mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Isiku varasem käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik seaduskuulekalt käituda. PPA hinnangul suurendab isikust tulenevat põgenemisohu prognoosi ka isiku poolt antud selgitused 13.05.2019 kohtuistungil kriminaalasjas 1-15-8481, kus isik väitis, et vangistusest vabanedes sooviks asuda tööle Soome.
1.7.PPA hinnangul esinevad X i osas ka VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Isikul puuduvad käesoleval ajal väljasaatmise lõpule viimiseks kehtivad reisidokumendid. Tartu Vanglalt saadud info kohaselt ei nõustunud X allkirjastama tagasipöördumistunnistuse jaoks vajalikke ankeete, mistõttu ei olnud võimalik Tartu Vanglal hakata isikule väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei soovi teha koostööd PPA-ga oma lahkumiskohustuse täitmiseks.
1.8.PPA alustab isiku dokumenteerimist tagasivõtulepingu raames ning ei ole alust arvata, et isikut ei dokumenteerita. Isiku väljasaatmist pole alust pidada perspektiivituks.
1.9.Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid on PPA seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad ja ei taga eesmärki. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS sätestatud järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Isiku eelnev järjepidev õigusvastane käitumine viitab, et isik ei austa Eesti riigi õiguskorda. Arvestades võimalusega, et isik ei täida ise lahkumiskohustust ning esineb võimalik põgenemise oht, on PPA seisukohal, et X i kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse, kuni tema väljasaatmiseni Eestist Venemaa Föderatsiooni, on proportsionaalne meede.
1.10.Kohtuistungil, mis toimus 5. juulil 2019, X selgitas, et tal pole Venemaal elukohta, kõik sugulased on tal siin.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna isiku tähtajaline elamisluba kehtis kuni 11.06.2015, isiku suhtes on Siseministeeriumi 30.06.2016. a otsusega nr 1-24/104 kohaldatud sissesõidukeeldu kümneks aastaks ning isiku suhtes on PPA 05.07.2019. a teinud koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1047966175, siis puudub tal Eestis viibimiseks õiguslik alus.
4.Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus X i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, tuleb rahuldada.
5.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 05.07.2019. a ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
6.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
7.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-d 1 ja 3 sätestavad, et välismaalast võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht; või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
8.Asjas esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et välismaalase kinnipidamisel tuleb igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hinnata. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemisel vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seega ei ole ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine iseseisvalt VSS § 68 p 4 kohaldamiseks piisav.
9.X i on korduvalt süüdi mõistetud tahtlikes kuritegudes ning talle on mõistetud karistuseks vangistus, kuid lisaks eelnevale on põhjendatud PPA hinnang, et ei saa välistada isiku poolt lahkumiskohustuse täitmata jätmist ning väljasaatmisest kõrvale hoidumist. X on väljendanud soovi asuda tööle Soome. Kohus nõustub PPA-ga, et ei saa välistada isiku liikumist mõnda teise riiki.
10.Asjas esineb alus isiku kinnipidamiseks lähtudes ka VSS § 15 lg 2 p-st 3, mille kohaselt võib isiku kinni pidada, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Isiku Venemaa Föderatsiooni pass kehtis kuni 24.06.2007. Samas PPA-le teadeolevalt on enne isiku vabanemist Tartu Vangla vahendusel asutud taotlema tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Kuna isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, on olemas vastuvõttev riik ning PPA hakkab isiku dokumentidega edasi tegelema. Kohus peab põhjendatuks PPA selgitusi, et kõiki väljasaatmiseks vajalikke toiminguid ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpuni viia.
11.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Eelkõige kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Samuti viitab isiku eelnev käitumine asjaolule, et isik ei austa Eesti Vabariigi õiguskorda ning võib olla ohuks avalikule korrale.
12.Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada isiku väljasaatmisi võimatuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et VSS § 23 lg-s 1 sätestatud eeldused on isiku suhtes täidetud.
13.Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.