Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus G.A-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, 26.08.2017 kella 03.40 paiku Tartu linnas Ülikooli tn 6a asuva ööklubi Level ukse ees lõi ööklubi turvamehena oma tööülesandeid täitnud I.L.’i ühe korra rusikaga ninapiirkonda, millise tegevusega põhjustas G.A I.L.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: ninaluude murru. 2 (4)

Sellega pani G.A toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus G.A süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada G.A-le mõistetud karistust osaliselt 05.09.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-6122 mõistetud karistusega ja mõista G.A-le liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda 27.10.2017. Kriminaalmenetluse kulud: 870 eurot, millest: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24+96= 120 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta kannab vanglas karistust, tal puudub hetkel töökoht ja lisaks on tal võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses ning pärast talle süüksarvatava kuriteo toimepanemist on teda 05.09.2017 kohtuotsusega kriminaalkorras karistatud ja temalt väljamõistetud teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline (sundraha) riigi kanda jätmine ja menetluskulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista G.A-lt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 750 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 120 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.

3 (4)

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.A süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.A on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 10 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et G.A kannab vanglakaristust ja ei tööta, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus G.A sundraha, so 750 eurot riigi kanda. Ühtlasi märgib kohus, et sundraha riigi kanda jätmine on põhjendatud ka sel põhjusel, et liitkaristus on moodustatud KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et arvestades G.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 120 eurot 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.